Paide Jüriöö ülestõusu ajal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Jüriöö ülestõus

Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste

Ajalugu

3

docx

Jüriöö ülestõus

EESTI AJALUGU (Seppo Zetterberg) + mõned muud allikad On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul, mis oli muistne kultuskoht, kus tunduvalt hilisemal ajal olid veel kasutusel paganlikud ohverdamiskombed. Eestlased hakkavad mässama Jüriöö ülestõus algab Harjumaal. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise

Ajalugu

10

rtf

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad

Ajalugu

15

odt

Ajaloo õpimapp

......................................................14 1919/1920..................................................................................................................................15 Jüriöö ülestõus..........................................................................................................................16 Ülestõusu algus................................................................................................................17 Võitluste laienemine ja Paide läbirääkimised................................................................18 Võitlused ordu vastu ja Võitlused ordu vastu...............................................................19 Saarlaste võitlused ja Jüriöö tagajärjed.........................................................................20 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................21 Kammkeraamika nõu Viru tänav XIX sajandi algul .

Ajalugu

8

docx

Eesti ajalugu

Otepää linnust. Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli Mstislav taas Eestisse, Järvamaale, kuna seal sakslasi ees polnud, liiguti Harjumaale Varbola linnust piirama. 700 hõbemarga eest said ka nemad vabaks. Vahepeal oli Lembitu oma salgaga Pihkvasse tunginud ja hakanud seal rahvast tapma. Varsti põgenesid eestlased saagi ja vangidega ära, seega olid eestlaste ja venelaste suhted sel ajal üsnagi teravad. Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse ­ 1215. a. alguses tegid sakslased abivägedega sõjakäigu Ridalasse, mis oli eestlastele ootamatu, kuna Toreida vaherahu pidi kestma tolle aasta kevadeni. Sakslased asusid rüüstama, tapma ja röövima ­ seda kolm päeva. Neljandal pöörduti kogu saagi, vangide ja kariloomadega tagasi. Sama aasta kevadel ilmusid sakslased Sakalasse, kus kolmandal päeval õnnestus neil Lõhavere linnus põlema süüdata. Ristimise ajal

Ajalugu

30

doc

Eesti ajalugu

Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi ­ kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. ­ V saj. keskpaik) ­ Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Uhkete kalmeleidude põhjal on järeldatud, et vanem rauaaeg on eesti hõimude ajaloos suureks tõusuperioodiks. Siinsete elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus, mis tõi kaasa jõukuse ja rahvaarvu kasvu. Samuti arenes ka väga jõudsasti käsitöö. Vanemal rauaajal

Ajalugu

56

doc

Eesti keskaeg

Ent vaim jäi edasi (Jüriöö), mis viis Vabariigini. Sarnased asjad ka Lätis, seal saksa-läti vahekord teravam. Seal heroiseeriti lätit eriti. Venemaal seletati, et Eestimaa põline Vene ala. Lähtub sellest, et 13. sajandini oli Liivimaa Vene vürstide võimu all. Toodi valeusk jne. Ivan IV üritas parandada ning õigluse tõi alles Peeter I. Maal peavad olema loomulikud/looduslikud piirid – Läänemeri. Nõukogude ajal, eriti 1950. aastatel, oli ajalooline side vene rahvaga eriti tugev, mis avas võimalused sotsialistliku revolutsioonini. Pärast 1950. aastaid leebus olukord. Lõpuks, 80. aastail võeti taas natsionalistlik 30. aastate käsitlus, mis siiani kestab. Viimasel ajal väljunud Liivimaa uurimine siinsetest piiridest. Uurijad Taanis, Itaalias, Saksast (mitte baltisaksast). Ka anglo-ameerika autoreid ja see kõik avardab vaatevinklit. Allikad

Eesti ajalugu

37

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

ja vallutati, Lembitu ja teised vanemad võeti vangi, kuid lasti poegade vastu vabaks ja sakslased pöördusid tagasi eestlased hakkasid otsustavalt tegutsema ja koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks oli siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine, so kolme maleva manööver (1215. a aprilli lõpp või mai algus): saarlased pidid Riia ümber piirama, läänlased Toreida, sakalased ja ugandlased pidid samal ajal latgaleid rüüstama, et nad ei saaks appi minna; kogu aktsioon ebaõnnestus, sest osalenud jõududest jäi väheseks juunis 1219 oli merelahing Uues sadamas 1215. a suvel võtsid rüüsteretkedest laostatud Ugandi ja Sakala ristiusu vastu ja sakslased asusid Otepääle Ugandi ja Sakala ristimine polnud täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda Ugandi ristimine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimir tegi 1216. a sügisel rüüsteretke

Eesti ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)