Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subjekt, õigusnorm, sanktsioon, õigusharu, õigusnormid, organisatsioon, subjektid, hüpotees, õigussuhe, sanktsiooni, õigussüsteem, õigusharud, reguleerimis, juhu, juriidilist, määratletud, õigussubjekt, sanktsioonid, käitumisreegel, õigusakt, aktid, dispositsioon, teatava, tegude, asjaolud, sunni, karistus, rikkumine, üldkohustuslikstruktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsust iseloomustavad: 1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. 54
osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt määratletud reegel 6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumis-reegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7.Milline on õigusnormi loogiline strukutuur? Miks just selline? Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Sellise loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast. 8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud Haldusriik kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandlikku kui ka kohtuvõimu tegevust 13. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Igus tekib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused:
· Selles väljendub riigi tahe · Üldkohustuslikke normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga Riigi ja õiguse omavaheline suhe: · Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu · Õiguses väljendub riigi tahe · Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks Õiguse ja majanduse/poliitika seosed: Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika on hiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Igus tekib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega: Õigus on majandus epeegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise
õigusnorme loob ainult riik. 3) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigus kohustab isikuid teataval viisil käituma, vaatamata isiku enda soovile ja suhtumisele teda kohustavatesse normidesse. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsetes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6) Õigus peab vastama ühiskonna õigustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. Õiguse käsitlust võib, mõnevõrra lihtsustatult, nimetada õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normativistlikuks kontseptsiooniks, mille põhipostulaadiks
allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas:
Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: · Rahva kultuur ja kombed · Rahva õigusteadvus ja väärtused · Päevapoliitilised vajadused ja ekspertiis 2
Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev- korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia
-Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormide kogum -Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kultuur ja kombed ● Rahva õigusteadvus ja väärtused
islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi
Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval
Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome) Tavadega võrreldes oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne – siin tuli ühiskond enda juhtimisega toime ise, n-ö kogukondlike vahenditega. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste ja muude omaduste kaudu. Eriaparaati pealikul võimu teostamiseks ei olnud, kuid sellegi poolest oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile.
sõnastatud õigusaktis). Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja kohustused ja juriidilised õigused ja kohustused. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse 3 osa: 1) Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuse olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes
1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Kui õigusnorm kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, siis annab ta samas tulevastele õigussuhte subjektidele ka teatud õigused ja kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused konkreetse iseloomu, nad kuuluvad konkreetsetele isikutele (müüja A, ostja B, kreeditor C jne) ning realiseeruvad konkreetses õigussuhtes. 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus:
· Kohustuslikkus · Realiseerumine inimeste käitumises Sotsiaalsete normide liigid: · Tava pikema ajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus. Selle peab ühiskond heaks kiitma. Tekivad stiihiliselt. Tava on vabatahtlikult tehtav. · Moraalinormid (kõlblus) eetika ja moraal on aluseks. · Korporatiivsed normid teatud organisatsiooni liikmetele tehtivad reeglid. Neil on suhe riigiga (nt. kas teatud organisatsioon on legaalne või illegaalne st. riik otsustab) · Religioossed normid usuorganisatsioonide poolt kehtestatud. · Õigusnormid kõige olulisemad, käitumisreeglid. Õigusreeglid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnormid on abstraktsed reeglid. Kehtivad kõigile. Kirjeldab konkreetset juhtumit, käitumist.
vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 17. Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist õigusnorm nõuab, jälgides samas ka seda, keda ja milleks ta kohustab. Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning õigusakte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus ja majandus ·Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. ·Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest
ekogumik. Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Modifitseerimine – süstemetiseerimise alaliik, kus normatiiivne materjal töötatakse põhjalikult läbi, sisemiselt kooskõlastatakse ja ühtlustatakse. Töötatakse läbi ka sisuliselt. Tulemuseks/väljundiks on koodeks – terviklik ühten õigusakt. Seaduslik või määruslik. Euroopa Liidu õiguskatide süsteem (ehk euroopa liitriigi õiguskatide süsteem) EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus on: Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 Riikide liitumis lepingut Olulisemaid asutamislepinguid muutvaid kokkuleppeid, 1992 a maastriti kokkulepe. Eelnimetatud lepinguid muutvat või täiendavat kokkulepet Esmase õiguse ül on:
subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. erinevus!? Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Õiguse seos riigiga.- Käitumisreeglite kogum · Kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Õiguse seos poliitikaga.- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. · Riik on poliitilise võimu organisatsioon. · Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. · Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega. - Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused.
avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Platon (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6
enne riigi tekkimist. Ta esines riigieelarves ühiskonnas erinevates vormides. Tänapäeva tingimustes, kus on välja kujunenud riik, on võimu teostamine lahutamatult seotud juba poliitilise tegevusega. Poliitilise tegevuse eesmärgiks on alati riigivõimu omandamine, kasutamine ning säilitamine. Selles poliitilises tegevuses esinevad aga erinevate huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonnas ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Igas sugukonnas teostas võimu pealik. Ta oli valitud selle sugukonna poolt, kui kõige osavam. Sugukonnakaaslased kandsid teda tema kogemuste, teadmiste, oskuste tõttu. Talle kuulus täielik toetus, ta toestas oma võimu kõigi huvides. Võimu pealsunnitud reegleid ühiskond ei tundnud. Käitumist juhtisid tavad
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim
...................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees...........................................................................................................................8 3.2. Dispositsioon....................................................................................................................9 3.3. Sanktsioon..................................................................................................................10 4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS..........................................
inimeste isiklikke õigusi,pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu,inimeste eraelu on ykskiasjalikult reglementeeritud. Haldusriik-kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Sotsiaalriigi eesmärk-sotsiaalse õigluse tagamine. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon,õigus tekib poliitilise tegvuse protsessis.õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. 10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigusel on majandusele reguleeriv toime,ykski riik ei saa oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. 11. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Teooriad- seotud tööjaotuse kujunemisega,territoorium.
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm Reguleerimine: Individuaalne või Normatiivne Sots normide liigid: Moraali-, korporatiivsed-, tava-, religioossed ja välise kultuuri normid Õigusnormi tunnused: lähtub riigist, täitmine tagatakse riigi sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, formaalselt määratletud reegel Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon Hüpotees 1 Hüpotees 2 Hüpotees 3 Määratluse astme järgi Konkreetsuse astme järgi Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi määratletud kasuistlik lihtne hüpotees
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning
4) Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. on fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. 3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKUUR. Lk 40-45 Õigusnormi 3 elementi: 1) Hüpotees tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Dispositsioon subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine 3) Sanktsioon normi rikkuja suhtes kohaldatav mõjutusvahend Õigusnorm: Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). I Hüpotees Sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg(sõjaaeg,
annaabi.ee 
