Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist rõhuasetusega liidripotentsiaali arendamisele Karjääri planeerimine on ametialaste valikute ja otsuste jada teadlik kujundamine Miks personaliarendusega tegelda? Muudatused keskkonnas tingivad muudatused organisatsioonis => org-i konkurentsivõime tagamine nõuab kohanemist ja eeldab töötajate eluaegset ja pidevat õpet. Lisaks tehnol.arengud, globaalne konkurents ja surve kulutusi optimeerida => vajadus üha otstarbekama töökorralduse järgi Inimkapitali suurendamine ühiskonnas (riigi tasandil) vajalik, et tagada inimeste toimetulek ja suurendada ühisk.jõukust Inimeste enesearendamise vajadus ja karjääriteadlikkus inimeste motivatsiooni mõjutavad posit
posti, e-posti või aksi teel
Ametikirjad on näiteks
Tellimiskiri
Volikiri
Garantiikiri
Avaldus
Memo jne
Dokumendi elukäik
Toimingud alates loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist
(hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni)
Tegevused dokumendi elukäigu juures
Planeerimine – eelneb loomisele – jah dokumenti tuleb hallata kogu elukäigu
jooksul
Loomine ja saamine – Kaua peab säilitama -
Konflikti mõju organisatsiooni töö tulemustele sõltub konflikti tasemest see saab olla madal, optimaalne või kõrge. Muudatuste sisseviimise alustamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase. Sellisel juhul inimesed tahavad, et midagi muutuks. Kui selles staadiumis midagi ette ei võeta, väljub konflikt kontrolli alt ja organisatsioon jaguneb omavahel võitlevateks huvigruppideks. Konfliktide allikad organisatsioonis Organisatsioonis on mitmesuguseid konfliktide allikaid, millest juhid peaksid teadlikud olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja nende üle kontrolli saavutada. Levinumad konfliktiallikad on: 1. diferentseerimise tulemusel tekkinud divisjonide ja funktsioonide erinevad eesmärgid, siia kuuluvad ka liini- ja staabiorganisatsiooni vahelised konfliktid; 2. ülesannete iseloom: võimupiirkondade kattumine, ülesande üheaegne seotus
väikest koosolekut, et jaotada tööülesanded erinevate töötajate vahel ära. Kõigil tuleb ise vaadata mida teha. Põhiline on, et midagi tehakse. Juhataja käib mööda maja ringi ja vaatab, ise aga ei seleta oma töötajatele midagi. Ta lubab töötajatel teha täpselt nii nagu neile meeldib, kuid hiljem hakkab ta tüdrukutega pahandama, kui miski ei meeldinud või ei sobinud talle. Tegemist on mittesekkuja liidriga. 2.Probleemi määratlemine Miks organisatsioonis puudub korrektne, kiire, meeldiv ja sõbralik teenindus? Töötajatel puuduvad kindlad töö ülesanded, ei peeta koosolekuid, samuti ei koolitata oma uusi ega ka varem tööle asunud töötajaid. Juhataja ei kontrolli oma töötajate tegemisi, ei premeeri, ega paku välja isegi mingeid koosviibimise õhtuid, kus saaks rahus läbi arutada töö ülesandeid, millised said õigesti tehtud ja millised mitte, kuigi varem eelmise juhataja ajal need toimusid.
Inimene- töö sobivus kätkeb endas nõudmiste- pakkumise ja vajaduste- võimaluste suhteid. Sobivus tagab teadmiste ja oskuste kandumise kollektiivi. Sobivus tagab personali püsimise. Kõige tähtsam on väärtuste ühildumine, hoiakud, isiksuse sobivus, tööga rahulolu, soov ja valmidus jätkata tööd, vajaduste ja keskkonna sobivus, olla organisatsiooniga seotud, pühendumine Inimese ja organisatsiooni sobitamine -Inimese võimed või potentsiaalsed oskused- organisatsioonis nõutavad- edutamine, inimese baasvajadused- üleviimine, organisatsiooni kultuur- säilitamine 12. Juhi võimubaasid ja mõjuvõimu allikad. Positsioonivõim- Seaduslik võim- seaduse kaudu, tasuvõim- vahetustaktika, sunnivõim- surve taktika, infovõim- konsulteeri Isiksuse võim- Ekspertvõim- teadmiste kaudu juhtimine, Veenmise võim- ratsionaalne veenmine, referentsvõim- isiklik eeskuju, Karismaatilisus- inspireerimine, meelitamine...
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2
Dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis Dokumendihaldus tähendab oma sisult dokumentide loomist, saamist, kasutamist ja säilitamist ja nende töötlemiseks loodud süsteeme. Dokumendihaldussüsteemi eesmärk on tagada väärtuslikku teavet sisaldavate dokumentide säilimist ja kiiret kättesaadavust, mille eest vastutab üldjuhul sekretär. Info ja andmete korrektne säilitamine ja kasutamine organisatsioonis on tavaliselt reglementeeritud riiklike normdokumentidega, väljatöötatud juhistega ja juhendmaterjalidega. Kindlasti tuleb arvestada andmete töötlemisel oma ettevõtte tegevust reguleerivate õigusaktidega. Dokumentide hoidmise ja säilitamisega kaasnevad riskid, mis tõttu tuleb laitmatult määratleda vastutused ja dokumendihalduse protsessid. Dokumendihalduse põhjalikkuse ja korrektuse tähtsus tõuseb ajaga. Ilmselt on põhjused interneti kiires arengus, küberkuritegude tempokas kasvus ja informatsiooni üld...
TEEMA: INIMENE ORGANISATSIOONIS Mille järgi vaatan kas töötaja on sobiv? analüüsialused 1) Produktiivsus tulemus, saavutused 2) Kompetentsid atesteerimine 3) Hoiakud arenguvestlus/rahuloluküsitlus analüüsitakse stressitaset ja rahulolu KÄITUMISE MÕJUTAJAD: geenid, olukord, keskkond, võimed, intelligentsus, motivatsioon, pädevus, taju, iseloom KUIDAS MOTIVEERIDA LAISKA: 1) Näita tema väärtust 2) Stimulatsioon 3) Aita mõtestada tegevust 4) Enda eeskuju KÕIK TÖÖTAJAD ETTEVÕTTES: 20% pühendunud 60% keskmine 20% laisk MASLOW PÜRAMIID KOKKUVÕTE MIDA TÄNA ÕPPISIN 1) Mis on puudu ettevõttes, mis kogu aeg vahetab töötajaid püramiid, puudub tunnustus 2) Mida on vaja pühendunud töötajale KUIDAS ÕPPISIN 1) Harjutus õpi märkama töötajat 2) Püramiid mida on vaja pühendunud töötajale
TALLINNA ÜLIKOOL Riigiteaduste instituut MUUDATUSTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Kodutöö Tallinn 2014 Herakleitos (vana Kreeka filosoof 535-475 e.k.) : "Muutus on üha olev ja kõike hõlmav." "Muutustes leiame oma eesmärgi." Selleks, et kiiresti areneval maailmaturul õnnestuda, tuleb organisatsioonidel muutuda. Vajadus muudatuste järele ei ole aga ärimaailmas eales olnud suurem kui praegu.
Kokkuvõte ptk 3 ,, Grupi toimimine" Grupiliikmete ühistegevus: Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki. Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit: 1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest ja väärtustest. Tunded on grupi tegevuses eriti mõjukas ressurss. Kõigil kolmel tasandil on nõutav ja nähtav avaldumisvorm. Nõutav avaldumisvorm on see, mida organisatsioon oma liikmetelt nende tegevustes ja tunnetes ametlikult nõuab. Grupiliimete tegevused, ühistegevused ja tunded saavad ilmsiks nähtavas avaldumisvormis. Siin lisanduvad org. Ametlikele nõuetele grupiliimete omapoolsed täiendused, mis kuj...
Juhil puudub ettevalmistus arenguvestluse läbiviimiseks, puuduvad hindamiskriteeriumid, mistõttu arenguvestlusest saab lihtsalt vestlus, mille tulemusena annab juht subjektiivse mitte objektiivse hinnangu töötajale. Arenguvestluse lõpus tuleks määrata väga selged ülesanded järgnevaks perioodiks (tavaliselt üks aasta), nende mitte määramisel jääb töötaja teadmatusse, millele kõige enam oma töös tähelepanu pöörata. Seminar 16.04.2013 Stressi vähendamine organisatsioonis (tööleht) Vastavalt õppematerjalile Stressi allikad organisatsioonis, too välja, mida saaks teha juht, et vähendada stressi organisatsioonis ja tagada seeläbi organisatsiooni paremad töötulemused. Palun kirjelda juhi võimalikke tegevusi. Mis puutub näiteks rollikonfliktidesse, siis saab ka juht omalt poolt teha kindlad määratlused, mis vähendaks rollikonfliktide tekkimise ohtu. Kui organisatsioonis on paika pandud kindel
andmed, mida tuleb hoida, säilitada. Info hoidmise ja säilitamisega kaasnevad riskid, mis toovad endaga kaasa vajaduse veel hoolikamalt antud valdkonda reglementeerida: määratleda vastutused, dokumentide loomise protsessid. Dokumendihalduse valdkonna korralduse eest vastutab sekretär - asjaajamise eest vastutav isik. Sõltumata ametinimetusest on asjaajaja töö muutunud - tehniline töö on asendunud sisulise infotööga, mis eeldab erialaseid oskusi, teadmisi. Asjaajaja roll organisatsioonis on mitmekesine. Nt: juhi/juhtide tegevuse toetamine; juhile ja büroole vajaliku töökeskkonna tagamine; nõustamine. Sekretärist sõltub organisatsioonis väga palju. Tihtipeale on töös takistuseks juhtkonna ja kolleegide toetuse puudumine. Vahel tundub, et mõnes organisatsioonis on sekretär üksi oma töödega, kuid selleks, et organisatsioon edukalt toimiks, on vaja kõikide organisatsiooni liikmete toetust.
Dokumentide haldamise vajalikkus organisatsioonis Raport Dokumendihaldus on dokumentide loomise, kasutamise ja säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Dokumendihaldussüsteemi peamine eesmärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilitamine ning kättesaadavus. Organisatsioonidele on seadusega sätestatud erinevad nõuded, kuidas ja mil viisil tuleb neil eri liiki dokumente hallata. Dokumentide haldamise süsteemi puhul on minu meelest oluline, et see vastaks organisatsiooni vajadustele ning aitaks kaasa eesmärkide saavutamisele. Organisatsioonisiseselt tuleks kokku leppida, milliseid dokumente luuakse ning seda, et nad oleksid koostatud ühtseid vorminõudeid meeles pidades. Dokumentide loomise juures on minu arvates oluline, et need oleksid hästi jälgitavad, keeleliselt korrektsed ning täidaksid oma eesmärki. Eriti oluline on see näiteks tegevus- ja arengukavade puhul, selleks, et lugemine...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KONFLIKTI LAHENDAMISE VÕIMALUSED ORGANISATSIOONIS Ainetöö Juhendaja: Helina Vigla Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 2 Tallinn 2009 Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. KONFLIKTI OLEMUS..................................................................................................... 5 1.1. Konflikti tunnused, tüübid ja tekkepõhjused...............................................................5 1.2. Konflikti lahendamise võimalused..............................................................
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Renita Roosileht PS-1-E-Q-pai MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS Referaat Paide 2008 SISUKORD 1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM................................................................................. 4 1.1. Mis on motivatsioon .............................................................................................................................................4 1.2. Juhi roll motiveerimisel .....................................................................................................
Võim ja ametivõim organisatsioonis Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võim rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis eeldab teiste inimeste kuulekust, kui ka distsipliin. Tugev distsipliin tähendab, et enamik inimesi allub korraldusele automaatselt ja viivitamatult (Weber 2002). Võimul on teatud negatiivne varjund, kuna inimesed ei taha eriti olla need, kelle kohta öeldakse, et nad kasutavad oma võimu. Samal ajal võisteldakse ühiskonas võimu tähistavate sümbolite omamise eest. Passiivset võimu omamist aktsepteeritakse, aktiivselt võimu kasutamist peetakse tihti ebaeetiliseks ja negatiivseks. Võimu...
Grupid ja meeskonnad Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus on sotsiaalpsühholoogia üks keskseid mõisteid. Grupis suudavad inimesed paremini täita mitmesuguseid ülesandeid, mis pole üksikisikutele jõukohased. Inimesed tunnevad end teiste hulgas tavaliselt turvalisemalt, rahuldavad sotsiaalseid vajadusi ja võivad enesest lugu pidada, kuuludes prestiizikatesse gruppidesse. Töises tegevuses vähendavad grupid organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Grupi kõige olulisemad tunnused on: · grupi suurus; · moodustamisviis; · kestus. Grupi suurus on väga varieeruv tunnus, töövõime seisukohalt loetakse parimaks liikmete arvu 8-16. Kestuse järgi võib...
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus?
Estonian Business School Rahvusvaheline ärijuhtimine KESKASTMEJUHI ROLL JA VÄLJAKUTSED 21. SAJANDI ORGANISATSIOONIS Esse Igor Podoljan MBA-1 Õppejõud Anto Liivat Tallinn 2008 Ma valisin mainitud teemat, kuna ise olen keskastmejuhi rollis, ja leian seda rolli üsna mitmekülgset rasket ja samal ajal üks huvitamaist 21. sajandi ettevõtes. Miks ma niimodi arvan, katsun lahti seletada ja kirjeldada antud töös.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat-
KOOL kursus autor PERSONALI VÄRBAMISE JA VALIKU PROTSEDUUR ORGANISATSIOONIS NING SELLEGA KAASNEV DOKUMENTATSIOON Essee - - 2013 Iga ettevõte ja organisatsioon vajab eesmärkide täitmiseks häid ja kompetentseid töötajaid. Õigete ja heade inimeste hoidmine on raske. Eestis on tööturg väike -
SITUATSIOONIÜLESANNE Lk.99 JOE ADAMS 1. Probleem on Joe Adams´l, seotud osalusega organisatsioonis. 2. Probleem on pikaajaline, hõlmab tervet organisatsiooni. 3. PÕHJUS: 1) kui rakendada osaluskoosolekuid konveierliinil ning seda tööajal, siis toodang väheneb. 2) töötajad ei ole nõus oma vaba aega ohverdama. 3) füüsiliselt raske töö, töötajatel puudub kõrge haridustase. TUNNUS: 1) konveieritöö ei võimalda osalust kasutada. 2) osalusalased koosolekud vabal ajal. 3) juhtkonna range kontroll alluvate üle. TAGAJÄRG: 1) käive väheneb.
TMT0060 Õppejõud: Praktikumid Marina Järvis Nimi: Getlin Rohtla Kursus: EALB21 Paaris töö „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Ülesanne 1 Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks? ...
Hoiakud Saavutamaks 21. sajandi konkurentsieelist, peavad organisatsioonid loobuma reageerivatest hoiakutest ja püüdlema ennetava tegevuse poole. See eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist, pidevalt õppimist. Erinevad autorid on üksmeelel selles osas, et organisatsioon saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õppimise tulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks. Organisatsioonilist õppimist vaadeldakse kui sotsiaalset protsessi. mis toimub sündmusi ühiselt interpreteerides ja interpreteeringuid reflekteerides. Ida-Saksamaal üleminekumajanduse tingimustes töötavates organisatsioonides läbiviidud uuringute tulemusi arvesse võttes argumenteerib Gebbert (2002), et institutsionaalsed vormid ja organisatsiooniline õppimine on vastastikku seotud. Võttes kokku õppimise ja muudatuste seosed, võib öelda, et keskkond, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik üleminek, on ...
Tallinna Ulikool Digiteaduste Instituut STORYTELLING ehk lugude jutustamine Kursusetöö Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1 STORYTELLING...............................................................4 1.1Millal lugusid jutustada?.....................................................5 1.2Millele pöörata tähelepanu?................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................8 2 SISSEJUHATUS Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges, & Santoro). Käesolevas referaadis tutvun storytellingu ehk eestipäraselt lugude jutustamisega...
Läbirääkimise tehnika Naine peab olema elegantne. Naine ei tohiks häält tõsta , mitte millegi peale. Naise üld kohustus on olla ilus , tark ja hea. Rääkija ja Kuulja suhtes on olulisem KUULAJA. Laps peegeldab täpselt seda, mis kodus toimub. Nime tutuvstamisel, öeldakse nii eesnimi ja perekonna nimi ja nende vahele tehakse paus ja rõhutatakse perekonna nime. Usalda , aga kontrolli (pisteline kontroll peaks alati olema .. ) Ärge kunagi andke nõu, kui seda teilt ei küsita otseselt. Kui õige inimene, õigel ajal leiab sinu apsud ja toob välja sinu vead - ütle tänan. Jalga ei tohi üle põlve panna, endast vanemate ja austusväärsete inimeste juures. Naise koht on paremal käel, koera koht vasakul MI-MA-BA = hääleharjutus Hääl hommikuti magab, mis tähendab et tuleks teha hääle ülesse saamise harjutusi. mmm..hääliku peal. Vasak käsi pandakse haigutades käe e...
Diversity in organization: the case of Office of Naval Research Human Resources Management and Organization Behaviour homework Darja Kristina Vester My work is mostly based on a book "Building a Diverse Work Force: Scientists and Engineers in the Office of Naval Research, which was written by Committee to Study Diversity in the Scientific and Engineering Work Force of the Office of Naval Research, National Research Council in 1997. The Office of Naval Research has for 50 years been in the forefront of research and development in the USA, especially in the physical sciences and engineering. Predating the National Science Foundation, ONR is one of the oldest federal agencies whose mission is to fund external research and development in support of national security needs. It continues today to be viewed as a premier R&D organization where the best science and engineering is ident...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt..............................
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle, kui ausalt soetavad inimesed kontoris pakutavat kohvi
TEEMA: Inimressursi juhtimine 1. Kas asutuse omanikud kuuluvad personali hulka? Põhjenda. Personali all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid, kusjuures personali hulka võivad kuuluda ka omanikud, kui nad töötavad organisatsioonis palgalisel kohal. 2. Mis on personal? Personali all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid, kusjuures personali hulka võivad kuuluda ka omanikud, kui nad töötavad organisatsioonis palgalisel kohal. 3. Mitu töötajat töötab mikroettevõttes? Mikroettevõtted (kuni 10 töötajat) 4. Mitu töötajat töötab keskmise suurusega ettevõttes (Eesti liigituse põhjal)? Eestis peetakse 50-99 töötajaga ettevõtteid keskmise suurusega ettevõteteks 5. Nimeta 5 personalitöötaja ülesannet. Personalitöötaja tööülesanded võivad olla järgmised (Beardwell et al 2004: 23-26): personaliarvestuse ja dokumentatsiooni korraldamine
Kompetentsid, kompetentside hindamine ja kompetentside arendamine organisatsioonis kui koolituse korraldamine Selleks, et rääkida kompetentsist, tuleb kõigepealt see mõiste lahti mõtestada. Termini ,,kompetents" sünonüüm on eesti keeles pädevus. Kompetentsiks saab pidada mingit tegevust, mis toob kaasa edu mingil kindal alal. On võimalik olla pädev ka mitmetel erinevatel aladel, ent meie pidevalt muutuvas ühiskonnas, kus kõik liigub dünaamiliselt ning areneb meeletus tempos, tuleb olla kindel, et kvaliteeti ei ohverdata kvantiteedile
Küsimus 12 Ettevõtte missioon annab vastuse järgmistele küsimustele: a. Mida püütakse teha oma tarbija jaoks? b. Milline on antud äri olemus? c. Milline on ettevõtte majanduslik eesmärk? Küsimus 13 Töökohtade hindamisel sagedamini hinnatavad faktorid a. vastutus b. jõupingutus c. töötingimused d. oskused e. toimetulek f. eesmärgi saavutamisele suunatus Küsimus 14 Õigused a. on vajalikud kohustuste täitmiseks b. pärsivad omaalgatuse kasutamist organisatsioonis c. on töösuhe Küsimus 15 Motiveerimise eesmärk on: a. töötajate hindamissüsteemi väljatöötamine b. suunata inimeste pingutused ettevõtte eesmärkide paremale täitmisele c. saavutada töötajate vähene vahelesegamine juhtimisse Küsimus 16 Juhitavusnormi all mõistetakse a. ülemuste arvu ühe alluva kohta b. juhile vahetult alluvate töötajate piirarvu c. ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele d
Reflektiivsus kui üks põhimõistetest – arusaam, et konstrueeritud reaalsus on kogu aeg ebatäiuslik ja vajab arendamist, see on pidevate läbirääkimiste ja peegeldamise vajadus Kultuuri ja sotsiaalse struktuuri mõju (k. a keele ja mõistete) Postmodernismi mõjud Märgilisuse rõhutamine, teaduslikud faktid on lihtsalt kokkulepitud Võim on seotud teadmiste loomisega ja omamisega Rõhutavad väärtustena organisatsioonis vabadust ja enesemääramise õigust Organisatsiooni sotsiaalse struktuuri dimensioonid Tööjaotus – tööülesannete ja vastutuse jaotus (iga töötaja teeb osa) organisatsiooni sees Administratiivne jaotus (osakonnad) on samuti tööjaotusest tulenev Liinitöötajad (-organisatsioon) – otseselt organisatsiooni väljundiga tegelevad Staabitöötajad (-organisatsioon) – põhitegevusest toetavate tegevustega
Selleks tuleb siseaudiitori tegevus vastavalt planeerida ja selle kaudu antakse kindlustunne omanikele ja juhtkonnale, et ettevõte toimib vastavalt sätestatud strateegiatele. Seega töötab siseaudiitor keskkonnas, kus tema tegevus on järjepidevalt suunatud ettevõtet, protsesse, tooteid ja muude ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on parim selline siseaudit, mis tegutseb riskipõhiselt. SISEKONTROLLI SÜSTEEM Igas organisatsioonis toimib sisekontrolli süsteem. See on organisatsioonis kõike hõlmav ega ole otseselt mehitatud struktuuri tegevus ehk see ei ole mingi organisatsioonis tegutsev kontrolliüksus. See tähendab administratiivset käsusüsteemi, mis lähtub ettevõtete tippjuhtidest ja liigub madalaima organisatsiooni tegevuseni (käsuliin ülevalt alla). Teine sisekontrolli valdkond juhid peavad saama tagasisidet, mis annab võimaluse hinnata ja korrigeerida oma juhtimispõhimõtteid (tagasiside alt ülesse).
a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, kuid mittetootlik Efektiivne ja tootlik
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud
maksud ja aina kallinevad hinnad. Selline olukord on põhjuseks käesoleval aastal toimunud haridus- ja tervishoiutöötajate streigile, lisaks üha rohkem tuure koguvale poliitilisele kriisile. Palgapoliitika on töötajate tasustamise üldpõhimõtete kogum, mille organisatsioon kehtestab vastavalt oma eesmärkidele ja mis on konkreetsema palgasüsteemi loomise aluseks. Palgasüsteem kujutab endast töötajate tasustamise juhiseid, mis kirjeldavad organisatsioonis kasutusel olevaid palgakomponente, nende suurust ja maksmise viise. Palga all mõistetakse enamasti otsest tasu tehtud töö eest ning see võib koosneda erinevatest palgakomponentidest nagu põhipalk, tulemuspalk, lisatasud ja preemiad. Kuigi palga mõju avaldumise ulatus võib erinevates situatsioonides varieeruda, on mitmete uuringute tulemusel jõutud seisukohale, et töötasu on töötajatele üheks kõige olulisemaks motivaatoriks
Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein) Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur. Organisatsiooni kultuuri võib jagada: Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile
Eriala: Organisatsioonikäitumine, magistriõpe Juhendaja: Kadi Liik, MSc Juhendaja kontakt: [email protected] Töö pealkiri: ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE TAJUMISE SEOSED ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA Töö kaitstud: 21. jaanuar 2009.a. SISSEJUHATUS Töötajate soov pühenduda ettevõtte eesmärkidele, töötada täie jõuga ja kasutada loovust sõltub oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga viimased kujunevad, sõltub juhi juhtimisstiilist, juhtimise ühe tähtsaima funktsioonina otsustamisstiilist, aga ka muudest indiviidi emotsionaalselt mõjutavatest aspektidest, millena antud töös on käsitletud organisatsioonipõhise enesehinnangu ning organisatsioonilise õigluse tajumist. Juhi eeskuju ja hoiakud mõjutavad kogu organisatsiooni emotsionaalset õhkkonda.
...........................................................................................................1 Teeninduskeele tähtsus....................................................................................................1 Hea teeninduskeel............................................................................................................1 Teeninduskeele tüüpilisemad vead.................................................................................2 Minu teeninduskeel oma organisatsioonis.....................................................................3 Ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks............................3 Kokkuvõte........................................................................................................................4 Kasutatud allikad............................................................................................................4 Sissejuhatus
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1KOMMUNIKATSIOONI LIIKUMINE ORGNAISTASIOONIS.......................................4 1.1Vertikaalne kommunikatsioon organisatsioonis............................................................4 1.2Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis........................................................4 1.3Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis..........................................................5 2KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID.....................5 2.1Kommunikatsiooni füüsilised takistused.......................................................................5 2.2Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked.......................................................................5
hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid. Võimekusteooria. Õppimine on juba algselt organisatsiooni olemusse programmeeritud. Ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. Et keskkonnas toimuvatest muudatustest ees olla, on õppivas organisatsioonis kõigile töötajatele antud võimalus toimuvaga kursis olla, leida probleemidele loovaid lahendusi ning otsida võimalusi uute teadmiste ja oskuste omandamiseks. Õppivale organisatsioonile on iseloomulik avatus uutele ideedele ning uute teadmiste genereerimine ja levitamine. Tehakse laialdast koostööd eri (äri)valdkondade vahel. Praktika on näidanud, et just õppivad organisatsioonid on kõige edukamalt taganud oma
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Ele-Riin Koobas KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONIS Referaat Juhendaja : Mare Kurvits PAIDE 2009 Kommunikatsioon Organisatsioonis SISSEJUHATUS Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige edukam teatud põhiväärtusi jälgides. Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad)
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? - Äriprotsess on seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile ja klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: klientide rahulolu, kulude vähendamine, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? - Andmeelement on väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon (information) andmed mis omavad tähendust
Sisukor 1.Tehnoloogia......................................................................................................... 3 1.1 Tehnoloogia areng......................................................................................... 3 1.2 Tehnoloogia kasutuselevõtu eesmärk............................................................3 2. Muutused, mis tulenevad tehnoloogiate kasutuselevõtust organisatsioonis...6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Töö eesmärk oli anda ülevaade tehnoloogia arenguga kaasnevatest muutustest, tuues sealhulgas näiteid, mis mõjutavad tehnoloogiate efektiivset kasutuselevõttu organisatsioonides. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tehnoloogia areng muudab paratamatult organisatsioonides töö korraldust. Töökohti
esmajoones võtta eesmärgiks hoopis sisekliendi rahulolu tagamine. Näiteks tähtaegadest kinnipidamine ei tohiks olla oluliseks standardiks ainult väliskliendi-teeninduses. Rõhutades ainult väljapoole suunatud klienditeeninduse tulemuslikkust sihtgrupi rahulolu tagamisel, võib tekkida kahjulik ebakõla, mis kajastub ennekõike organisatsiooni-sisese töö tõrgetes ning siseklientuuri vähenenud rahulolus. On oluline, et organisatsioonis tegeletakse teadlikult ka sisekliendile suunatud kõrgema teeninduskvaliteedi poole püüdlemisega. (Aedma&Pärnoja, 2005, lk1) Siseklientide teeninduse väärtustamine on väga oluline ka organisatsiooni poolt müüdava toote või teenuse eduka turunduse seisukohast. Positiivne kogemus tarbijana veenab organisatsiooni töötajat toote või teenuse väärtuses ning seeläbi on viimane valmis ka toodet
Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Joonis. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest organisatsioonis
SISSEJUHATUS Herakleitos (vana Kreeka filosoof 535-475 e.k.) : "Muutus on üha olev ja kõike hõlmav." "Muutustes leiame oma eesmärgi." Tänapäeva globaliseerunud ja muutuvas maailmas on üha raskem konkurentsis püsida. Selleks, et seda saavutada, on tarvilik võime kiirelt muutuda ja ümber orienteeruda. Konkurentidega tuleb püsida vähemalt samas tempos või siis paremal juhul sammuke eespool. Muutusi põhjustavad siis eelkõige muutlik turusituatsioon. Kui muutuste protsess kujuneb organisatsioonis tõrgeteta, siis pole konkurentsis püsimine ohustatud. Juhul kui organisatsioonis tekivad muutuste läbiviimisel komplikatsioonid ning tõrked, siis on tulemus risti vastupidine. Muutuste üheks põhilisemaks probleemiks või siis nö tõrkeks võib pidada selles eksisteerivate töötajate vastasseisu. Seejuures ei ole tähtis, kas vastasseis leiab aset madalama või kõrgema tasandi töötajate seas. Samuti on oluline, et organisatsioon ei läheks vastuollu nii klientide või partneritega
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut KUIDAS MA RAKENDAKSIN LOETUT PRAKTILISES JUHTIMISTEGEVUSES? Essee Tallinn 2014 On iseenesest mõistetav, et iga organisatsiooni juht soovib, et organisastioon oleks edukas. Organisastiooni edukuse tingivad väga mitmed faktorid, kuid antud essees keskendun ühele faktorile – kommunikatsioonile organisatsioonis. Teadmine sellest, millist verbaalse kommunikatsiooni käitumist kasutatakse pidevalt tööl, annab meile võimaluse suunata fokusseeritumalt koolitamist ja töö tulemuslikkuse hindamist ning kommunikatsiooni planeerimise kaudu parandada organistatsiooni efektiivsust. (Keyton, J., et al. 2013) Kommunikatsioon organisatsioonis on äärmiselt oluline tagamaks töötajate rahulolu, mis omakorda parandab töötajate pühendumist ja motivatsiooni ning seega tagab ka paremad töötulemused
vormis ning lähtutakse eelkõige elektroonilistest materjalidest ja teenindusalasest kirjandusest. 3 I.SISEKLIENDI TEENINDUS Grönroos-Gummessoni teooria kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks välisklientide heaks teenindamiseks. (Tooman, Rekkor 2011) Siseklienditeenindus on (Siseinfo 2012): · kolleegide kohtlemine nii, justkui nad oleksid firma kliendid - samasuguse viisakuse ja austusega; · mõistmine, mida kolleegid sinult ootavad ja nendepoolne sinu vajaduste tunnustamine; · koos kolleegidega firma ja firma klientide huvide kõrgemale seadmine enda osakonna huvidest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
