protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide saavutamiseks ja plaanide arendamist tegevuste integreerimiseks ning koordineerimiseks. Juhid on ka vastutavad organisatsiooni struktuuri kujundamise eest. Seda funktsiooni nimetatakse organiseerimiseks. Selles protsessis määratakse kindlaks, millised tööülesanded tuleb teha, kes need teeb, kuidas on ülesanded rühmitatud, kes annab kellele aru ja millisel tasandil tehakse otsused. Nagu teada, igas organisatsioonis on inimesed ja juhtide töö on integreerida ja koordineerida nende inimeste tööd. See on eestvedamise funktsioon. Kui juhid motiveerivad alluvaid, suunavad teiste tegevust, valivad kõige efektiivsema kommunikatsioonikanali või lahendavad konflikte, on nad eestvedajad, liidrid. Viimane juhtimisfunktsioon, millega juhid tegelevad, on kontrollimine. Pärast seda, kui eemärgid on püstitatud (planeerimine), plaanid koostatud (planeerimine), struktuur korraldatud (organiseerimine) ja
3. Pinge sunnib inimest tegutsema. Pinge vähendamise võimaluste otsing. 4. Võimaluste kaalumisel koostatakse tegevuskava. 5. Praktilise tegevuse käigus rahuldatakse tunnetatud tarvidus. (e-ope.ee 05.02.2011) 2. PALK LÄBI MOTIVATSIOONITEOORIATE Palga (töötasu) tähendust töötajale võib kirjeldada mitmesuguste motivatsioonianalüüsivate teooriate abil: 1.Võrdsusteooria, milles töötasu käsitletakse kui sotsiaalse võrdluse allikat. Inimene võrdleb oma tööd ja selle eest saadud tasu teiste inimeste töötulemuste ja tasuga. Töötaja võib võrrelda oma töötulemusi ja palka: · eelnevate kogemustega antud organisatsioonis; · oma eelnevate kogemustega teistes organisatsioonides; · ennast teiste organisatsiooni liikmetega; · teistega teistest organisatsioonidest. (Vadi 2004: 99-103) Võrdlused on hinnangulised ja subjektiivsed!
10. Personalijuhtimise keskkond Ümbritsev keskond avaldab organisatsioonile otsest mõju muutused väljaspool organisatsiooni kutsuvad esile vajaduse muutusteks organisatsiooni sees. Väliskkeskkona muuta on enamasti väga raske, kuid saab muutusi hoolikalt jälgida. Jälgimise abil on võimalik trende ära tunda. Konkurentsieelise saavutab see, kes liigub teistest vähemalt sammu eespool. Muudatusi saab läbi viia vaid juhul, kui kõik organisatsioonis töötavad inimesed neid pooldavad. Seega on oluline, et vajadus muudatuste järele on arusaadav ja luuakse muutusi toetav organisatsioonikultuur. Kurt Lewini kolme-astmeline mudel muudatustest : lahtisulatamine, muutmine ja kinnikülmutamine. Kinnikülmutamisest loobuti ainus jääv on muutused. Kiired muutused toovad ka töötajate õpitud oskuste kiiremini kasutuks muutumise. Uueks oluliseks väljakutseks personalijuhtimises stressitaseme vähendamine. Olulisteks
ressursside hankimine ja jaotamine visiooni loomine, tegevuse korraldamine innustamine töötajate rakendamine motiveerimine läbi väljakutsete 4. Formaalsed ja mitteformaalsed liidrid. Formaalsete juhtide tööülesannete hulka kuulub nii juhtimine kui ka eestvedamine, erineb mitteformaalsest formaalsete õiguste ja võimu ulatuse poolest. Mitteformaalne liider- gruppi kuuluv inimene, kes oma teadmiste, kogemustega, ideede ja soovitustega toetab gruppi eesmärkide saavutamisel. 5. Juhi efektiivsust määravad tegurid. Liidri efektiivsuse tagab teiste taju temast, edukuse tagab liidri võime mõista ja liita järgijate ootusi ja vajadusi valdkonnapõhiselt. Liider peab toimima kooskõlas grupiliikmete vajaduste, tajude ja ootustega. 6. Eestvedamise olemus ja eestvedamise vormid. Võime panna pingutama ühise eesmärgi nimel
Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht. Kui juht ei motiveeri oma töölisi siis kollektiv pole püsiv, toimub tihti tööliste vahetus ja see ei jäta firmast head muljet. Ülemus peab toime tulema nii praktiliste
) · Mida tehakse valesti? Selle põhjal püstitan hüpoteesi- kuigi materiaalsete hüvede kõrval on muutunud üha olulisemaks ka mittemateriaalsed hüved, ei osata neid siiski paljudes ettevõtetes hinnata. Mida tegelikult inimesed tahavad? Mida tegelikult inimestele pakutakse? SISSEJUHATUS PERSONALI MOTIVEERIMISSE Inimese elu ja olemise eesmärgid on tegelikult lihtsad: tähtis ja oluline on tunda ennast nii bioloogiliselt kui psüühiliselt kindlalt ja turvaliselt. Inimene pingutab tegelikult oma füüsilise ja psüühilise heaolu nimel. Iga üksiku inimese jaoks on heaolu kindlasti väga konkreetse sisuga. Üldistatult võib siiski välja tuua nn heaolu elemendid, mis on suure tõenäosusega väga paljudele inimestele olulised. Need on tervis ja turvaline keskkond, kindel positsioon ning roll teiste hulgas, võimalus midagi saavutada, ära teha, kasutada oma võimeid, tunda ennast väärtusliku ja olulisena. / 14 /
nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis. Juhtimine eesmärkide kaudu sisaldab pidevat jälgimist ja tagasisidet saavutamaks eesmärke. Eesmärgi-orientatsioon, st kõige tähtsam on mingi eesmärgi saavutamine. Kindel kord ja õigused ei ole tabu , vajaduse korral neid rikutakse ja muudetakse. Sisemist kokkukuuluvustunnet liikmete vahel ei teki. · "Management by Objectives" - ühendab organisatsioonilised eesmärgid ning selle liikmete tegevuse. Juhtimine eesmärgi kaudu eeldab:
lähenemisviis inimeste juhtimisele; - on oma olemuselt laiem mõiste kui personalijuhtimine; - hõlmab endas nii organisatsioonide sisesed kui ka välised tegurid sh ühiskonna, tööturu, töö efektiivsuse ja konkurentsiga seotud aspektid; - hõlmab endas ressursi avastamist, aktualiseerimist, efektiivset kasutamist ja arendamist. Personalijuhtimine (Personnel Management) - on süsteemne ja sihikindel protsess organisatsioonis, mis hõlmab kõiki inimtegevusega seotud aspekte nii tööl kui kui ka osaliselt väljaspool tööd; - on spetsiifiline juhtimisfunktsioon, mis tagab organisatsioonis kompetentse personali olemasolu ja arengu ning seda toetava sidusvõrgustiku loomise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise. Personalijuht on isik organisatsioonis, kes tegeleb personalitöö juhtimisega. Personalijuht võib olla ametinimetus või olla mitteformaalse liidri nimetus sõltuvalt
Kõik kommentaarid