Produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võtan kahte katseklaasi kahe erineva süsivesiku lahuseid 2 ml, mõlemasse lisan 6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutan. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet, ilma katseklaasi loksutamata. Fruktoosil tekis lilla kiht happe pinnale, glükoosil punane. Punane glükoos Lilla fruktoos Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekkivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest hõlpsasti välja. Osasoonide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik
dehüdreeruvad furfuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid reageerivad edasi a-naftooliga, moodustades purpurse kihi. 1.Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi (monosahhariid) lahust ning teisesse 2 ml laktoosi(oligosahhariid) lahust 2.Mõlemasse lisasine 6 tilka Molisch'i reaktivi 3.Loksutasin 4.Hoides katseklaasi kaldasendis lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1ml konts. Väävelhapet Moodustusid purpuursed kihid lahuse ja happe piirpinnale => on olemas süsivesikud OSASOONIDE SAAMINE Osasoonid redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga (liiga) tekkinud süsivesikute derivaadid. Kas mono- või oligosahhariidid. Lähtesuhkrute kristallide kuju ja s-t on iseloomulikud. On vaja pikemaajalist kuumutamist. Osasoonide järgi on võimalik eristada suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 1.Ühte katseklaasi valasin 2ml laktoosi, teisesse 2 ml galaktoosi 2.Mõlemasse lisasin 0
· Mõlemasse lisatakse 5-6 tilka Molischi reaktiivi, mis sisaldab -naftooli. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. · Katseklaaside sisule lisatakse tilkhaaval 1 ml konts, väävelhapet.pärast happe lisamist tekkis happe ja lahuse piirile lillakas reaktsiooniprodukt Järeldus: Lillakas kiht happe ja lahuse piirpinnal tõestab süsivesiniku olemasolu lahuses. Katseklaasis, kus süsivesikuks oli glükoos, tekkis lillakas kiht selgemini. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid. Tekivad suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest kergesti välja ning tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kaudu saab eristada ka neid suhkruid mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentsi poolest.reaktsioon on kaheetapiline: kõigepealt formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis, seejärel oksüdeerub C-2
Lisasin katseklaasi kaldus hoides mõlemasse klaasi 1ml väävelhapet. NÜÜD EI TOHI ENAM LOKSUTADA (hape ja proov ei tohi seguneda). Tärklisega katseklaasis muutus segu alumine lahuse osa roheliseks ning piirpinnal oli purpurjas kiht. Laktosiga klaasis oli alumine osa samuti roheline kuid piirpind oli lillakam. Järeldus: Selle katsega sai tõestatud, et tärklis ja laktoos on süsivesikud (sahhariidid) 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid, süsivesikute derivaadid, tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Monoosidega kõrvuti moodustavad osasoone ka taanavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja. Osasoonide järgi saab eristada sarnaseid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni tõttu. Osasoonide moodustumine on kahe etapiline: 1. Reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma laudu ja formeerub hüdrasoon C-1
Lisati 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli C10H7OH lahus alkoholis). Hoides katseklaasi kaldu, lisati tilgakaupa 1 ml konts väävelhapet, nii et see voolaks mööda katseklaasi külge põhja lahuse alla. Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ning glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt rohekas-lilla kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhrkuid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml laktoosi, teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutati lahustumiseni. Segu kuumutati ~40 min keeval veevannil kuni osasoonide moodustumiseni. Osasoonide kuju vaadeldi mikroskoobis.
ning lisada ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet Tulemus: Kasutasin süsivesikute lahustena glükoosi ja fruktoosi. Glükoosi puhul tuli katse paremini välja ning lahuse ja happe piirpinnale tekkis selge purpurne kiht. Fruktoosi puhul oli tulemus küll näha, kuid mitte nii korrektselt ja selgelt, ilmselt võis see olla tingitud sellest, et ei suutnud tilkhaaval korrektselt väävelhapet lisada või segunesid hape ja proov omavahel. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid süsivesikute derivaadid, mis tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hästi välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhürdasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml erinevate taandavate suhkrute lahust, lisada 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ning 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati
Töö käik: Võtan 2 katseklaasi, esimesesse valan 2 ml fruktoosi lahust, teisesse 2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisan tilkhaaval 1 ml konts. H2SO4. Happe ja lahuse piirpinnal tekkis violetne kiht. Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine. Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. Osasoonide tekkimise reaktsioon on kaheetapiline: · esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis;
Kahe kihi piirile tekkis mustjas-lillakas kiht. Järeldus: Molisch'i test oli minu katses positiivne reaktsioon nii sahharoosi kui ka fruktoosi puhul. Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsvesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka oligosahhariidid. Osasoonid kristalliseeruvad lahusest välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide
Järeldus: Tegin katset laktoosi (pildil vasakul) ja glükoosiga (pildil paremal). Mõlema puhul katse õnnestus, happe ja lahuse pinnale tekkis lilla „rõngas“, laktoosi oma on tumedam kui glükoosi oma. Järeldan, et mõlemad lahused sisaldavad süsivesikuid, mis dehüdreeruvad väävelhappe toimel, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale, mis omakorda reageerivad edasi α-naftooliga(C 10H7OH) ja moodustavadki lilla kihi. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline – esmalt toimub reaktsioon C-1
Järeldus: Tegin katset laktoosi (pildil vasakul) ja glükoosiga (pildil paremal). Mõlema puhul katse õnnestus, happe ja lahuse pinnale tekkis lilla ,,rõngas", laktoosi oma on tumedam kui glükoosi oma. Järeldan, et mõlemad lahused sisaldavad süsivesikuid, mis dehüdreeruvad väävelhappe toimel, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale, mis omakorda reageerivad edasi -naftooliga(C 10H7OH) ja moodustavadki lilla kihi. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1
lahust. Lisasin mõlemale lahusele mõned tilgad Molisch'i reaktiivi, loksutasin. Lisasin mõlemale lahusele 1 ml kontsentreetitud H2SO4 nii et hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla. Tulemus: Mõlemas katseklaasis moodustus purpurne kiht happe ja lahuse piirpinnal, kusjuures värvuse intensiivsus erines. Fruktoosi lahuses tekkinud kiht oli tumedam lilla kui sahharoosi ja happe piirpinnal olev kiht. Järeldus: Nii fruktoosis kui ka sahharoosis esinevad süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad seega lisaks monoosidele ka taandavad oligosahhariidid. Osasoone saab eristada kristallide kuju järgi. Osasoonide moodustumine on kaheetapiline. Kõigepealt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu, formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Seejärel oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja formeerub hüdrasoon C-2 asendis.
Lisasin mõlemale lahusele mõned tilgad Molisch’i reaktiivi, loksutasin. Lisasin mõlemale lahusele 1 ml kontsentreeritud H2SO4 nii, et hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla. Tulemus Mõlemas katseklaasi moodustus lillakas kiht happe ja lahuse piirpinnal, värvuse intensiivsus erines ainete puhul. Fruktoosi lahuses tekkinud kiht oli tumedam lilla kui maltoosi ja happe piirpinnal olev kiht. Järeldus Nii fruktoosis kui ka maltoosis esinevad süsivesikud. 1.2.2.Osasoonide saamine Teoreetilised alused Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad seega lisaks monosoonidele ka taandavad oligosahhariidid. Osasoone saab eristada kristallide kuju järgi. Osasoonide moodustamine on kaheetappiline. Kõigepealt toimub reaktsioonis C-1 paiknevad aldehüüdrühma kadu, formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Seejärel
Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutasin katseklaase. Hoidsin katseklaase kaldasendis ja lisasin ettevaatlikult 1 ml konsentreeritud väävelhapet. Hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla. Mõlemas katseklaasis tekkis uuritava lahuse ja happe piirpinnale tekib tumelilla sademeliht. Järeldus: katse kinnitas, et glükoos ja laktoos on süsivesikud, kuna uuritava lahuse ja happe piirpinnale tekkis lilla sade. 2. Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheetapiline: esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ning formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teises etapis oksüdeerub
põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada! Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ja glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt rohekas- lilla kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahuses. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreeriusid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid võivad reageerida edasi α-naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Osasooni molekuli struktuur? Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud
Reaktsioonisegud muutusid roosaks. See tähendab, et lahustes oli süsivesikud, mis reageerisid Molchi reaktiiviga. Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5- hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine Töö teoreetilised alused Osasoonid redutseeriva suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkt. Kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Nende järgi võib suhkru identifitseerida. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: 1 Kahte katseklaasi valasin 2 ml erineva taandava suhkru lahust.
Töö käik: Katseklaasidesse valan 1,5 ml uuritavat süsivesiku lahust. Igasse katseklaasi lisan3-4 tilka Molischi reaktiivi ja segan hoolikalt. Kaldu asetatud katseklaasi lisan ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus: Esimeses katseklaasis oli glükoos,teises maltoos. Mõlemassse katseklaasi tekkis kontsentreeritud väävelhappe lisamisel purpurne vahekiht.See näitab,et tegemist on süsivesinikuga,valkudega selline reaktsioon ei toimu. 2.Osasoonide saamine Osasoonid-süsivesinikute derivaadid,mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga.Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja,kusjuures tekkivate kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid,mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. H OH HC N NH
katseklaasi 5 tilka Molischi reaktiivi, segasin, ja lisasin 1 ml kontsentreeritud soolhapet niimodi, et vältida happe ja proovi segunemist. Töö tulemus Mõlemas kasteklaasis tekkis tumeviotetne kiht süsivesiku lahuse ja happe piiris, sellega reaktsioon oli positiivne nii sahharoosiga, kui ka fruktoosiga. Happe toimel sahharoos ja fruktoos dehüdreeris, modustades furfuraale, mis pärast reageeris a-naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsvesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka oligosahhariidid. Osasoonid kristalliseeruvad lahusest välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest
Mõlemasse katseklaasi lisasin 5-6 tilka Molischi reaktiivi ja ettevaatlikult 1ml kontsentreeritud H2SO4. Sahharoosi sisaldava lahuse ja happe piirpinnale tekkis punakas reaktsiooniprodukt, laktoosi lahuse ja happe piirpinnale aga kollakas reaktsiooniprodukt. Järelikult Molischi test tõestab kõikide süsivesikute olemasolu lahuses. Erinevate värvide põhjal on võimalik ka oletada, millise süsivesikuga võiks tegemist olla. Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad hästi ning kristallide kuju,sulamistemperatuur on lähtesuhkrutele iseloomulikud ning seeläbi saab neid identifitseerida. Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1ml arabinoosi lahust ja teisse 1ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin fenüülhüdrasiini ja naatriumatsetaati. Kuumutasin 40min vesivannil ning jahutasin jääkastis. Seejärel uurisin
· + 1ml H2SO4 NB! Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla, kusjuures happe ja proovi segunemist tuleb hoolikalt vältida! Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsioonisegu muutus roosaks. See tähendab, et lahuses oli süsivesikud, mis reageerisid Molchi reaktiiviga, mille tulemusena tekkis purpurne kondensatsiooni produkt. Molchi test aitab detekteerima süsivesikud lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine. Teoreetilised alused: Osasoonid redutseeriva suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkt. Kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Nende järgi võib suhkru identifitseerida. Töö käik: · Kahte klaasi valatakse 2ml erineva taandava suhkru (minu juhul glükoos ja laktoos) lahust. · + 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaat. · Loksutakse
Tulemus: Erinevate kihtide vahele moodustus lillakas kiht. lillakas kiht. Mõlemad suhkrud andsid positiivse tulemuse. Suhkrud dehüdreerusid. Dehüdreerumist põhjustab heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5-hüdroksümetüülfurfuraali moodustumine süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool) värvilisi ühendeid Reaktsioon glükoosi näitel: 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Need kristalluvad lahusest hästi välja. 1.katseklaas 2.katseklaas Töö käik: 2 ml arabinoosile lisatakse 0,1 g Töö käik: 2 ml laktoosile lisatakse 0,1 g tahket tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Segu hoitakse 40 minutit naatriumatsetaati. Segu hoitakse 40 minutit
reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid põhinevad enamuses karbonüülrühma esinemises molekulis. Erinevad reaktsioonid annavad iga süsivesiku puhul aga erineva produkti ning siis saab tõhusalt eristada lähtesuhkruid üksteisest. Ka saab kindla süsivesiku tuvastada osasooni kristallstruktuuri põhjal, mis saadakse osasoonide moodustumise reaktsiooni abil. Töö käik Valgud 1.1.1. Biureedireaktsioon ~1 ml munavalgu lahusele lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%-list CuSO4 lahust. Sain siniste tükikestega läbipaistevlilla vedeliku. Loksutades tuli lilla toon rohkem välja, tükid olid väiksemad ja hõredalt. Paar korda panin katseklaasi keeva vee sisse, mõne hetke seal hoides- tulemuseks lilla lahus, vähe oli pisikesi tükke (sadet). Edasisel soojendamisel lilla värvus muutus tuhmimaks
kontsentreeritud väävelhapet. Töö käik: Sahharoosi lahuse alumine kiht muutus lillakaks aga glükoosi lahus ei muutunud samamoodi lillakaks. Arvan, et põhjus oli selles, et loksutasin liiga tugevalt teis kolvi. Süsivesikute olemasolul tekkis lahuste segus -naftaooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. 1.2.2 Osasoonide saamine Kristallitud vormide vürdlemine ja selle abil erinevate süsivesikute eristamine. Kasutatud ained: 2katseklaasi: I katseklaas: 2 ml laktoosi II katseklaasi glükoosi. Mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g naatriumatsetaati.
Järeldus Molisch'i testiga tekkisid katseklaasidesse purpursed või lillad kihid, mis kinnitab, et tärklis ja glükoos on süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuurid on lähtesuhkrule iseloomulikud. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik Ühte katseklaasi valatakse 2ml arabinoosi lahust, teise 2ml glükoosi lahust. Mõlemad kasutatavad suhkrud peavad olema taandavad
Igasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutasin hoolikalt. Kaldu asetatud katseklaasi lisasinettevaatlikultilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus ja Järeldus Esimeses katseklaasis oli glükoos ja teises laktoos. Mõlemas katseklaasis tekkis kontsentreeritud väävelhappe lisamisel purpurne vahekiht. See tähendab, et tegemist on süsivesinikuga, valkudega selline reaktsioon ei toimu. 1.2.2. Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristallivad lahustest välja. Igal suhkrul on iseloomulikud osasoonid. Reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma
Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada! Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale tekkis purpurne reaktsiooniprodukt. Maltoosi oma heledam kui sahharoosi oma. Purpursest kihist võib järeldada süsivesikute olemasolu mõlemas lahuses. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest välja. Igal suhkrul on iseloomulikud osasoonid. Reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2
Võrdlemiseks kasutasin glükoosi ja fruktoosi lahuseid. Mõlemasse katseklaasi lisame 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Lisame tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ning glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt samuti lillakas kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonidon süsivesikute derivaadid, need tekivad redutseeruva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhkruid. 7 Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Võtsin võrdlemiseks laktoosi ja maltoosi lahused. Mõlemasse lisame ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g
Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada! Tulemus: Happe ja lahuse piirpinnale tekkis purpurne reaktsiooniprodukt. Maltoosi oma natuke heledam kui sahharoosi oma. Purpursest kihist võib järeldada süsivesikute olemasolu mõlemas lahuses. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest välja. Igal suhkrul on iseloomulikud osasoonid. Reaktsioon on kaheetapiline esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva
süsivesikute kvalitatiivseid reaktsioone? Karbonüülrühma esinemine 4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Molischi ja Selivanoffi test Kirjutage nende ühendite struktuurid ja kirjeldage, millest ning mille toimel nad moodustuvad. 5.Milline läbiviidud reaktsioonidest võimaldab kindlaks teha mistahes süsivesiku esinemist lahuses? Molischi test annab positiivse reaktsiooni kõigi sahhariididega. 6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina? Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Tekkivate osasoonide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. 7. Millise reaktiiviga viiakse läbi hõbepeegli reaktsiooni ja millised tegurid võivad segada positiivse reaktsioonitulemuse saamist? AgNO3 ja NH4OH Tolleni reagent. Katse võib ebaõnnestuda määrdunud katseklaasi
kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid nagu siin testis. Süsivesikute olemasolu korral tekib mono-, oligo või polüsahhariidide segus - naftooliga(C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Andke reaktsiooni võrrand, et oleks selge. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasooni struktuur! Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Võtsin võrdlemiseks laktoosi ja galaktoosi lahused. Mõlemasse lisame ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutame
Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 1%-list sahharoosi, teise 1%-list glükoosi lahust. 2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutasin. 3) Hoides katseklaase kaldasendis lisasin tilkhaavel 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. 4) Jälgisin lahuste värvuse muutumist. Tulemused: Sahharoosi värvus muutus reaktsiooni tulemusena lillaks, glükoos roosaks. Katse tõestas, et nii sahharoos kui ka glükoos on süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Töö teoreetiliseld alused: Töö eemärgiks on sahhariidide struktuuri kindlastegemine, kasutades osasoonimistehnikat. Tehnika seisneb fenüülhüdrasiini reageerimisel redutseeriva suhkruga, mille tulemusena kristalluvad lahusest osasoonid, mis on süsivesikute derivaadid. Osasooni kristalli kuju järgi on võimalik eristada sahhariide. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 2 ml 1%-list glükoosi, teise 2 ml 1%-list fruktoosi lahust.
1ml kontsentreeritud lillakaks. Süsivesikute väävelhapet. II olemasolul tekkis lahuste segus katseklaas: 2 ml -naftaooliga kontsentreeritud glükoosi, 5 tilka väävelhappe lisamisel happe ja Molischi reaktiivi, uuritava lahuse piirpinnale 1ml kontsentreeritud purpurne vahekiht. väävelhapet. 2) Osasoonide saamine I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 maltoosi , II minutit keeval veevannil ja katseklaasi glükoosi. jahutatakse jäävannil. Mõlemasse Tulemuseks pidi mõlemasse katseklaasi 0,1 g katseklaasi tekkima kristallid, fenüülhüdrasiini ja mida sai mikroskoobi all
Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 2 ml arabinoosi ja teise 2 ml sahharoosi. Lisasin mõlemasse 5 tilka Molisch'i reaktiivi ning loksutasin. Valasin mööda katseklaasi seina mõlemasse 1 ml konts. H2SO4. Arabinoosi puhul tekkis katseklaasi helepurpurne kiht, sahharoosi puhul on see kiht tumedam. Toimus furfuraalide moodustumine. 10 11 2.2. Osasoonide saamine Teoreetilised alused Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka redutseerivad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe
lahuse alla. Tulemused ja järeldused: Nii fruktoosi kui ka sahharoosi lahuse puhul tekkis uuritavas lahuses happe ja lahuse piirpinnale lillakas-purpurne reaktsiooniprodukt, mis andis tõestust süsivesikute esinemisele uuritavates lahustes. Väävelhappe toimel nii fruktoos kui sahharoos dehüdreerusid, moodustades furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga ning seetõttu tekkis ka purpurne kiht lahuse ja happe piirpinnale. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad monoosid ja oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest kergesti välja, tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoone on kasutatud suhkrute identifitseerimiseks, kuid tänapäeval kasutatakse selleks rohkem kromatograafilisi meetodeid. Osasoonide
II väävelhappe lisamisel happe ja katseklaas: 2 ml uuritava lahuse piirpinnale purpurne glükoosi, 5 tilka vahekiht. Tugevate mineraalhapete Molischi reaktiivi, toimel lagunevad süsivesikud 1ml monosahhariidideks, mis annavad kontsentreeritud positiivse reaktsiooni - süsivesikud väävelhapet. koosnevad monosahhariididest. 2) Osasoonide I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 minutit saamine maltoosi , II keeval veevannil ja jahutatakse katseklaasi jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse glükoosi. katseklaasi tekkima kristallid, mida sai Mõlemasse mikroskoobi all vaadata. Osasoonid katseklaasi 0,1 g kristalluvad lahustest hõlpsasti,
glütamaat; aromaatsed: fenüülalaniin; glütsiin, türosiin; hüdrofiilsed: Cys, Ser, Thr, Tyr, Asn, Gln, Asp, glu, Lys, Arg, His; hüdrofoobsed: gly, Ala; Val, Leu, Ile; hüdroksüül: ser, Thr; tiool: cys, Met SÜSIVESIKUD: Molischi test: kvalitatiivse analüüsi põhitest. Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga , konts väävelhappe lisamisel , happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Osasoonide saamine: Osasoonideks nim redutseeriva e taandava suhkru ja kahe kolekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoone annavad kõrvuti monoosidega ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustes kergesti , kristallide kuju ja sulamistemp on lähtesuhkrule iseloomulikud ja võimaldavad seda idenfitseerida. Tänapäeval kas suhkrute eristamiseks kromotograafilisi meetodeid. Hõbepeegli reaktsioon: taandavate suhkrite molekulides sisalduv
Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. Sahharoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja glükoosi puhul punakas. Valgu puhul ei tekkinud vahekihti. Järeldus: tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. Valgu puhul ei tekkinud kuna antud lahuses puudusid süsivesikud. Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, laktoosi ja maltoosi. Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati. Reaktsioonisegu hoiti keevas veevannis 40 minutit, aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutati jäävannis
Natukese aja pärast hakkas tekkima purpurne, kahe kihi vahele. Purpur tekkis kiiremini sahharoosi sisaldavas katseklaasis. Mõlemas katseklaasis hõljus happe kohal lillakas puru (reaktiivist). Maisitärklist sisaldavas katseklaasis puudus kahe lahuse piiril lilla kiht. Järeldus: Nii glükoosis kui sahharoosis sisalduvad süsivesikud.?? Mis nad siis ise on? Valgu lahuses neid ei sisaldu, sest lillat piirprodukti ei tekkinud. Nii glükoos kui sahharoos on süsivesikud. 2. Osasoonide saamine Osasoonid on redutseeriva/taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumisprodukt. Osasoone saab monoosidest ja millistest? taandavatest oligosahhariididest. Osasoonid kristalluvad lahuses kergelt. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml maltoosi lahust (taandavad suhkrud) + mõlemasse katseklaasi 0,1 g fenüülhüdrasiini + 0,2 g naatriumatsetaati
Ühte katseklaasi lisati 2 ml munavalgu lahust. Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. fruktoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja galaktoosi puhul punakas. Järeldus: Lahuses tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, galaktoos ja glükoos. Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati. Reaktsioonisegu hoiti keevas veevannis 40 minutit, aeg-ajalt loksutades. Seejärel jahutati jäävannis
lahust. Mõlemasse lisame 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisame tilkhaaval 1ml konts. väävelhapet. Sahharoosi lahuses tekkis violetne vahekiht, glükoosilahuses tekkis roosa-punane vahekiht. Järeldus: Vahekihid tekkisid, sest meil on süsivesikud. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid võivad reageerida edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisame 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutame. Reaktsioonisegu hoiame keevas veevannis 40 minutit. Seejärel jahutame jäävannis. Tulemuseks olid
Lisan mõlemasse 5-6 tilka Molischi reaktiivi. Loksutan hoolikalt. Lisan ettevaatlikult tilkhaaval kontsentreeritud väävelhapet nii, et hape voolaks mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi ei tohi loksutada. Järeldus Mõlemasse katseklaasi moodustus eraldi happekiht põhja ning happe ja lahuse piirile tekkis violetne kondentsatsiooniprodukt. Järelikult toimus furfuraalide moodustumine. 1.2.2.Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Nad kristalluvad lahusest välja ning kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Töö käik Valan ühte katseklaasi 2 ml glükoosi ja teise 2 ml laktoosi. Mõlemasse lisan 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutan ainete lahustumiseni. Hoian reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis ning seejärel
Seejärel lisatakse tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet. Mõlemad katsed on üsna sarnased. Tekib õhuke tumelilla sademekiht, kuid sahharoosil on lilla värvus sinakasm, fruktoosil punakam. Järeldus: Vahekihtide teke tõendab süsivesikute olemasolu. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerisid, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale ning produktid reageerisid edasi -naftooliga. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja fenüülhüdrasiini reageerimisel tekkivaid süsivesikute serivaate. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades lähtesuhkrule iseloomulikku kuju ja sulamistemperatuuri, mistõttu saab neid eristada just kristalli kuju järgi. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisatakse 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ning loksutatakse tahke aine lahustumiseni
· lisan mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) tekkis sade · loksutan · lisan kaldasendis katseklaasi 1ml konts väävelhapet · väldin loksutamist hape voolab lahuse alla ja moodustub sade, kuna hapestatud keskkonnas suhkrud dehüdreeruvad ning tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal reageerib -naftooliga Sahharoosiga moodustub tumelilla sade. Glükoosiga tekib helelilla sade. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoomid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad fenüülhüdrasiini reageerimisel taandava suhkruga. Osasoone moodustavad monoosid kui ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja ning nende omadused on lähedased lähtesuhkrule. Reaktsioon toimub kahes etapis. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 2ml erinevaid taandavaid suhkruid ( 1% laktoos ja 1% maltoos)
Mõlemasse lisasin 6 tilka Molischi reaktiivi. Seejärel lisasin tilkhaaval 1ml konts. väävelhapet, hoides katseklaasi kaldu, et hape ja proov ei seguneks. Sahharoosi lahuses tekkis happe ja lahuse piirpinnale violetne vahekiht, glükoosilahuses tekkis roosakaspunane vahekiht. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerusid, moodustasid kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru (monoosi, oligosahhariidi) reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasooni kristallide kuju järgi on võimalik eristada suhkruid. Reaktsioon toimub kahes etapis (esmalt aldehüüdrühma kaudu ning seejärel hüdroksüülrühma kaudu) ning vajab fenüülhüdrasiini pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 2ml maltoosi ning teise 2 ml laktoosi ning lisasin
............ 12 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega ........................................... 13 Kontrollküsimused ............................................................................................... 13 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID ................................................................... 15 1.2.1 Molisch'i test............................................................................................... 17 1.2.2 Osasoonide saamine ................................................................................. 18 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon ............................................................................... 19 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. .................................... 20 1.2.5 Barfoed' reaktsioon .................................................................................... 21 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon ..............................
reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. 6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina? Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. 7 Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja
annaabi.ee 
