Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimene sajand võõra võimu all (0)

1 Hindamata
Punktid

Esimene sajand võõra 
võimu all
Rasmus Roos
Paavstriigi teostamiskatse
Ristiusustamisega sisenes Eesti Euroopas 
möllavatesse poliitilistesse vastasseisudesse.
Konflikt paavsti ja keisrivõimu vahel.
1225. aastal saadeti  Modena  piiskop Wilhelm, 
kes pidi  lahendama  vastuolusid uute võimude 
vahel ning  kuulama  ära arvukad sakslaste 
vastu esitatud kaebused. 
Tahtis luua paavstile kuuluva vaheriigi, kuid ei 
saanud sest 1227. aastal piirasid orduväed 
Tallinna.
Saabus  Baldwin  
Aulnesur-Sambre’i 
kloostrist kes suutis 
mõjutada orduvendi 
Toompea linnust üle 
andma.
1233. rünnati paavsti 
vasalle, kes kõik 
tapeti  Tallinna 
Toomkirikus.
Feodaalriikide teke vallutatud 
aladel
1236 . aastal sai Mõõgavendade ordu Salue 
lahingus leedulastelt lüüa.
1237 . aastal ühinesid selle jäänused Saksa 
orduga. 
1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel 
Stensby  leping, millega sai Taani kunigas 
tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, 
ülejäänud Saksa- Rooma  keisrile.
Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis)
Ristisõdade lõpp
Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk 
suunatud  NovgorodiPihkva  ja Leedu 
vürstiriikide vastu.
1240. aastal  vallutati  Ingerimaal Koporje ning 
Peipsist lõunas Irboska ja Petseri.
Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma 
sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva 
lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel 
vallutas tagasi Koporje ning tungis  1242
aastal Tartumaale.
Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest 
koondada. 
Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele 
Mooste  juures eduka varitsuse, võttis 
Aleksander  Nevski  peavägi üle jäätunud 
Lämmijärve suuna tagasi Venemaa poole.
5. aprillil 1242 põrkasid ristisõdijate ja Vene 
vägi Varesekivi lähedal Lämmijärve idakaldal 
kokku.
Liivi ordu suhted Leeduga olid rasked, sest 
nende käest saadi korduvalt lüüa.  Leedulased  
korraldasid Vana-Liivimaale lahingu laastavaid 
rüüsteretki. 
1270. aastal ründasid orduväed  Karuse  
lähedal Saaremaa rüüsteretkelt tagasi 
pöörduvaid leedulasi, kuid ebaõnnestusid.
Vastuolud võõrvõimude vahel
1297. aastal puhkes tüli ordu ja Riia linna ning 
sellega liitunud peapiiskopi vahel.
Ordu vastased otsisid abi Taanilt kuid ei saanud, 
niisiis  pidid minema leedulaste poole.
Leedulased tungisidki maale ja purustasid orduväe 
Turaida all. Alles seejärel suudeti rahu sõlmida 
Hansa Liidu vahendusel. 
Rahu oli vaid ajutine,  1304 . aastaks moodustas ordu 
Riia linna ja Riia peapiiskopi vastu suunatud nn 
Tartu konföderatsiooni, kuhu kuulusid ka Harju-Viru 
vasallid  ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop oma 
vasallidega.
Tänan  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Paavstriigi teostamiskatse
  • Slide 3
  • Feodaalriikide teke vallutatud aladel
  • Slide 5
  • Ristisõdade lõpp
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Vastuolud võõrvõimude vahel
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Esimene sajand võõra võimu all #1 Esimene sajand võõra võimu all #2 Esimene sajand võõra võimu all #3 Esimene sajand võõra võimu all #4 Esimene sajand võõra võimu all #5 Esimene sajand võõra võimu all #6 Esimene sajand võõra võimu all #7 Esimene sajand võõra võimu all #8 Esimene sajand võõra võimu all #9 Esimene sajand võõra võimu all #10 Esimene sajand võõra võimu all #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RockFreak Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti keskaeg
9
doc

Eesti keskaeg

· 1228 - esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai Gottfried. · 1230­1233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 1225­1227). Märtsis Novgorodi

Ajalugu
Eesti keskaeg kokkuvõte
19
rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel. Tallinna piiskop ei omanud ilmalikku võimu, talle kuulus vaid paar linnust ja mõisa. Ruhnu saar kuulus keskaja lõpul Kuramaa piiskopi (nii ilmalike kui ka vaimulike) valduste alla, varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus tõenäoliselt täpsemalt määratlemata. Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid allusid kiriklikult Riia peapiiskopile, Tallinna piiskop aga Lundi peapiiskopile. Liivimaa piiskopid ja ka Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult seega keisri ülemvõimule

Ajalugu
Muistne vabadusvõitlus
9
doc

Muistne vabadusvõitlus

21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses. Järgnes äge lahing, kus eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidada ning varises kokku. Eestlaste malev löödi täielikult puruks, langes hulk sakalaste vanemaid, neist tähtsaimana Lembitu. Kuid ka ristisõdijad kaotasid oma suurima kohaliku liitlase, liivlaste vanema Kaupo. Sakala allutati taas sakslaste võimu alla. Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi nende edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra. Päris lõplikult eestlaste vastupanu aga ei murtud, sest veel mitu aastat suudeti ristisõdijatele otsustavalt vastu astuda. 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juurde Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning asusid läbi viima

Ajalugu
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

juba 1206. aastal, kuid said lüüa. Nii võiks ka seda sündmust lugeda sõja alguseks Eestis. 1227. aasta on loetud võitluse lõpuks seetõttu, et Henriku kroonika sama aastaga lõppeb. Kuid on teada, et juba sama aasta teisel poolel tõusid järvalased ja virulased taanlaste vastu üles ning Lääne- ja Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel alles 1233. aastal. Nii on võimalik, et kuni selle aastani polnud sakslastel ega taanlastel võimu Lääne-Eesti üle. Eellugu Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste tugipunkt Läänemere-reisidel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Idamisjoni vastu tundis huvi ka Rootsi

Ajalugu
Vana- Liivimaa
12
doc

Vana- Liivimaa

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu.

Ajalugu
Keskaeg Eestis
14
docx

Keskaeg Eestis

VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa

Ajalugu
Keskaeg eestis
2
docx

Keskaeg eestis

LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.

Ajalugu
Eesti keskaeg
10
doc

Eesti keskaeg

Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille keskus nüüd Riias, peapiiskopkonna staatuse ning kõik ülejäänud pk-s Preisim ja Liiviml läksid selle alluvusse. Mittekristlased kui nime vaenlased, seega Esimene ristisõda 1095-1099 oli suunatud ,,kristlase nime vaenlastele''. 11.saj lõpust hakati mõistet ,,kristlus'' sagedamini kasut ja selle tähendus nihkus territoriaalse tähenduse suunas. 8) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 13.saj 2: 6-15, 23-29, 36-40 4: 251-253 (Eesti talurahva ajalugu, kd 1, Tln 1992) 16: 45: 37-44 Taani koloonia pärandi jagamin> Ordu taotlused saada uute valduste tunnustamist paavstilt

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun