Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminaritöö1 Eskla (0)

1 Hindamata
Punktid
Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis.
Seminar 1
Teenusmajandus ja teenindusfilosoofia  (P2PC.00.660)
Lõhmus et´al (2002, 28) rõhutavad usalduslike ja lojaalsete suhete arendamise võtmetähtsust asutuse siseklientidega. Organisatsiooni sisemise klientuuri moodustavad kõik selle organisatsiooni töötajad. Kliendisuhete juhtimine saab olla edukas vaid siis, kui välimistele klientidele edastatakse väärtusi ja hoiakuid, mis on juurdunud ka sügaval organisatsiooni sees ning väljenduvad ka organisatsiooni sisemise klientuuri teeninduskultuuris. (Lõhmus jt. 2002: 28)
Sisekliendile orienteerumine aitab panna paika ka õige fookuse organisatsiooni mainekujunduse ning turunduse vallas – selle asemel, et keskenduda ennekõike väljapoole suunatud turunduskanalitele ning organisatsiooni välispidise maine loomisele, tuleks esmajoones võtta eesmärgiks hoopis sisekliendi rahulolu tagamine. Näiteks tähtaegadest kinnipidamine ei tohiks olla oluliseks standardiks ainult väliskliendi-teeninduses. Rõhutades ainult väljapoole suunatud klienditeeninduse tulemuslikkust sihtgrupi rahulolu tagamisel , võib tekkida kahjulik ebakõla, mis kajastub ennekõike organisatsiooni-sisese töö tõrgetes ning siseklientuuri vähenenud rahulolus. On oluline, et organisatsioonis tegeletakse teadlikult ka sisekliendile suunatud kõrgema teeninduskvaliteedi poole püüdlemisega. ( Aedma &Pärnoja, 2005, lk1)
Siseklientide teeninduse väärtustamine on väga oluline ka organisatsiooni poolt müüdava toote või teenuse eduka turunduse seisukohast . Positiivne kogemus tarbijana veenab organisatsiooni töötajat toote või teenuse väärtuses ning seeläbi on viimane valmis ka toodet või teenust organisatsioonist väljaspool asuvatele potentsiaalsetele tarbijatele soovitama. Veelgi enam, kui töötaja on veendunud toote või teenuse väärtuses, siis on ta ka organisatsiooni nimel tehtavas müügitöös veenvam ning oma igapäevaste tööülesannete täitmises kõrgemalt motiveeritud. Sisekliendi kõrgema rahulolu tagamiseks ning müüdava toote või teenuse atraktiivsuse ja kõrgema nõudluse tagamiseks tuleks siseklienti kaasata ka toote või teenuse arendustegevusse. (Aedma&Demjanov, 2005 lk 7)
Cox, F. ( 2018 :29) on rõhutanud sisekliendile orienteerumise olulisust ka projektijuhtimise edukaks täidesaatmiseks. Projekti elluviimise võimalikkus ning edukus sõltub suurel määral erinevate tööüksuste omavahelise koostöö edukusest, mis omakorda on seda edukam , mida rohkem on organisatsioonis juurdunud siseklienditeeninduse kvaliteedile keskendumine. Projekt ei toimi, kui iga töölüli keskendub vaid enda ülesannete edukale täideviimisele. Oluline on arvesse võtta ennekõike seda, milline on ülesande nüansid teiste töölülide ning kogu projekti lõpp-toimise kontekstis. Klienditeendusele orienteeritus aitab selgeks teha koostööpartnerite täpsed vajadused. Sama kehtib ka organisatsioonisisese koostöö kohta osakondade vahel. Organisatsiooni juhtkond peaks motiveerima oma töötajaid ning kõiki osakondi väärtustama tulemusliku klienditeeninduse põhimõtteid
Cox, F. (2018:28) on välja toonud , et sisekliendi kontseptsiooni juurutamiseks organisatsioonis ning teenindusele orienteeritud koostöö arendamiseks on esmalt tarvis teha kindlaks kõik tööüksuse või osakonna haldusalasse kuuluvad sisekliendid ning määratleda võimalikult täpselt nende vajadused. Lisaks tuleks pidevalt monitoorida organisatsiooni siseselt siseklientide teenindusstandardite täitmise indikaatoreid ning sisekliendi rahulolu taset. Kõiki töötajaid peaks motiveerima ning julgustama märkama sisekliendi probleeme ning neile võimalikke lahendusi pakkuma.
Minu organisatsioonis kajastuvad erinevate siseklientide vajadused ennekõike osakonnajuhatajate koosolekutel , kus antakse ülevaade konkreetse osakonna lühema- ja pikemaajalistest eesmärkidest ning samas ka probleemidest ja murekohtadest. Hiljem edastavad osakonnajuhatajad info ka kõigile teistele osakonnalikmetele. Sel moel informeeritakse erinevaid üksusi potentsiaalselt siseklientide vajadustest .
Eesmärkide täitmiseks, mis hõlmavad mitme osakonna tööd, korraldatakse töö edukaks planeerimiseks alati ka ühiseid koosolekuid kõigi osakondade või tööüksustega, kes ülesande elluviimisega tegelevad. Seeläbi püütakse kindlaks teha kõigi osapoolt konkreetsed vajadused ning ootused üksteisele, mis loob sobiva pinnase sisekliendi rahuolu tagamiseks.
Minu organisatsioonis oleks esmalt tarvis juurutada sisekliendi kontseptsiooni olemust. Meil on olemas klienditeenindusega tegelev osakond, kuis organisatsiooni sisene koostöö paraku sisekliendi teenindamisele orienteeritud ei ole. Probleemne on kohati ka organisatsioonisisese töökultuuri mittejärjepidevus. Tuleb ette juhuseid, kus tähtaegadest ning lubadustest ei peeta kinni ning seetõttu esineb tõrkeid igapäevatöös. Siseklientide teeninduse parendamiseks peaks rõhutama organisatsioonis siseklientide vajaduse märkamise ning täitmise vajadust ning juurutama töökultuuri, mis seab kõrgele kohale sisekliendi väärtustamise ning austuse. Osakondade ning ka indiviidide vahel peaks olema avatud rohkem koostöökanaleid ning selle eelduseks on esmalt erinevate osakondade töö ning eesmärkide sügavam mõistmine kõigi organisatsiooni liikmete seas.
Kasutatud kirjandus:
  • Aedma, K., Demjanov, D. (2005). Lojaalne klient . Teeninduskäsiraamat. Tallinn: Äripäev
  • Aedma, K., Pärnoja, Ü. (2005). Klient. Teeninduskäsiraamat. Tallinn: Äripäev
  • Cox, J. (2018). The customer within. PM Network , 10, (32), 28 – 29 http://web.b.ebscohost.com/ehost/detail/detail?vid=0&sid=cea97ef6-23bd-4aa6-bdfb-0c5d93d87e67%40pdcsessmgr06&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d%3d#AN=132054436&db=bth
  • Lõhmus, M., Simson. H., Vigla , H. (2002). Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus. Tallinn: Vastus OÜ
  • Seminaritöö1 Eskla #1 Seminaritöö1 Eskla #2 Seminaritöö1 Eskla #3 Seminaritöö1 Eskla #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jane.eskla Õppematerjali autor
    Sisekliendi teoreetilised alused
    Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis.

    Sarnased õppematerjalid

    Kvaliteedijuhtimise konspekt
    67
    pdf

    Kvaliteedijuhtimise konspekt

    Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi t?

    Inimeste juhtimine organisatsioonis
    Projektipersonali juhtimine konspekt
    101
    pdf

    Projektipersonali juhtimine konspekt

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........

    Organisatsioon ja juhtimine
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

    Juhtimine
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    105
    doc

    Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

    Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

    Majanduse alused
    Turunduse eksam
    69
    doc

    Turunduse eksam

    1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev

    Turundus
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun