Dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis Dokumendihaldus tähendab oma sisult dokumentide loomist, saamist, kasutamist ja säilitamist ja nende töötlemiseks loodud süsteeme. Dokumendihaldussüsteemi eesmärk on tagada väärtuslikku teavet sisaldavate dokumentide säilimist ja kiiret kättesaadavust, mille eest vastutab üldjuhul sekretär. Info ja andmete korrektne säilitamine ja kasutamine organisatsioonis on tavaliselt reglementeeritud riiklike normdokumentidega, väljatöötatud juhistega ja juhendmaterjalidega
) tõendid organisatsiooni tegevusest, tahtest ning seosest teiste organisatsioonidega/isikutega. Hästi korraldatud asjaajamise süsteem kaitseb dokumente lubamatu muutmise eest ning säilitab kõik andmed selle kohta, kes ja millal on dokumente täiendanud. See on ülioluline just siis, kui tekib mõni probleem, sest sellisel juhul saab hinnata, kes vastutab ning vajadusel lisainformatsiooni küsida. Kasutegurina näen ka seda, et kui organisatsioon tagab kiire ja asjakohase ligipääsu organisatsiooni puudutavale avalikule teabele (nt tegevuskavad, protokollid, memod, info ametnike palgaandmete kohta jms.), siis suureneb läbipaistvus ning usaldusväärsus. Korralikult sisse töötatud dokumentide haldamise süsteem lihtsustab organisatsiooni otsustusprotsesse. Samuti annab see organisatsioonidele võimaluse võrrelda asjaajamist, tegevusi ning tööülesandeid erinevate aastate lõikes ning analüüsida organisatsiooni efektiivsust.
MAINORI KÕRGKOOL Indrek Semm Ärijuhtimine Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Referaat Juhendaja: Liina Randmann, MSc Tartu 2009 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE.....................................................................................................
See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale Asjaajamine- dok loomine, registeerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleviimiseni arhiivi. Tegevused isiku v organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Asjaajamiskord- alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutuse dokumendiregister - digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dok registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dok haldamiseks dok loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi.
hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
Dokumendihaldust reguleerivat õigusaktid: Seadused: ,,Andmekogude seadus" ,,Arhiiviseadus" (1998) ,,Avaliku teabe seadus" (2000) ,,Märgukirjale ja selgitustaotlusele vaastamise seadus"(2004) ,,Digitaalallkirja seadus"(2000) ,,Haldusmenetluse seadus" ,,Isikuandmete kaitse seadus"(2003) ,,Keeleseadus" ,,Riigivapi seadus" ,,Vabariigi Valitsuse seadus" Määrused: ,,Arhiivieeskiri" (1998) ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused"(2001) Standardid: EVS-ISO 15489-1:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa1: Üldnõuded" EVS-ISO 15489-2:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa2: Juhised" EVS882-1:2006"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1:Kiri" EVS-ISO 15836:2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid" EVS-ISO 5127:2004"Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik" EVS-ISO 23081-1:2006"Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldusprotsessid. Dokumentide endmed. Osa1: Põhimõtted".
Dokumendi täitmise aeg on vastavalt seaduses ettenähtud ajale või dokumendil märgitud tähtajale valesti saabunud kiri edastada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul õigele adressaadile 2. DOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Ametkirja vorming – vorm kahes eksemplaris (originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis puhtale paberilehele) Vormingusse kuuluvad järgmised elemendid plangil paiknemise järjekorras: 1. autor – kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik (org, organisatsiooni allüksus, ametiisik, füüsiline isik) 2. logo/vapp – on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. 3. kasutamismärge – on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. 4. adressaat – on org või isik, kellelele kiri suunatakse 5. aadress – sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini 6. pealkiri – kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest
annaabi.ee 
100 punkti
~ 2 lehte
16 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid