Balti ristisõja lõpp (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks aga ikkagi ei toimunud suurt Lääne ristisõda Venemaa vastu?
Kes olid mida tegid?
Milline sündmus toimus?

Lõik failist

8. Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine
a) Liivimaa – ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad
b) Lõunapiir:

13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid
ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236
sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241
Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru – Liivi ordu
Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas
leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385 , kui sõlmiti liiduleping Poolaga
1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut

c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa ordu valduste vahele püsivamat maismaaühendust.:

seetõttu ei tulnud Eestisse ja Lätti kunagi massiliselt saksa koloniste.
Preisimaale nad tulid – ja leedulaste–lätlaste keelesugulasi muinaspreislasi pole juba sajandeid olemas, nende nimigi kandus üle nende alistajatele.
Leedu suurvürstiriik muutus aga ajapikku üheks Euroopa suurimaks ja võimsaimaks riigiks, mis laienes Vene vürstkondade arvel ja ulatus ajuti Läänemerest Musta mereni.

d) Idapiir :

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiisDeppWatson Õppematerjali autor

balti ristisõda ristisõda ajalugu henriku liivimaa kroonika berthold albert meinhard vladimir innocentius iii lembitu kaupo vjat?ko

Sarnased õppematerjalid

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles

Eesti ajalugu

pdf

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus

ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. · Maarjamaa Nõnda, nõnda valvab mere täht alati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitseb maailma valitsejanna ja kõigi maade keisrinna alati omaenese maad. (Henriku Liivimaa kroonika, XXV, 2 ) · (Vana-) Liivimaa 3) Läti alade rahvaste ristusutamise lõpuleviimine (liivlased 1206-1207, latgalid 1208, Kuramaa 1267, semgalid 1290 tähistas Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 Saule lahing Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi Leetu, MO hävitav lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse MO riismed ühinesid saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru) 1 4) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid,

Ajalugu

doc

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks  Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. Balti ristisõja algus, kui piiskopiks sai Albert. Tuleb koos ristisõdijate suure väega (500 rüütlit) Väina suudmesse ja asutas 1201.a. Riia linna, mis sai peamiseks Saksa vallutajate tugipunktiks Liivimaal. Riiast lähtuvalt hakati kohalikku maad alistama ja ristima. 1202.a. Baltikumi vallutamiseks asutatakse Mõõgavendade ordu (usuline vennaskond, kes peab ristiusku levitama) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja

Ajalugu

doc

Eestimaa muinasaeg

a. Arutle, miks on õpikusse lisatud tekst Kaali järvest? Kaali kraatrit võiti pidada "Päikese hauaks", mis vääris austamist, ning millele oli vaja ohvreid tuua. Viiteid võimalikule Kaali meteoriidi langemise vastukajale on leitud ka soome eeposest "Kalevala", mille algjuured ulatuvad väga kaugesse minevikku, samuti eesti rahvaluulest. 2004. aasta uurimused pakuvad ajavahemikku umbes 1700-1500 eKr. b. Kas aestid olid eestlased? Aestid mitte konkreetne rahvus, vaid üldine nimetus balti ning läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. Rahutud aastasajad keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (450-1050) 1. Linnuste rajamine kaitseks asulate lähedale (üle 50). a. Ehituslikud iseärasused: · Järskude nõlvadega küngas. · Kaitsmata küljele kunstlik vall (liiv, paeplaadid). · Palkidest kaitseseinad. · Vallikraav. b. Linnusetüübid: Linnusetüüp Välised tunnused Asukoha näide

Ajalugu

ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre · Üksküla piiskopiks sai Berthold · Sellega kaasnes uuspööre. · Pöördepõhjused : 1. Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas 2. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres.

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu kokkuvõttev ülevaade

lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. Mõõgavendade Ordu asutamine: kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. 1202. aastal

Ajalugu

ppt

Muistne Vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290

Ajalugu

doc

Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557

Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võitsid.  1210.a. Võnnu piiramine ja Ümera lahing. On ka ainuke lahing sõjas, mille eestlased üksinda võidavad.  1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? Sakslased , Taanlased , Latgalid , Liivlased , Venelased , Rootslased ja Leedulased 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said?  Eestlastel puudusid liitlased sõjas  Puudus ühtne riik  Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi ( kiviheitemasinad , amb)  Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe , samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid