Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus.
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused
Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus
Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased,
2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale. Tööandja on kohustatud maksma töö eest kokkulepitud tasu. Töötajaks on füüsiline isik, tööandjaks füüsiline või juriidiline isik.
Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped:
Avalik teenistusseadus Avalik teenistus on töötamine riigi või omavalitsuse asutuses. On kolme liiki teenistujaid: · Ametnikud täpsed, viisakad, kompetentsed. · Abiteenistujad sekretärid, autojuhid... · Koosseisuvälised teenistujad Riigiametnikuks saamise tingimused: · 21 aastat vana · Vähemalt keskharidus · Teovõimeline · Eesti kodanik · Eesti keele oskus Ei võeta: · kellel on karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest · kes on eeluurimise all · kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada sellel kohal. · Lähisuhtlus · Karistus korruptsiooni eest Katseaeg kuni 6 kuud Ametnik võetakse ametisse nimetamisega ja kõrgemate ametnike puhul korraldatakse avalik konkurss. Teenistusse astumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid ja paberid: · avaldus · CV · Kinnitanud vastavalt nõuetele · Haridust tõendav dokument
Mõlemal on oma isiklik vara · vara juurdekasvu tasaarvestus - mõlemad on oma vara ainuomanikud v.a tehingud eluaseme suhtes. Lahutuse korral jagatakse abielu jooksul juurde saadud vara võrdselt. Põhivara on see, mis kuulus abikaasale algselt või on saadud kingituseks/päranduseks. Soetisvara on juurde tulnud vara. Koguvara on varasuhte lõppedes asjade väärtus kokku. Kui valikut ei tehta, kehtib automaatselt varaühisus. Varaühisuse esimene variant - ühisvara. Kehtib ainult nendele isikutele, kes on abiellunud alates 2010 juuli. Kes on ennem abiellunud, neile kehtib varaühisuse seadus. Abieluvaralepingut saab sõlmida ainult notariaalses vormis. Abielu lõppemine Lõpeb surmaga või lahutusega. Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses ning kohtus (maakohtus). Kui mõlemad on nõus lahutama ning neil pole vaidlusi, siis saab lahutada ainult perekonnaseisuasutuses. Lahutatakse ära avalduse esitamisest mitte kiiremini kui 1 kuu ning
kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata: 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; 4) kuidas abikaasade ühisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 10. Abieluvaralepingu sõlmimine (1) Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel.
Õigusteadus Puhkuse ajal ei pea inimene tegema tööd. Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks.
Mehe ja naise vaheline seaduslik liit. Sõlmitakse kirikus ja perekonnaseisuametis. Kirikus vaja: ristitud, leeritunnistus. Perekonnaseisuametis: 1 kuu ooteaeg (30 päeva), max 3 kuud, mõlemad osapooled peavad kohal olema üheaegselt. 8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas:
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
Puhkuse liigitus: I. tööpuhkused antakse tööaastate eest, öeldakse ka iga aastaline korraline puhkus 1) põhipuhkus a) üldkestvusega puhkus 28 päeva b) pikendatud põhipuhkus alaealistel 35 päeva ametnikel 35 päeva ülikooli õppejõud, õpetaja, kasvataja 56 päeva 2) lisapuhkused a) saavad allmaatöölised, eriiseloomuga tööde puhul, tervist kahjustavate tööde puhul. II. vanemapuhkused seoses laste sünniga / kasvatamisega III. palgata puhkused tavaliselt töötaja enda algatusel kokkuleppel tööandjaga. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse: 1. puhkust antakse tööaasta eest Tööaasta on aeg, mis algab tööle asumise hetkest. Tööaasta hulka arvestatakse: 1) ajutine töövõimetus (haiguspäevad) 2) puhkuste aeg v.a. palgata puhkus ja lapsehoolduspuhkus 2. puhkust antakse kalendripäevades Puhkuse sisse arvestatakse ka laupäev ja pühapäev. Sisse ei arvestata riigipühasid. 3. puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö
määramine. Abielu lõppemise põhjused: 1. abielu lahutamine; 2. abikaasa surm; 3. abikaasa surnuks tunnistamine (surnuks tunnistatud abikaasa taasilmumisel loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud). Abielu lõppemine surma tõttu-abielu lõpeb abikaasa surma hetkel, abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh abikaasa ülalpidamiskohustus ning varasuhe, tekivad varalised nõuded: ühisvara jagamine, vara juurdekasvu tasaarvestus ning nõuded pärimisõiguse alusel: ülalpidamine pärandi arvel, isiklik kasutusõigus kodule, õigus kodusele sisustusele. Abielu lahutamine-kehtib lahutusvabadus. Abielulahutus on juriidiline akt, mis lõpetab (v.a seadusega ettenähtud erandid) edaspidised abikaasade vahelised õigussuhted. Siiski võivad mõned neist (nt. ülalpidamiskohustus) jääda püsima. Abielu lahutamise alused
Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping.
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte
või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute seaduse § 47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel;
Töölepingu võrdluses teiste võlaõiguslike lepingutega: 1. Kes korraldab ja juhib tööprotsessi? 2. Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi? 3. Kellele kuuluvad töövahendid? 4. Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? 5. Kes saab tulu või kasumi? 6. Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu? 7. Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele? Tööõigusliku suhte subjektid TLS kohaselt on individuaalse töösuhte subjektideks töötaja ja tööandja. Töötajaks saab olla üldjuhul ainult 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega füüsiline isik. Eriseadusega nõutakse teatud töötajatelt kõrgemat vanusemäära (turvatöötajad, kasiinotöötajad jne.). Alla 18-aastaste isikute töölerakendamisel tuleb lähtuda EL direktiivist "Noorte kaitse kohta tööl". Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Õpilane on koolikohustuslik
vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvestab ja ei lähe pooleks vara. Abieluvara leping notari juures omavahel abielus olevad isikud saavad seda endale Lubada abielulepingusse kuuluvad : Missugune vara kuulub enne abielu mõlemale misssugune vara jääb lahusvaraks, milline ühisvaraks , kuidas ühisvara kasutada ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. 231. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? V: Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik. 232. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? V: Toimub viimase tahte ehk testamendi järgi. 233. Mis on annak ja selle ese? V: Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab
71. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks like, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. 72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui ta kohustuse täitmise hetkel teadis või pidi teadma, et pärandaja võlausaldajate nõuded võivad ületada pärandvara väärtuse. (3) Üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud 18. Millal võib abielluda? Mis on lahusvara ja mis ühisvara? Kuidas võib valida abiellumisel perekonnanime? Milline võib olla lapse nimi ja kuidas seda võib muuta? Millal võetakse ära vanemlikud õigused? Kes ja mis tingimustel võib lapsendada? Mis on eestkoste? Siis kui mees ja naine on vähemalt 18 aastased. Erandjuhul võivad abielluda ka 15 aastane isik, siis on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek.. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
Kohtulik: Varaühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 35 p 4, § 36) Vara juurdekasvuühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 44 p 4, § 45) Abieluvaraleping (PKS § 59) Abieluvaralepingu sõlmimine: Abielu eel, sõlmimisel, ajal Notariaalses vormis isiklik tahteavaldus / Perekonnaseisuameti kinnitatud isiklik tahteavaldus Abieluvaralepingu sisu: Abieluvaraleping varasuhte valikuõigus Varasuhte muutmisõigus vs ühisvara jagamise leping Tähendus kolmandatele isikutele: Abieluvararegistri kanne (PKS § 61, AVRS § 7) 16 Tüüpilised lahuvara kindlaksmääramise põhimõtted abieluvaralepingutes Vara kuulub abikaasale: Kelle nimele on kinnisasi kantud kinnistusraamatusse; Kelle nimele on vallasasi kantud registrisse; Kelle ettevõtluse tulemina see on tekkinud; Kelle töö tulemusena see on tekkinud;
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust
omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu. Tööõigus Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
