2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket • Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid • Hoiab ära seljavalu, lihasvalud ja -pinged • Aitab kaasa heale väljanägemisele • Aitab vähendada liigespindade ülekoormust ja ebanormaalset kulumist • Vähendab lülisamba ja sidemete ülekoormust Halba rühti iseloomustab: • Lõtv kehahoid • Lihased on nõrgemini arenenud • Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed: • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures
Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.
REFERAAT Rüht Sissejuhatus Probleemid noorte rühiga on väga aktuaalne teema juba päris ammu. Pea iga aasta räägitakse koolilaste rasketest seljakottidest ja nendest tingitud rühi probleemidest. Seetõttu pööratakse ka enam tähelepanu koolis kehalise kasvatuse tundides harjutustele, mis parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann
Kehahoid pole püsiv ja muutumatu, seda mõjutavad nii meeleolu, tervis, kuid kindlasti skeletisüsteemi areng ja kehaline vormisolek. Õige kehahoid tagab meile sirge selja ja terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks (Maidsaar 2008). Antud teema on valitud, kuna skolioos on noorte hulgas vaga laialdaselt levinud terviseprobleem ning antud referaadiga näidata selle probleemi olemust noorte seas. Mis on skolioos? Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on see kõverdunud ühele küljele. Mõnikord on tegemist kaasasündinud seisundiga, kuid tavaliselt on põhjuseks asjaolu, et üks jalg on teisest lühem ja lülisamba kõverdumine püüab seda erinevust tasakaalustada. Võimalik on ka vaagnatelje kaldest ja erinevast lihaste tugevusest tingitud skolioosi teke. Termin skolioos kirjeldab seisundit, kus lülisamba kurv on ebanormaalne, kuid see ei ole haigus ega diagnoos
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja.
3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi korral tõmbub keha küüru ja hingamine kiireneb. Loomulik hingamine sõltub kehaasendist (tasakaaluasendist ja sirutatusest) ning emotsioonidest. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? *Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks *Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed *On kinnituskohaks lihastele ja roietele *Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator *Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised. 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Vertikaalselt 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Nimmeosanõgusust mõjutavad kõhulihased, reielihased, seljalihased. Vaagna asendit mõjutavad kõhu- ja seljalihased. 7
oma ülakeha paljastada. Su õlad näevad laiemad välja, kuna nad pole enam suunatud ette, vaid külgedele. Kõhulihased vabanevad lisapingest ning tegelikult ka soolesüsteem hakkab paremini tööle. Üleüldine enesetunne paraneb, peavalud ja väsimustunne vähenevad. Kõigepealt tuleks vaadata, kuidas probleem üldse alguse sai. Tänapäeva ühiskonnas soodustavad suurem osa tegevustest rühiprobleemide tekkimist: sa istud arvuti taga selg kõver, õlad ja kael ees. Autoga sõites hoiad samasugust pinges asendit ning jõusaalis selle vastu võideldes võib juhtuda, et vigastad oma liigeseid või lihaseid. Rühi parandamiseks pole absoluutselt vaja rakendada sama tehnikat nagu jõusaalis, sest treenitakse paindlikkust ning liigeste liikuvust, mitte lihaseid. Nüüd, et vältida vigastusi tuleks rangelt selja-, kaela-, õlaprobleemidega inimestel kindlasti külastada arsti. See võib
lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust Hoiab ära lülisamba fikatsiooni ebanormaalses asendis Hoiab ära väsimuse teket, kuna lihaseid hakatakse kasutama palju efektiivsemalt, mis võimaldab kehal vähem energiat tarbida Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud Aitab kaasa heale väljanägemisele Aktiivne rüht Aktiivne rüht seistes - õige kehaasend, mille korral on lihased minimaalselt koormatud. Seistes on näha pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balanseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, jaotades keharaskuse jalataldale, vabastades põlveliigesed
Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Seljavalu võib jagada ägedaks ja krooniliseks valuks. Äge valu paraneb tavaliselt kahe nädalaga. Krooniliseks loetakse seljavalu, mis kestab üle 46 nädala või kui see kordub. Äge seljavalu võib tekkida vale liigutuse või ülemäärase raskuse tõstmise järgselt (töötraumad, sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused:
neid teadmisi, mis neil on inimestest, loomade, lindude, putukate elust ja tegevusest, loodusnähtustest hiilides ning arenevad esialgu peaaegu alati ilma vaevusteta. Kui lihate areng ei jõua järele pikkuse jne. 12. Liikumismängud mõjutavad ka laste esteetilist kasvatust. Sellele aitavad kaasa mängud muusika kasvule, muutub lülisammas ebastabiilseks. Häiritud on nii kehatunnetus kui keha valitsemine, millest saatel. Need on emotsionaalsed, aitavad arendada liigutuste ilu ja rütmitunnet.Näiteks: Mängujuht, tingituna võivad kergesti areneda rühivead.# Rühihäiretest põhjustatud muutusi tugi – vastavalt mängu sisule, hindab mängijate asendite ilu;13
Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja
vööt- ehk skeletilihas- mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti; 3. südamelihas- mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. i. NÄRVIKUDE võimeline erutust vastu võtma ja edasi suunama. Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: · Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. (N:luud, lihased, süda, maks jt.) · Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud skelett, südame veresoonkond) 5
• Periartikulaarsed põhjused on valu, turse, verevalum, vähenenud lihaste funktsioon, liigeskapsli või liigessideme kahjustus. • Intraartikulaarsed põhjused on liigese adhesioon (kokkukasvamine, liitumine), liigespinna kõrvalekalle ning liigne kalluse teke või lahtised liigesstruktuurid intraartikulaarse luumurru korral. • Avaskulaarne nekroos. Kui luu verevarustus on häiritud ning sellest tingituna hävineb luukude, siis liiges, mis on vastava luuga seotud muutub valusaks ja jäigaks. Avaskulaarset nekroosi esineb tavaliselt reieluu kaela, lodiluu, kontsluu (os talus) või kuuluu (os lunatum) murru tagajärjel. • Myositis ossificans (luustuv müosiit- seisund, kus lihaskoes tekib luukude). Esineb tavaliselt pärast küünarliigese piirkonna suprakondülaarmurdu (põndaüline), kuid võib esineda ka teistes liigestes, spetsiifiliselt puusas, õlas, põlves. Probleem esineb tavaliselt
(liigespõletikud), artroosid, lihaspinge, rasvumine, akne. Punktmassaaz ehk akupressuur on traditsiooniline idamaade massaaz, mis seisneb sõrme abil surve avaldamises bioaktiivsetele punktidele. Kasutusel on ka mehaanilisi abivahendedi. Akupressuuripunkte mõjutades kiirendatakse keha loomulikku enesetervenemist. Punktmassaazi loetakse nõelravi eelkäijaks. Punktmassaaz näidused: peavalu, artriid, külmetushaiguse, gripp, unetus, seljavalu, depressioon jne. 5 Krüoteraapia ehk külmaravi Külma kasutatakse enamasti vigastuste varajases ravis, eriti efektiivselt aga akuutsete traumade esmaabis. Külmaprotseduure korratakse kahel esimesel haiguspäeval 10-12 korda. Enim kasutatud külmaraviviisid on külm vesi, külmakotid, külmaspreid, jää, lumi ning külmageelid.
Üritan end selles osas käsile võtta. RÜHT Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja
kutsuda kiirabi. Kui vigastuse iseloom ei nõua arstile saatmist, siis tuleks jätkata külmaraviga kuni valu kaob, asetada peale rühtside paariks tunniks, hiljem fikseeriv side. Peale vigastust tuleb endale anda puhkust 1 –2 päeva või kuni sümptomid kaovad ära. Kindlasti ei tohi vigastatud piirkonda koormata. 5. Seljavigastused ja harjutused nende ennetamiseks Maailmas on palju miljardeid inimesi seljavaevustega. 80-90% seljavaevustega inimesi on ka depressioonis. Seljavalu võib põhjustada suure amplituudiga kiirete ja järskud liigutuste tegemine, mis mõjub kahjustavalt lülisambale. Samuti võivad veel põhjuseks olla teiste elundite ja seljalihaste haigused, anomaaliad lülisambas. Raskuse tõstmisel, keha järsul pööramisel, kiirel asendi muutmisel või saades lööki selja pihta võib tekkida seljalihaste ülevenitus ja põrutus. Keha painutamisel tekib siis terav valu. 80% seljavaevustest tekivad
DISKI PROLAPS- ehk lülivaheketta väljasopistumine. Vahel võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning kaasneb tugev valu ja isegi võimetus liigutada. Võib juhtuda ka sportimisel ( pallimängud, raskusalad) või raske füüsilise töö tegemisel või järsul liigutamisel. Sagedamini tekib lülisamba kaela või nimmeosas. Sümptomid: kergel juhul võib esineda lihtsalt seljavalu, mis võib aeg-ajalt kiirguda jalga kuni varvasteni või kanda. Lisanduda võib naha tuimus, jäsemetel piiratud alal ja labajala nõrkus (nt. Ei saa varvastele või kandadele tõusta). Kui surve mõjustab kõige alumisi seljaajust väljuvaid närvijuuri, võib tekkida uriini peetus j päraku ümbruse tundlikkuse häire. Diagnoosimine: neuroloogilised testid, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia. Ravi: valuvaigistid, opereerimine. SPINA BIFIDA- seljaaju song
FÜÜSILISE TAASTUSRAVI VAHENDID 1. AKTIIVSED Kõik ravikehakultuuri vormid, mitmekesised füüsilised harjutused, sportliku ettevalmistuse üksikud elemendid (kõndimine, sörkjooks, kepikõnd, jalgrattasõit, harjutused trenazööridel); 2. PASSIIVSED massaaz, manuaalteraapia, füsioteraapia, saunateraapia, medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. SELG JA KAEL Selgroog on keha kandev organ, mille ülesanne on hoida inimest mitmesugustes asendites ja tasakaalus, ühendada selgroog, pea, õlgade ja tuharatega ning võimaldada vastavaid liigutusi amortiseerides pehmendada mehhaaniliste jõudude mõju. Selgroog koosneb 24 lülist, millest 7 on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid.
väänamiseks ja nikastamiseks, mis tekivad, kui koed on ülevenitatud ja osaliselt või täielikult rebenenud tugevate või äkiliste liigutuste toimel. Seetõttu tekivad väänamised ja nikastused sageli spordiga tegelemisel. 2.3. Kaela ja seljatrauma Üks raskemaid traumasid on kaela või seljatrauma.Lülisambavigastuste korral võivad olla haaratud selja ja/või kaela mitmed osad: luu (lülid), lülidevahelised kettad, mis lülisid eraldavad; ümbritsevad lihased ja ligamendid või seljaaju ja sellest lähtuvad närvid (Esmaabi käsiraamat 2004: 165). Lülisambavigastuste ja murruga kaasneb oht seljaaju kahustusele. Kaela ja seljatraumaga võib kaasneda osaline või täielik halvatus. Seljaaju traumadest 40% hukkub 24 tunni jooksul. (http://www.slideshare.net/aasake/traumad-prutused-nikastus- nihestus-luumurrud). Kindlateks selgroovigastuste tunnusteks on surin jäsemetes ja mõne kehaosa tundetus, nõrkus või liikumatus. Kuidas tekib vigastus?
moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele; vööt- ehk skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele, ent väsib kiiresti; südamelihas, mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. IV närvikude moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 3. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: elund ehk organ on kindlat kuju ja funktsiooni omav kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed. Nt süda, maks, neer, hammas. Elundkond moodustub aga elunditest, mis sooritavad kehas samalaadseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talitluslikult seotud. Nt südame veresoonkond, seedeelundkond. 4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja
rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5 ja õndraluuosas 4-5 lüli. 18. Lülisambalüli ehituse põhimõte. (info õpikust) Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei kahjustaks seljaaju! 19. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus! (info õpikust) Kaelalülide lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Rinnalülide lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: (info õpikust) Sidemete, liigeste ja lülidevaheketaste abil. 21
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis p
2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (häbemeluude vahel) LUULISED: 1) Ristluulülide liitumine täiskasvanuks saades 2) niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu 12) Liigese ehitus Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős. 13) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (rinnaku-rangluuliigese vahel; põlveliigeses võruketas e. menisk) fibroossest
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne
2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
Nii toimub kahjustuse süvenemine. Vigastuse ümber olevad lihased tmbuvad kramplikult kokku, püüdes piirata haige liigese liikuvust. Khrede omavaheline hrdumine suureneb veelgi - on vallandunud degeneratiivne protsess. Samaaegselt liigeskhre keskosa kulumisega hakkavad selle servad liigespilu suunas kasvama ja luustuma. Moodustuvad luulised jätked, mida nimetatakse osteofüütideks (luukasvised). Enamasti tekivad need liigestes, millele langeb kige suurem koormus - puusa-, plve- liigesed ja lülisammas. Osteoartroos on seisund, mis on teatud mttes vältimatu, kuna tegemist on vananemisest tingitud liigeskhre ja luude degeneratiivsete muutustega. On teada mned riskitegurid, mis soodustavad haiguse varajast teket. Ülemäärane kehaline koormus. Liigne koormus kiirendab liigeskhrede kulumist ja suureneb kergete traumade oht - raske füüsiline töö, stereotüüpsed liigutused, liigeseid koormav sport. Vähene kehaline koormus. Liigeskhrede toitumus on sltuvuses liigeskapsis oleva
Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Tooli seljatoe kaldenurk peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole nõjatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110º). Sellisel juhul on seljalihaste koormus ja surve selgroo lülidevahelistele diskidele tunduvalt väiksem, võrreldes 90º istenurgaga. Seljatoe tugi peab toetama selgroogu nimmelülide kohalt, et säilitada lülisamba loomulik asend (nimmeosa nõgusselgsus). Sobivaimad on kõrge seljatoega toolid, mille kuju järgib lülisamba loomulikku kõverust, kuid ka õigesti reguleeritud madalama seljatoega toolid annavad seljale küllalt head tuge. Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on
· Informatsioon juhtumi kohta · Tunnused · Sümptoomid Juhul, kui kannatanu on teadvusel · Selgita, kus on vigastuse (valu) koht ning alusta ülevaatust nimetatust kohast · Küsi, kas miski veel häirib ning veendu, kas vigastust ei varja valu, tuimus või ravimite toime Teadvushäirete korral Esmane ülevaatus · Suur väline verejooks? (trauma korral) · Teadvus? Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud
rahulolkutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub: Põhiainevahetuseks vajalikuks energiaks (südame, kopsude, aju jt tööks) – 50-75% Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% Kehalise aktiivsuse mõju lastele Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. Soodustab luude kasvamist pikkusesse. Soodustab sirgete jalgade kujunemist. Soodustab õige rühi kujunemist. Soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. Suurendab kardiorespiratoorset võimekust. Arendab painduvust, lihasvastupidavust, kiirust, tasakaalu. Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
