Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. Sajandil osa Palestiinast, kus Akkas asus ordukeskus; Sitsiilia saar (Sitsiilia kuningriik); Frankoonia (Saksamaal); Lääne- ja Ida-Preisimaa; Vana- Liivimaa (Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa); valdused Austrias, Itaalias, Apuulias; Kreekas; Armeenias, Kiliikias; Pürenee poolsaarel. Marienburgi ordulinnus Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust
Thomas sündis tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Landulfi vend Sinibald oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. See oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel RoomaThomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Varajaste elulugude järgi toodi ahvatluseks kohale isegi prostituut, kelle Thomas aga ära ajas. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Sinna jõudis ta tõenäoliselt 1244. aasta lõpus
Thomas Aquinost (1225-1274) Thomas Aquinost oli keskaja tuntum katoliiklik teoloog ja filosoof. Thomas sündis 1225. aastal Itaalia kõrgaadli perekonnas oma krahvist isa lossis. Isa vend oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel Rooma Thomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi Ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks
valitses kuni 1350. Esimene kristlasest vürst 966 Mieszko I, kes võttis ristiusu vastu Roomast. A 1000 oli ristiusk Poolas juba sedavõrd levinud, et moodustati omaette piiskopkond. Poola allikates on Leedut mainitud 1009. a paiku seoses kokkupõrkega katoliku misjoniga. Mungad misjoniga tapeti muistse Preisi aladel ja Leedu aladel. Selle eest kuulutas kuningas tasuretke Preisi hõimude ja leedu hõimude vastu. Järgmise kokkupõrke pidasi leedulased 200 a hiljem ristiusulistega juba Saksa Orduga. Vahepeal oli jälle Poolas keskvõimu nõrgenemine ning käisid jälle paganatest naaberhõimude preislaste ja leedulaste rüüsteretki. Poola koosnes Suur- Poola, Väike-poola Krakov, Masowia-Varssawi ja veel üks. Varssawi vürst kutsus 1225 paganate vastu kaitseks Saksa Ordu. See omas raskeid tagajärgi Leedu Poola suhetele. Saksa Ordu loodi 1190 Palestiinas. Tänuks abi eest kauplesid Teutoonid välja lubaduse asuda Kulmi maal, Visla alamjooksul
12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. Seetõttu on ka palju kaudma läinud. Palju on Venemaal, aga seal on ligipääs arhiividele keeruline, palju hoitakse salajas jne. Olulisemad kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika, olemas palju infot, aga samas on see kaluutatud, et See mis Riia kirik tegi, on igati õige. Kroonika lõpeb 1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot. Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda päris riimkroonika fragmentidega, selgub, et palju on tehtud lihtsustusi jne. Balthasar Russowi kroonika. Tema kroonika on mjutanud traditiooni, kuidas ajaloolased on siinset ajaloopilti näinud. I trükk avaldati autori eluajal 1570.
· Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal. Jõudude vahekorda Liivimaal tõi see aga olulise nihke, sest erinevalt mõõgavendadest ei allunud Liivimaa ordu mitte Riia piiskopile, vaid Saksa ordu kõrgmeistrile, kellest ülemaks oli ainult paavst. Seega oli alus Riia piiskoppide (hiljem peapiiskoppide) ja ordu hilisemaks rivaliteediks
olevate territrooriumitega. Enda ilmalike võimualade piirid määrasid ordu ning Saare-Lääne piiskoplõplikult kindlaks 1254. aastal. 1.1 Eestimaa hertsogkond Eestimaa hertsogkond oli Taani kuninga valdus, mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist. Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule.Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas kuningas oma poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani
Sealt tuli ka uus usuvool- Pietism. Pietistlikud kirikuõpetajad ja mõisnikud pidasid üleval ja asutasid talurahvakoole. 5. Põhjasõda- Toimus 1700- 1721. Lõppes Rootslaste võiduga. Algselt polnud Rootsi sõjaks valmis, sest riiki valitses noor kuningas, kelle oskused ei olnud head. Sõjavägi pandi kokku kodumaalistest talupoegadest. 6. Liivimaa ordu- Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva saksa orduga, moodistades omaette haru (Liivimaa ordu). 7. Saule lahing- seal purustasid leedulased ja semgalid 1236 aastal mõõgavendade ordu. 8. Turbe lahing- seal said orduväelased uuesti lüüa leedulastelt. 9. Manifaktuur- Tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 10. Vakuraamat- Oli talude ja neil laskuvate kohustuste nimekiri Eesti ja Läti aladel. 11. Lühhike Õppetus- Oli talupoegadele mõeldud meditsiiniline raamat, mis õpetas esmaabi andma. 12
vastu esitatud kaebused. Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma
Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus(naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Võõrvõimude omavahalised suhted. Linnad, linnused kirikud Võõrvõimud omavahel Võitlus võimu parast jätkub. Riia peapiiskopi suhted kiskusid orduga tülile, kuna ta arvas, et ta valitseb. 1297 puhkes kodusöda. Ordu vs Riia peapiiskop ja saarelääne ja tartu peapiiskop. Võitis liiviordu. Moodustati konöderatsiooni liit 1304 riia linna ja peapiiskopi vastu. Sündmused sunnivad saatma riiast siia paavsti eriesindajat, mis toob välja köik ordu patud. Ordu taotles kokkulepet , mille alusel oleks riiapeapiiskop tema oma. Vaheriik- Viru, Lääne ja Järvamaast. Taani ja ordu väed läksid södima ja vöitis ordu.1227 kapituleeriti Tallinn
26. Taara Muinaseestlaste (saarlaste, virulaste) jumal. 27. Mõõgavendade ordu - Kristuse Sõjateenistuse Mõõgavendade ordu. Ristisõdijate väe tuumik. Allutati piiskopile, ent ajas iseseisvat poliitikat, kujunes Riia piiskopile konkurendiks. 28. vakus maksustuspiirkond (4-6 küla) 29. kümnis protsentuaalne maks feodaalile. 30. hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma 31. Liivi ordu Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Gregorius IX käsul). 32. maaisand maahärra. Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör. 33. läänimees- e vasall. Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi
Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi kodumaale Ordu võim PõhjaEesti oli ordu valduses Olukorda nõrgendas pihkvalaste rünnak KaguEestisse, kuni Otepääni välja Tartu piiskopp ja ordu väed tõrjuvad vaenlase tagasi juunis, Vastseliina linnuse lähedal Sakslaste probleemid sellega ei lõppenud
Väidetavalt olid eestlased Paide linnuse lahtises käigus kokkupõrke provotseerinud, mispeale sakslased neljale eestlaste kuningale ja nende kolmele sõjasulasele hulgakesi kallale tungisid ja nad kõik surnuks raiusid. Peale eestlaste kuningate mõrvamist asus suur orduvägi Burchard von Dreilebeni juhtimisel Paidest Tallinna poole teele. Turu ja Viiburi foogtide abivägesid ootavad eestlased kasutasid viivitust väesalkade saatmiseks orduga tõkestuslahingute pidamiseks. Järgnesid Kämbla lahing, Kanavere lahing ja Sõjamäe lahing. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. Ülestõus saartel 1343, päev enne jaagupipäeva, kordusid jüriöö sündmused saartel, kui korraga tõusid võõrvõimu vastu üles osaliselt Saare-Lääne piiskopkonnale ja osaliselt Liivi ordule kuuluvad Saaremaa ja Muhumaa.
kronoloogiliselt täpne. Kahtlane see, kui kirjeldab sündmusi, kus ise pole olnud. Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300. Rekonstrueeritud teksti Arbusow ja Bauer tegid. Kroonika käsitleb 1190-1227, alates Meinhardi tulekust. Kuna Liivimaal mitu keelt, siis kohanimed erinevad. Liivimaa riimkroonika – 13saj viimane kümnend, värsis. Ülem-saksa keeles. 12017 värsirida. Titli von Altpeker (?). Keegi orduga seotud tegelane. Ajajärk 12saj-13. saj lõpuni. Põhiosa Läti ala vallutamise lugu. Tegu rohkem rüütlikirjandusega (vernakulaarne kroonika). Legitimeeriva aspektiga. Kellel keskne roll Liivimaa rajamises: ordu või vaimulikud. Mõeldud ordu tischbuchiks. Aga vb ka auditoorium väljaspool ordut, veenmaks väljaspool olijaid, et nad tuleks paganate vastu võitlema – värbamise aspekt. 1876 tegi L. Meyer publikatsiooni. 14. saj kronistika B. Hoeneke – alam-saksa keeles
1215 merelahing Saaremaal Uues sadamas 1215 Sakala ja Ugandi ristitakse *huvide 1216 ugandilaste retke koos orduga kokkulangedes võib Eestlased Pihkvasse venelastega koostööd 1217 Ordu esimese alalise teha Pihkva vürstiriik toetuspunkti Otepääl *esimene eestlaste
Kesk-ja Lõuna-Eesti jäi Liivi ordule. Liivi ordu kandis algselt nimetust Mõõgavendade ordu, mis loodi selleks, et kergendada Liivimaa alistamist. Aja jooksul sai tänu vallutustele ordust sõjaliselt tugevaim jõud regioonis ning peagi sai ta ka sõltumatuks ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Mõõgavendadele sai saatuslikuks lahing leedulastega aastal 1235. kui ordu kaotas palju vendi ning arvatavasti sellepärast otsustati see liita Saksa orduga. Alates liitmisest saadi uus nimi Liivi ordu. Eesti oli oluline kaubanduskeskus, kuna kuulus kaubanduslikku ja poliitilisse liitu Hansa liit. Siin olid idakaubandust monopoliseerivad Hansa linnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu. Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Hansa liit andis Eestile võimaluse oma kaupu eksportida ning saada ise neid asju, mida polnud siin saada.
Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas. Läänistama maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13.saj kujunes Põhja-saksa väikeaadlikud, Taani kuninga alamad, Piiskopide alamad. Linnus ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed.
vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · 1237 - luuakse Liivi ordu · 1238 - Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna Taani loata ehitada linnuseid. · 12401241 - Liivi ordu ja Taani väed vallutsid Pihkva ja Vadjamaa. Pihkvas seati ametisse kaks ordufoogti, Vadjamaale ehitati Koporje linnus. Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile.
Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning ordu allutati piiskop Albertile. 1236. aastal purustasid leedulased Saule lahingus Mõõgavendade ordu. selle riismatest moodustati Liivi ordu, mis oli Saksa ordu kohalik haru, mille juhiks määrati Preisi ja Liivimaa ordu maameister Hermann von Balk. Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal. Jõudude vahekorda Liivimaal tõi see aga olulise nihke, sest erinevalt mõõgavendadest ei allunud Liivimaa ordu mitte Riia piiskopile, vaid Saksa ordu kõrgmeistrile, kellest ülemaks oli ainult paavst. Seega oli alus Riia piiskoppide (hiljem peapiiskoppide) ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal
Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga. Nii moodustus Saksa ordu haru ehk Liivi ordu. Liivi ordul oli sidemeid üle terve Euroopa. Vana- Liivimaa piiskopid Vana- Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Oma valdustes siiski oli igal piiskopil ilmalik võim. Oma võimu pärandada ei saanud kuna perekonda ei tohtinud piiskopil olla. Läänimehed Läänimehed ehk Vasallid kaitsesid lääniisandat. Selle eest anti neile maad või mõni muu tuluallikas
a) Liivimaa ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad b) Lõunapiir: 13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236 sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa ordu valduste vahele püsivamat maismaaühendust.:
Taani (Fredrik II)- tahtis võimu taastada, oli Gotthard Kettler- üritas saada kokku armeed ja passiivne raha ja ründas väega, kuid sõjamehed tüdinesid Rootsi (Erik XIV)- sekkus Liivimaa raha puuduse tõttu ära sündmustesse, oli passiivne Taani ostis Saare-Lääne piiskopkonna ära. Poola-Leedu- tahtis Liiviordu alla neelata nagu Frederik II andis selle oma vennale Magnusele saksa orduga tehti, oli aktiivne Magnus- ostis juurde Kuramaa ja Tallinna piiskopi Ivan Julm(IV)- vene valitseja, suurendas oma ametikohad ja üritas saada enda alla kõikki maid, armeed ja territooriumi mis ei kuulunud veel Venemaale, kuid tema tegevust keelati. Ordumeistrid ja Tartu piiskopid saadeti pikendama
väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia.
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja
Liivimaa Ordu Liivimaa Ordu (eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (lad Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes
külgnevate Kesk-Eesti maakondadega ning sellest kujunes Tartu piiskopkond, millest poole andis Tartu piiskop Mõõgavendade ordule. Läänemaa sai Riia piiskop ning Põhja-Eesti saatus jäi esialgu lahtiseks. Järgnevalt vallutas Mõõgavendade ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna linnuseid. 2.Eestlaste suhted vallutajatega
pealegi oli kergemalt relvastatud leedulastel nende maal selge eelis. Mõõgavendade ordu enamuste soov jäi peale ja suunduti Leetu sõjaretkele. Tagasitee pani neile kinni leedulaste malev, kes Liivimaa vanema riimkroonika järgi mõõgavennad mutta surus. Pärast Saule lahingu kaotamist oli selge, et Mõõgavendade ordu enam iseseisva organisatsioonina püsima jääda ei suuda. (Histrodramus, 2018) 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut, liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Liivimaal tõi jõudude vahekorda aga olulise nihke, sest erinevalt mõõgavendadest ei allunud Liivimaa ordu mitte Riia piiskopile, vaid Saksa ordu kõrgemaile meistrile, kellest ülemaks oli ainult paavst. See tähendas, et alus Riia piiskoppide ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. (Histrodramus, 2018) 7 2. Liivi ordu
vanemaid, samuti liivlaste vanem Kaupo 1219 Taani kuningas Valdemar 2 sõjaretk Põhja-Eestisse, võidukas, Tallinna kivilinnuse ehitus, Taani võim, ristimine, 1227 sakslaste vägi üle jää saartele, muhu linnus hävitati, Saarema tähtsaima linnuse Valjala vallutamine, saarlaste ristimine 1236 Saule lahing , Mõõgavendade ordu sai leedulastelt ja semgalitelt lüüa, et ristisõda ei katkeks ühinesid mõõgavennad saksa orduga ja loodi Saksa ordu Liivimaa haru 1238 Stensby leping, Saksa ordu pidi Liivima haru tagastama Taani kuningale Tallinna, rävala, harjumaa, järvamaa ja virumaa. Tekkis Eestimaa hertsogkond. 1242 Jäälahing 1248 Tallinn sai linnaõiguse, 1290 - Samgolite alistumine 23.04.1343 Jüriöö ülestõus, harjulaste relvastatud mäss, põletati mõisad, tapeti sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Tallinna piiramine, Haapsalu piiramine
alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7
EESTIMAA KESKAEG ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku. Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest,
aasta Jäälahingut taastus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja venelaste sõjad jätkusid edaspidigi, ei saavutanud kumbki pool kuni 15. sajandi teise pooleni märgatavat ülekaalu, enamasti oli tegemist küllaltki piiratud ulatusega piirisõdadega. Olulist stabiliseerumist märkis sealjuures 14. sajandi keskpaik, mil nii Liivimaa idapiirile kui ka Vene vürstiriikide läänepiiridele rajati rida uusi piirilinnuseid. Lõuna pool pidas Liivi ordu tihti liidus Saksa orduga võitlust paganliku Leeduga, leedulaste retked ulatusid eriti 13. sajandil, mil ka Liivimaa lõunapiiril polnud veel tihedat kindlustuste võrku, tihti Eesti alale. Viimased Liivimaa-Leedu sõjad olid 15. sajandi esimesel poolel, kui Liivi ordu toetas Preisimaal asuvat Saksa ordut. Alates 1470. aastatest konfliktid idapiiril seoses Moskva suurvürstiriigi ekspansiooniga tihenesid. Aastatel 14801481 peetud Liivimaa-Pihkva sõda lõppes Liivimaale sisuliselt lüüasaamisega, 1501.1503
Mõõgavennad hõivasid 1227.aastal Revali ja taanlaste Eestimaa hersogkonna. - Pärast eestlaste löömist, pöördusid kuralaste vastu. Peagi põrkaisd kokku aga piirkonna kõige kardetumate ssõjameestega, semaitide ja leedulastega, kelle sissetunge olid Mõõgavennad tunda saanud juba varasemalt. 1236.aasta suve sõjakäigus said SAULE lahingus zemaitide ja semgalite käest hävitavalt lüüa. Ellujäänud Mõõgavendade Ordu liikmed ühinesid 1237.aastal Saksa Orduga, muutudes selle Liivimaa haruks. Kui Saksa Ordu oli 1230.aastal alistanud preislased, said nende järgmiseks sihtmärgiks Zemaitija ja Leedu. - 1240.a- vadjalasete alistamine, Pihkva vallutamine. 1242. Lõi Novgorodi vürst Aleksander Nevski Liivimaa rüütleid Jäälahingus Peipsi peal. (!!!! Piir Ida ja Lääne, katoliku ja õigeusu tsivilisatsiooni vahel) - Kuralased allautati 1240.aastal ja loodi linnuste võrk, kõige muljetavaldavam GOLDINGEN (Kuldiga)
· Ristisõdijate Piiskopi Ordus, Taani kuningat toetas kogu kristlik lääs ja Rooma paavst. Keskaeg Vana Liivimaa · 1227 tekkis tüli Ordu ja Taani riigi vahel · Saksa Ordu püüdis vallutada Toompea linnust (kuulus taanlastele) · Osapoolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma esindaja ehk LEGAADI · LEGAAD otsustas rajada Taani ja Ordu valduste vahele vaheriigi · 1238 leppis Taani Orduga ära, sõlmiti Stensby leping: a)Harju- ja Virumaa läksid Taanile b)tekkis uus poliitiline struktuur c)Eesti ja Läti alasid hakati nim Vanaks Liivimaaks · Taani riigile kuulus Põhja Eesti · Ülejäänud alad jagati Liivimaa Ordu, Tartu piiskopkonna ja Saare Lääne piiskopkonna vahel · Tähtsaim võim kuulus Riia peapiiskopile · Vana Liivimaal peeti korduvalt kodusõdu · Liivimaa oli nõrk haldusüksus
paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutustel ida suunas Vene riigi vastu Valduse nimetus Valitseja Pealinn Millised muinasmaakonnad kuulusid?
1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla 1227- ajasid vallutajad kokku tohutu väe- Hendriku järgi 20 000 meest ning suundusid üle jää Saaremaa poole 1242- peeti Peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased 1236- Mõõgavennad said Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt hävitavalt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga 1241- 1343-1345- Toimus Jüriöö ülestõus 1346- Taani kuningas müüs taani kuningas selle ala, mida kunagi eestimaana tunti Saksa ordule. Eestlaste elukorraldus muinasajal-lätlased kutsusid eestlasi igaunideks,venelased tsuudideks ja soomlased virolasteks;maa jagunes kihelkondadeks,mis olid liitunud surematek osadeks-maakondadeks;peamiseks elatusalaks oli maaharimine;ehitati linnuseid; ainus muinasjumal on Taara
Vanemad saatsid ta kasvatamiseks ja õpetamiseks viieaastaselt benediktlaste kloostrisse Monte Cassinos. Seal sattus ta aga dominiiklaste mõju alla, mis polnud tema vanematele meelt mööda ja nii saatsid nad ta 1239.a Napoli ülikooli vabu kunste õppima. Napolis sidus ta end taas dominikaanlastega, kes olid liikuva eluviisiga ja ei olnud seotud üksnes ühe kloostriga (Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34). 1244 otsustas Thomas ühineda uue orduga vastu oma perekonna tahtmist. Dominiiklased saatsid ta õppima Pariisi, mida võis pidada tol ajal kristluse intellektuaalseks keskuseks. Seega sai Thomas oma hariduse kõigepealt Napoli Ülikoolis ja hiljem Kölnis. Ta käis loenguid pidamas nii Pariisis kui ka Napolis (Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34). Ta selgitas paljusid Aristotelese ideid lahti ning arendas neid edasi. Samuti tegi ta palju originaalseid täiendusi Aristotelese filosoofiale
maakasutusele. Tähtsad olid siiski koormised, mida pidi maksma (viljakümnis või hinnus). Kuid talupoegadele võidi anda ka kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nad osalesid ka sõjaretkedel. Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu: 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus leedulastelt ja semgalidelt hävitavalt lüüa. Kogu vägi purustati. Et ristisõda ei katkeks, ühineti Saksa orduga 1237, seega endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Stensby leping (1238) – Põhja-Eesti saatus otsustati ära: paavsti nõudmisel tagastas Saksa ordu Liivimaa haru Taanile Tallinna, Revala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Nii tekkis Eestimaa hertsogkond. Läänisuhted: Isand andis enda vasallile maatüki kui tuluallika ja vasall pidi isandat teenima ning maad kaitsma. Palju tekkis neid Põhja-Eestis
ristiusu haru Kirillitsa – Vene tähestik Veetše – Novgorodi linna juhtinud rahvakoosolek Mongolid – Kesk-Aasiast pärit rahvas, kes Tšingis-Kahaani juhtimisel vallutasid Hiina ja Kesk-Aasia ning Batu-Khaani juhtimisel Vene alad peale Novgorodi; valdusi nimetati Suur hordi riigiks; nende võim Vene aladel lõppes Kulikovo lahinguga Aleksander Nevski – Novgorodi vürst, kes 1240 a peatas Neeva jõel Rootsi ristirüütlite pealetungi, ja 1242 a võitis Peipsi Jäälahingu Saksa orduga; kuulutati pärast surma pühakuks Dmitri Donskoi – Moskva suurvürst, kes 1380 a Doni jõe ääres Kulikovo lahingus mongoleid võitis Ivan III – käis sõjakäigul Novgorodi vastu, ühendas Vene riigi, lõpetas mongolite võimu Venemaal, (Moskva – III Rooma teooria) Jarlõkk – khaani poolt välja antud dokument, mis kinnitas vürsti valitsemisõigust Ike – orjuses olemine, mongolite valitsusajal, lõppes 1480 Ivan III Suure võiduga mongolite üle FEODAALKORD
tõmmata > püüti kindlustada võimu pärismaalaste üle > Stensby lpngu vastaselt ehitati 1265 Paide linnus. 1268 tungib suur vene sõjavägi Põ-Eestisse, kus Koila jõe juures Virumaal saavad venelased lüüa. 1268 juunis tungib om Liivim ühendatud sõjajõududega Vene alale, kus põletatakse Ibroska, Pihkvat ei suudeta vallutada. Koloniaalvõimude hulgas pol eriteguriks ka linnad, eeskätt suuremad, eriti Riia-kartus oma pol autonoomia pärast ja teravnev kaub võistlus viisid ta Orduga peagi vastuollu. Riia 1.pp Albert Suerbeeri (1253-1273) ajal hakkasid vastuolud teravalt avalduma Ordu ja piiskopliku võimu vahel, ta püüdis algul Riiat kasut liitlasena, mis ei õnnestunud küll. 1296 puhkeski terav tüli linnakodanike ja orduvendde vahel, mille linna naasnud pp 20.aug 1297 suutis vaherahuga Riia ja Ordu vahel lõpetada. Algas veelgi ägedam võitlus, Ordu vastu seisid Riia linna kõrval pp, Trtu ja Saare-Lääne p-d.
Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu. Orduga liitumine ei olnud aga perekonnale meelepärane ja seetõttu lasksid nad Thomase teel Rooma kinni võtta ja panid ta kaheks aastaks San Giovanni lossi kinni. Teda sunniti oma sihtidest taganema, kui Thomas ei andnud alla. Ta kaks venda olid Thomase meelitamiseks toonud tema tuppa kaks prostituuti, kui mees oli prostituudid põleva kaikaga minema ajanud. Legendi järgi ilmutas sel ööl Thomasele ennast kaks inglit, kes kiitsid ta otsust tsölibaati jääda
4.MIKS OLID VENELASED SÕJA ALGUL VÄGA EDUKAD? Liivmaal oli palju vähem ressursse, kohalikud polnud sõjaks valmis, seega oli venelastel vaga suur eelis.Tegemis toli suure sõjaväega, kohalikud polnud valmis kaitsma, venelai teati kui väga julma rahvust. 5.KES OLI HERTSOG MAGNUS? MIS ROLLI TA LIIVI SÕJAS MÄNGIS? Taani kuningas, hiljem Liivmaa kuningas. 1570. aastatel alustas ta vene vägedega Tallinna esimest piiramist. 6.MILLINE SAATUS TABAS KOHALIKKU LIIVI ORDUT? Liivi orduga oli ühel pool, see löödi puruks. 7.KUIDAS OLI LIIVI SÕJA SEISUKOHAST OLULINE BALTHASAR RUSSOW? Ametilt oli ta Tallinnas kirikuõpetaja, väidetavalt eesti päritolu. Ta oli ka kroonik, kes pani kirja Liivi sõja käiku. 8.KES OLID MÕISAMEHED? Endised ordu- ja piiskoppide sõdalased, je sotsisid endale uut teenistust uue valitseja juures. Palgasõdurid. 9.MIKS OLI VENEMAA SÕJAST MÕNDA AEGA EEMAL? Venemaa oli mõnda aega eemal, kuna miskit muud tuli vahele. Kodusõda. Võimuvõitlus riigi
oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel mõned väiksemad Kesk-Eesti maakonnad. Juhiks oli piiskop, keskuseks Tartu. Läti aladel oli Riia peapiiskopkond, juhiks peapiiskop, keskuseks oli Riia. Läti aladel oli veel ka Kuramaa piiskopkond, juhiks oli piiskop, keskuseks Pilteme.
nii armetult on tapnud ja surnuks löönud. Sellepeale vastas üks neist, neid olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Pärast seda saklased surmasid eestlastest läbirääkijad. Taanlaste palvel tulid ordu väed Harjumaale ja mässavad eestlased kaotasid Tallinna all peetud lahingu. Toetuse saamiseks sõlmisid Harjumaa ja Virumaa vasallid kokkuleppe orduga ja alistused selle kaitse alla, maikuu keskel võtsid ordu väed Tallinna linnuse enda valdusse. Hiljem saabusid viimased väed Põltsamaa foogtile appi ning eestlased pidid sohu taganema. Rüütlid läksid jalgsi sohu ning eestlased kandsid hävitavaid kaotusi. Seejärel piirati soo ümber ning eestlastele lubati armu anda, kui nad soost välja tulevad. 15 eestlast andsid alla ning neile anti armu. Järelejäänud 1600 eestlast hukati soos. Üle Soome lahe olid ülestõusnud eestlased
malevlased said ükskord otsa 6. Mis sai ristisõdijate plaanist vallutada ristisõja järel ka Novgorod ja Leedu alad? Jäälahingus peatasid Vene väed Aleksander Nevski juhtimisel ristirüütlite edasitungi itta. 22. septembril 1236, milles leedulased (koos semgalitega) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade Ordu väge; surma sai ka ordumeister Volquin. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed Saksa orduga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu. 7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana- Pärnus , hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8
Oma kirjutistes väidab ta, et nägi lapsepõlves palju nägemusi. Kaheksa-aastaselt läks Hildegard vanemate käsul kloostrisse, kus ta õppis lugemist ning kirjutamist nunn Jutta käe all. 18-aastaselt ühines tabenediktlaste orduga. Peale Jutta surma 1136. aastal sai Hildegardist prioress ning aastal 1147 otsustas ta kloostri kogukonnaga kolida Rupertsbergi Bingenis, kus ta sai kloostri abtissiks. Hiljem rajas ta mitmeid teisi nunnakloostreid. Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega. Ajaloos poldud teda enne 16. sajandit pühakuks kanoniseeritud, ehkki seda üritati mitmeid kordi (viimane toimus 1244. aastal). 16
aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. 1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud 1283. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. 1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu tänase Läti ala, misjärel keskaegse Liivimaa piirid olid fikseeritud. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. Kuni 1291. aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle Veneetsiasse ning 1309. aastal Marienburgi. Viimane oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525
Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad, et mõrtsukas põgenes all-linna nõuab ordu, et Tallinna raad mõrtsuka üles leiaks. Nii hakkab mõrvalugu uurima kohtufoogt Wenzel Dorn ühes linna apteekri Melchior Wakenstedega.Koos kuulatakse üle kuriteoga seotud kodanikke ning ollakse tunnistajaks veel mitmetele mõrvadele. Nii puutuvad Melchior ja Dorn kuritegu uurides kokku salapärase mustpeade gildiga, dominiiklaste orduga, vitaalivendade lugudega kui ka iidse Oleviste ehitaja mõistatusega. Mõrvalugu kulmineerub kohtusaalis, kuhu on kokku kutsutud kõrged rae kui ka ordu esindajad ning teised seotud isikud. Kuna ei Melchioril ega kohtufoogtil mõrvari nime teada pole, kuid nad on kindlad, et kriminaal asub kohtusaalis, peab Melchior panema mängu kõik oma kavaluse ning viib läbi pettemanöövrid. Selle tulemusena lahendatakse mõrvalood ning süüdlased saavad karistatud. 2
1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond. Sakala andis aga Tartu piiskop Hermann Mo-le. 1228 moodustati Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond. 1236 sai Mo Saule lahingus lüüa, ordu riismed ühinesid Saksa orduga, st Mo-st sai Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Sensby lepinguga tagastas ordu Taanile Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, nendest aladest sai Eestimaa hertsogkond. Pärast 1346 koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriigist. Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Riias resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku Saksa ordu osaga. Vanim ja kaalukaim
Sakala andis Mõõgavendade ordule, Läänemaa sai Riia piiskop. Virumaast, Järvamaast ja Läänemaast moodustati 1226. Taani ja saksa valduste vahel puhverriik. See langes juba järgmisel aastal ja lisaks vallutas Mõõgavendade ordu Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. 1228. Läänemaast ja Saaremaast SaareLääne piiskopkond, keskusega Lihula. 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus hävitavalt lüüa. MO liitus Saksa orduga Saksa ordu Liivimaa haru. Liitumine oli ordule hea, kuna Saksal oli valdusi ning ka head suhted paavsti ja keisriga. 1238. Stensby leping, ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa Eestimaa hertsogkond, keskus Tallinn. Järvamaa andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Lääniaadli teke Vallutusjärgselt kujunes VanaLiivimaal välja LääneEuroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus.
annaabi.ee 
