hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5
hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5
(OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? - Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? - Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. - Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav). 5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist
Lisaks pandi veel tähele, et selle haigusetekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid vivium fluidum´iks ehk nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termin virus. (Alamäe jt 2000: 14) Wendell M. Stanley oli esimene, kellel õnnestus viiruse eraldamine, puhastamine ja kristalliseerimine 1935. aastal. W. Stanley oli biokeemia ja viroloogia professor. Tema uuringud viiruse kohta, mis põhjustab tubakal leiduva mosaiikhaiguse, viisid ta nukleoproteiini isoleerimiseni, mis omakorda aitas tuvastada mosaiikviiruse olemasolu. Kuna tema saavutus, mis oli esimene veenev tõend, et mõned viirused on molekulid, pööras teadusmaailma tähelepanu mõistatuslikele viirustele, sai doktor Stanley 1946. aastal Nobeli keemiaauhinna. (Stanley, Valens 1967: 7) Praeguseks on teada üle 640 putukaviiruse liigi, mis tekitavad üle 20 erineva putukate viirushaiguse. Taimedel pole leitud spetsiifilisi haigusgeene, väga intensiivne viiruse
8% naatriumtsitraadi lahust. Kui rakud viia hüpotoonilisse lahusesse, siis võtavad need soolade kontsentratsiooni ühtlustamiseks väliskeskkonnast vett ja paisuvad. Kuna profaasis on tuumamembraan lagunenud ja mitoosi kääv tänu kolhitsiinile depolümeriseerunud, siis saavad kromosoomid paisuvas rakus vabalt liikuda. Fikseerimine. Rakke fikseeritakse metanooli ja jää-äädikhappe segus vahekorras 3:1. Metanool denatureerib ja sadestab valgu, äädikhape aga koaguleerib nukleoproteiini. Kromosoomipreparaadi tegemine. Preparaadi valmistamisel tilgutatakse fikseeritud rakususpensioon puhastatud märjale alusklaasile ning kuivatatakse kas õhus või leegil. Niiskes keskkonnas on kromosoomid pehmed, kuid muutuvad kõvaks kohe peale kuivamist. Pehmed kromosoomid on väga elastsed, eriti kui neid on väga lühikest aega fikseeritud. Elastseid kromosoome on võimalik faaskontrastmikroskoobi all mitu korda pikemaks venitada nagu kummipaela. Niiskes keskkonnas
Geneetilise ebastabiilsus põhjustab iga-aastasi epideemiaid (antigeenne drift) ja perioodilisi pandeemiaid (shift). Gripp on levinuim ja olulisim viirusinfektsioon. Virionid pleomorfsed: sfäärilised või tubulaarsed, diameeter 80…120 nm. Ümbrises hemaglutiniin (HA) ja neuraminidaas (NA), ümbrise sisepinnal maatriksi- (M1) ja membraani-(M2)-proteiinid. Influenza A ja B genoom koosneb 8 erinevast helikaalsest nukleokapsiidisegmendist, igaühes neist RNA seostunud nukleoproteiini (NP) ja transkriptaasiga. Influenza C genoomis on ainult 7 segmenti. Kõiki viirusvalke kodeeritakse erinevalt segmentidelt, v.a. mittestruktuurvalgud ja M1-M2, mida kodeeritakse kahelt (NS ühelt, M-id teiselt). Hemaglutiniin moodustab ogalise trimeeri, iga ühikut aktiveerib proteaas. HA funktsioonid on viiruse kinnitumine (siaalhappega), sulandumise soodustamine, hemaglutineerib punaliblesid, kutsub esile protektiivse, neutraliseeriva antikeha-vastuse.
annaabi.ee 
