Thomas Aquino-Skolastika (0)

Sisukord……………………………………………………………………………2
Sissejuhatus………………………………………………………………………..3
Thomas Aquino ……………………………………………………………………4
``Viis Teed``.............................................................................................................5
Filosoofia kui kiriku teenjatüdruk.........................................................................5-6
Skolastika .................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus...................................................................................................7
Sissejuhatus
Kasutasin oma referaadis kolme allikat. Nendeks allikateks on raamat``50 klassikut : filosoofid `` Edmund Jacobi kirjutatud ja ``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokese kirjutatud ning veel ma kasutasin Estrist võetud Taavi Laanepere magistritööd . Mulle väga meeldis see kuidas oli raamatus``50 klassikut filosoofid`` Edmund Jacob öeldud Aquino Thomas on keskaja suur õpetaja, kes mõistab maailma kui lõputu astmete hulga hierarhiat, mille alumises otsas on kõige madalalmad asjad ning ülemises otsas Jumal. Kui kõrge koht sellises hierarhias ühele või teisele olevale kuulub, see sõltub tema olemise``olemuslikkuse`` astmest .(Edmund Jacob;93)
Thomas Aquino
Thomas sündis krahv Landulfi noorima pojana aastate 1224-1226 vahel Itaalias Roccasecco lossis, mis asus Napoli ja Rooma vahele jääva Aquino nimelise väikelinna lähedal.(Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34)
Katoliku kiriku poolt soositud Aquino Thomast mäletatakse ennekõike tänu kristliku doktriini tõlgendamisele Aristotelese filosoofia kaudu (Philip Stokes ``100 tähtsamat mõtlejat; 53).
Vanemad saatsid ta kasvatamiseks ja õpetamiseks viieaastaselt benediktlaste kloostrisse Monte Cassinos. Seal sattus ta aga dominiiklaste mõju alla, mis polnud tema vanematele meelt mööda ja nii saatsid nad ta 1239 .a Napoli ülikooli vabu kunste õppima. Napolis sidus ta end taas dominikaanlastega, kes olid liikuva eluviisiga ja ei olnud seotud üksnes ühe kloostriga (Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34).
1244 otsustas Thomas ühineda uue orduga vastu oma perekonna tahtmist. Dominiiklased saatsid ta õppima Pariisi, mida võis pidada tol ajal kristluse intellektuaalseks keskuseks. Seega sai Thomas oma hariduse kõigepealt Napoli Ülikoolis ja hiljem Kölnis. Ta käis loenguid pidamas nii Pariisis kui ka Napolis (Taavi Laanepere mag. Töö, Tartu 2004;34).
Ta selgitas paljusid Aristotelese ideid lahti ning arendas neid edasi. Samuti tegi ta palju originaalseid täiendusi Aristotelese filosoofiale. Thomase paljude saavutuste hulgast võib esile tõsta tema ``Viis teed``. `See on kõige selgem ning tabavam katse tõestada Jumala olemasolu loogiliste argumentidega. Katoliku kirikus on Aquino kosmoloogilised ja ontoloogilised argumendid siiani aktsepteeritud, vaatamata sellele, et tänapäeva filosoofid on enam- vähem üksmeelselt Aquino Thomase kõik viis Teed kõrvale lükanud (Philip Stokes``100 tähtsamat mõtlejat`` 52;53).
``Viis Teed``
Esimeses osas räägib ta sellest, et asjad maailmas muutuvad ja nad ei saa iseenesest muutuda, vaid see muutumine peab olema millegi muu tulemus. Nagu ütleb Aquino:``Kui käsi ei liiguta keppi, ei liiguta kepp ka midagi muud``. Ja siit ta teeb järelduse, et selleks liigutajaks peab olema jumal.
Teises Tees ta räägib ka sellest, et asjad ei saa olla iseenesest põhjustatud. Ometi on tema järeldus see, et on üks asi, mis ennast põhjustab- see on jumal. Teised filosoofid on sellist mõttekäiku pidanud loogikavastaseks.
Kolmandas Tees ta räägib sellest, et me märkame alati kuidas asjad tulevad ja lahkuvad sellest maailmast.
Neljandas Tees ta räägib sellest, et üks asi võib olla rohkem soe kui teine, parem kui teine ja loomulikult kõige parem on jumal kes muudab ka teised paremaks.
Viimases, viiendas Tees tugineb Aquino Aristotelese väitele eesmärgist. Kõik eesmärgid püüdlevad mingi ülima eesmärgi või lõpu poole. Kuid mingist eesmärgist või sihist juhitud olemine viitab millelegi, mis seda eesmärki suunab või kavandab. See suunaja on taas Jumal. (Philip Stokes``100 tähtsamat mõtlejat`` 52;53).
Filosoofia kui kiriku teenijatüdruk
Thomas nimetas filosoofilist teadust `` teoloogia teenijatüdrukuks``. Ent ta ei piirdunud filosoofia allutamisega religioonile, vaid rakendas seda täiesti teadlikult ka kiriku, omaaegse korda tagava suurvõimu teenistusse. Kirik omalt poolt kuulutas ta juba viiskümmend aastat pärast surma pühakuks. Aastaid oli Thomas kuulsa filosoofi ja teoloogi Albertus Magnuse õpilane. Albertus oli võtnud endale ülesandeks korrastada see tohutu hulk teadmisi, mis paari viimase aastakümnega oli islamimaailamst kristlikusse Euroopasse jõudnud, heita kõrvale ideed, mis ei sobi kuidagi kokku kristlusega, ning sobitada ülejäänud ideed trditsioonilisse filosoofilis-teoloogilisse süsteemi. See oli hiigel töö, mille lõpuleviimise võttis Thomas enda peale. Seejuures tõlgendas ta Aristotelest uutmoodi, võttes alati lähtekohaks kiriku huvid. .(Edmund Jacob: ´´50 klassikut: filosoofid``88).
Aastatel 1252 - 1259 õpetas ta pariisis dominikaanlaste kloostris. Järgmised kümme aastat veetis ta Itaalias. Ta õpetas paavsti õukonnas ning juhatas kaks aastat Santa Sabina kõrgemat ordukooli Roomas. Sel ajal töötas ta oma kahe kõige kuulsama teose kallal. Üks neist oli ``Summa paganate vastu(1261- 1273) ja teine teos ``Teoloogia summa``(1266-1273). Mõlemad teosed olid mõeldud õpikuteks tema üliõpilastele. Ta kutsuti tagasi Itaaliasse, et ta rajaks Napolis uue kooli ning õpetaks seal. 7. Märtsil 1274 Aquino Thomas suri olles vaid 49 aastane. Tema surnukeha maeti kloostri peaaltari ette. Sada aastat hiljem(1369) viidi see paavst Urbanus V korraldusel üle Touluse `i Püha Jakobuse kirikusse Veidi vähem kui 50 aastat pärast tema surma, pisut enne tema kanoniseerimist 1323. aastal, valmis Aquino Thomase esimene biograafia .(Edmund Jacob`` 50 klassikut: filosoofid``93).
Skolistika
Skolastika on teoloogiline filosoofiline meetod ning keskaegse(12. ja 14. Sajandi) Euroopa süsteem, mille eesmärk oli sobitada kristlust Aristotelese filosoofiaga. 13. sajandi kõrgskolastika tipneb Aquino Thomase filosoofiaga. Vara- ja kõrgskolastika keskus oli Pariis. 14-15 sajandi hilisskolistika, milles oli juba tunda moodsat empiirilise teaduslikkuse vaimu, õitses Oxfordis.(Edmund Jacob``50 klassikut: filosoofid``78). Dialektikuid nimetati skolastikuteks. ``Skolastika `isaks`` nimetatakse Canterbury Anselmit.
Kasutatud kirjandus
1.``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacob
2.``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokes
3. tartu.ester.ee- Laanepere, Taavi magistritöö , Tartu 2004