linnaruumide kujundamist, harvem eraaedade kujundamist. Pärandkultuur Pärandkultuuri alla kuulub kõik see, mis on kadumas. Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu. Nendeks on näiteks: vanad ehitised, kooguga talu- ja karjamaakaevud, vanad lautrikohad, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad, pärimustega seotud puud ja kivid, hiied, ohvrikivid, vanad kivisillad ja verstapostid, kiviaiad, tuuleveskid, parvetuskohad, söemiilimiskohad ja linaleod, tõrvaahjud, raua- ja ookrileiukohad, munakiviteed, katkukülade ja katkusurnuaedade asemed, vanad kohanimed ning veel loendamatud mälestised seovad eestlasi oma isamaaga. Omaette kategooriaks pärandkultuuris on pärandmaastikud ja pärandkooslused puisniidud ja karjamaad, rannaniidud, luhaniidud nende tähtsustamiseks ja taastamiseks on tänu
Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud.
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate
Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. Eestlaste muinasusund Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad. Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli
AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad ...
1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. Sellest ajast on Toila külanõukogu olnud praegustes piirides. Alates 1993. aastast on eeltoodud külanõukogu ümber nimetatud Toila vallaks. Esimene asula Toila vallast, mis kanti 1241. aastal Eestimaa vanimasse külade loendisse "Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586. Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt
Rauatootmine Eestis (aeg, kus) Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutusid 5.Muinaseestlaste usund: jumalad, animism, arbujad ehk targad, allikad selle kohta
Rahvausk kestis siin XIII sajandini, mil ristisõdalased selle vägivallaga maha surusid. Kuid sellele vaatamata pidas rahvas salaja oma muistset usku veel edasi. Eestlaste vana rahvausku ja usulisi tõekspidamisi siiski ei suudetud hävitada, mida tõendavad veel praegugi Eestis paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised. Hiiekultust püüti hävitada paljude endiste hiite kohale ristiusu kirikute ehitamisega. Hiies kasvanud hingepuud (neid ehiti paelte, riiete, loomaluudega jm.) otsekui juhtisid mõtted hingede surematusele. Seepärast keelati pühapaiku rüvetada ja rikkuda (oksi murda, tallata jms.)
Muinaseestlaste suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed austasid loodust ja kõike sellega seonduvat sügavalt, uskudes, et loomadell, lindude, putukate, kividel, puudel jne on oma hing. Sellist hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Oluline koht oli ka ohverdamisel, mida peeti selleks, et jumalatele,vaimudele ja haldjatele meelejärele olla. Pühadeks puudeks, kus ohvritalitlused aset leidsin peeti enamasti pärnasid, tammesid kui ka pihlakaid. Teisteks pühapaikadeks olid ohvrikivid, mille pealispinnal olid enamasti, kas looduslikud või inimese poolt uuristatud lohukesed.. Samtui olid olemas veel ohvriallikad, kus allika nimi tähistas sageli allika või sealse vee omadusi.. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti neljapäeva, mis sarnaneb tänapäeva pühapäevaga. Sel ajal ohverdati enamasti, kas piima,liha,verd või vilja. Äärmisel juhul ka inimesi kuid nendeks olid esmajoones vangistatud vaenlased.
Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud sõjanuiatüübid Bayeux' vaip Skulptuurigrupp Karja kirikus Saaremaal Peitleid - aare
konflikte. Eestlaste tugevamax vastasex olid leedulased. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl
Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; sepakunst; kaubandus Kombed/tavad Matmistavad; Ohvrikivid; Matmine Põletusmatus; tarand kalmed; looteasendis Iseloomusta pronksiaja ja rauaaja inimeste elukorraldust: Pronksiaeg Rauaaeg Tööriist Kivist; pronksist; kõblas; oda; kirves Kirves; oda; nuga; vibu; kivist; rauast
põletamine; juuste sissesöötmisega armsaks tegemine. - Silmad, mille kaudu pääseb vägi ümbritsevasse maailma (N: kaetamine, kuri silm, kõõrdsilmsete kartmine). - Suu, mille kaudu vägi pääseb nii sisse kui välja (N: suudlemisel ). · Väge leidus ka osades looduslikes objektides (aga mitte kõigis). Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). · Väge leidus ka sõnades ( NB! vägisõnad), millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. Vene kroonikates juttu sellest et tsuudid olnud väga osavad nõiad. · Targad: - viisid läbi ohverdamisi ja liisuheitmisi; kuulutasid tulevikku; ravisid
-rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu
Põletumatuste asendumine laibamatustega Risti kandmine ehtena Alates 11.saj munkade misjonitöö Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus vabaduse eest Küsimused 1. Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, elatusalad 2. Miks on muinasusundi uurimine problemaariline? Puuduvad täpsed allikad 3. Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestalstele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutused
Neil hävingut haududes lõpeks sul taip Ja ennem sa kõnged ja ennem sa sured Kui lõpeb see pikkadest linadest vaip ARMASTUSE ALTARID Armastuse altarid, nad seisavad siin reas. Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas Õrnad kõed on siia poetanud sukapaelu, kette, Kirjakesi, medaljone, murdunud sigarette. Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal. Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis. Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis. Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna, Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti. Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti, 5 Vanast sarvest kammgi, millel murdunud mõni pii. Seisata ja oma nodi altarile vii. MA LAHKUN HÜVASTIJÄTMATA Ma lahkun hüvastijätmata,
Tähtsal kohal oli ohverdamine. Ohvipaikadeks olid hiied, üksikud puud (tamm, pärn), allikad, kivid, mäed, järved, ning jõed. Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja tähtsamate tööde eel ja järel. Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste (vangistatud vaenlaste) ohverdamisest. Ohvrikivid paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni talu õues või aias. Sageli asus ohvrikivi pühas hiies või püha allika või puu vahetus läheduses. Kive kasutati ka raviotstarbel lohku kogunenud vihmavett määriti haigele kohale või asetati haige koht kivi vastu. Tuntud võte oli ka vihtlemine kivil. Eriti suure väega inimesed( targad ja nõiad) olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi;
Mõnikord nimetatakse neid ka vaimudeks, näiteks kaevuvaim, merevaim, veevaim. Veel võib nimetada maahaldjad ja metsahaldjad, kellel oli ka koht inimeste elus. Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik (Monoteism: ainujumala süsteem. eraldatakse loojat ja loodut.) ülijumal vaid on polüteistliku (Polüteism: mitme jumaluse süsteem.) panteoni (Panteon: jumalaile pühendatud tempel) sarnased loodusjõud, mida austakse/kummardatakse näiteks pühad hiiepuud ja ohvrikivid. Arvan, et Eesti loodusfilosoofia on omamoodi kultuur, mida võib vaadelda inimeste ja keskkonna (ka eluruumi) seostena, sh: loodus, kodu, pere, kool, tehnoloogia, meedia, majandus, poliitika jm. End eestlaseks pidavad inimesed võiksid kodu, kooli ja massimeedia koostoimel osata eristada kultuuris, looduses ja igapäevaelus nähtusi kategooriate oma ja võõras kaudu st. ennekõike, et Eesti rahvusest kodanikud peaksid tundma oma esivanemate kihelkondlikku põliskultuuri
ja konks. Kui taevast tuli liiga palju Fifth level vihma, aeti allikas jälle kinni ja vihmasadu jäänud ka kohe järele. Allika kohal ei sadavat iial vihma, sest pilved lähevad seal lõhki. Laiuse Siniallikal olevat ka tervendav mõju, selle vesi aitas ravida nii silmi ja mitmeid teisi tõbesid, samuti kõlbas ka iluraviks, näiteks tedretähtede vastu. OHVRIKIVID Mõnedel ohvrikividel on rahvauskumuste kohaselt olnud imettegevad omadused ja neilt kividelt on abi otsitud mitmesuguste haiguste korral. Tasuks tervendava mõju eest toodi kivile ohver. Et ühest või teisest ihuhädast lahti saada, hõõruti haiget kohta kas raha, soola, või söega ja jäeti see kivile. Kuid see, kes võttis ohvrikivilt sinna jäetud ande kaasa või puudutas neid, sai ise selle haiguse külge, millest keegi oli eelnevalt soovinud maagilise rituaali abil vabaneda.
*metsmesindus -hangiti mett *küttimine ja kalandus jäid tahaplaanile *käsitöö- sepatöö (relvade meisterdamine, ehete valmistamine.).Pottsepad ( potikeder, savinõude valmistamine.) *kaubandus- teravili veeti välja, vahetuskaubandus.Oluline oli kaal, mitte kogus. ( nt. Rukkis soola vastu) MUINASUSUND (küsimuste/vastuste süsteemis) 1.Millel põhinevad meie teamised muinaseestlaste usundist? Kinnismuistised (hiiekohad, ohvrikivid, kalmed) 2. 3. Esita näide, mis selgitaks muinasusundi mõisteid või põhitõdesid: · looduse hingestatus- Kui Sa loodusele halba teed, teeb loodus Sulle sama. · Vägi- looduses oli palju väge, kuid eriti austati mõnd kindlat kivi või puud. Väge peitus ka inimeste juustes, küüntes, südames. · Hing- metsadel ja järvedel olid oma hinged, kes paiga eest hoolt kandsid. Austati esivanemate hingi.
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad ...
ja laps Muu info Eesti oli jagunenud Lohukivid, varanduslik rannikupiirkonnaks ja ebavõrdus süvenes, sisemaaks, võeti võimuvõitlus eeskuju Skandinaavialt, ohvrikivid Rauaaeg · 50 450 pkr · tüüpilised tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, maeti enamasti põletatult · üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks · põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö areng · vikatid ja sirbid · sõled, ripatsid, kaela-ja käevõrud, sõrmused · viljavahetamine põhja-ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu · rahulik ajajärk Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg · Linnused
Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks oli sõjakirves. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes jala ja ratsameestest. Suhted liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega oli väga head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis tülisid, suured vastased olid leedulased. Muinasusund Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist. Muistse usundiga seostuvad kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Arvati, et väge omavad kõik elusolendid, mõned objektid, paigad ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai ravida, nõiduda jne. Inimestel, kes seda oskasid, pidi olema eriline vägi, neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve kogutud tarkusi. Inimestel ja loomadel oli väge kõige enam pead, orjadel ajati pead paljaks, see tähendas nende väe äravõtmist
Atika ohvrikivi Abja vallas, Atika külas, Tammekänno talu metsas asub üks iidne ohvrikivi, mis hämmastab meid oma suuruse ja igivana päritoluga. Kunagi asus see kivi talu heinamaal ja oli kõigile kaugelt nähtav. Nüüd ümbritseb ohvrikivi kohisev mets. Ohvrikivi on lauakujuline, 2.1 meetrit (m) pikk ja 1.5 m lai. Sellele kivile on jätkuks otsa pandud 1.2 m pikk ja 0.6 m lai kivi, koos moodustavad nad ligemale 7-ruutmeetrise kambri põranda. Just need kaks lamedat kivi olevat olnud ohvrikivid. Nende kivide ees on veel 1.2 m pikk ja 0.75 m lai ja 0.45 m paks tahutud kivi, mis on teiste väiksemate kivide peal niiviisi, et nende alt valgus läbi paistab.Vanarahvas teab rääkida, et muistsel ajal tõi ümberkaudne külarahvas kivile ohvriande iga aasta esimest uudsevilja, et vili järgmisel aastal veelgi paremini kasvaks. Kes aga ohvrikivile ,,uudist" (uudsevilja) ei viinud, sellele öeldud alati, et temal järgmisel aastal oma põllu pealt midagi loota pole.
Muinasusund: Maailmanägemus oli animistlik- nad hingestasid kogu maailma enda ümber. Muinasaja inimesed olid animistid sest nad olid tihedalt seotud loodusega ning arvasid et kogu elus ja eluta loodusel on hing. Vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, mille oli seos mõistega püha.Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat.Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused kinniskuistised- kalmed, ohvrikivid jne. Vägi:muinasusundi põhimõiste- vägi.arvati et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge võis olla ka sõnades.Inimesed, kes oskasid nõiduda, haigusi ravida nimetati tarkadeks.Hing:Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hinge kehast lahkuda.. Surnutele pandi hauda kaasa lisaks ehetele veel töö ja tarberiistu, relvi nig toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu
· Sõjaline tase o Ringvall-linnused o Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted o Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tülid o Idaslaavlased: oht ei olnud eriti suur Eestlaste muinasusund · Üldiseloomustus o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda o Vägi- kõik elusolendid saavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge oli ka sõnades o Oli usk hauatagusesse ellu o Surnule pandi hauda kaasa ehteid, tööriistu, tarberiistu, relvi. · Jumalad ja jumalused
küünlaid. Definitsioonile "hingedeaeg" annab entsüklopeedia seletuse: "...eesti rahvausundis surnute mälestamisele pühendatud aeg... usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla soodsas vahekorras (kaeti neile toidulaud)." Samas teame, et eestlased peavad enda valdavalt siiski ristiusurahvaks. Kirik, Piibel ning meie-isa-palve on kindlasti meile enam hingelähedasem kui tammikud ja ohvrikivid. Kümme käskugi tunduvad meil lausa veres olevat, olgugi, et sellega läbi elu jõhkraid kompromisse on tehtud... Kui nüüd suurem osa eestlasi end mingilgi viisil kristlaseks peab, siis peaksime ka üldjoontes olema teadlikud sellest, mis meelt Meie Isa kõigi paganlike rituaalide ja eriti surnute hingede väljakutsumise osas on. Kes kasvõi kordki elus on lugenud Moosese raamatuid, teab, et "neetud on igaüks, kes seda teeb (kummardab surnudi)". 5.Mo. 18:14 öeldakse lausa otse: "..
a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel. Toilast on leitud inimasustuse jälgi, mis viitavad 7-8 aastatuhande kaugusele. Ainuke küla Toila vallast, mida mainitakse Taani hindamisraamatus, on Pühaje küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühaje külale järgmistena on Mägara küla mainitud 1354. aastast ja teisi külasid 16. sajandi I poolel. Päite misa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota (Voka) misa aastal 1586. Sillamäed on kirjalikult esimest korda nimetatud 1502. a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19. sajandi teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ja rahuga
Pilet nr. 2. 1.Muinasusund-Muinasaja inimese vaimses elus oli väga tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused,millel oli seos mõistega Püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut,müstilist ja aukartustäratavat. Loodusobjektide ja-nähtuste, paikade, esemete,teatud tegevuste ,kommete jms tajumine pühane kandus edasi põlvest põlve. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kohad, nagu kalmed,hiiekohad,ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja-elemendiks oli VÄGI. Usuti,et kõigis asjades on vägi,samuti ka sõnades(loitsud) ,ndega sai inimesi neeta ja ravitseda ning neid inimesi nimetati nõidadeks ja tarkadeks. HING oli inimese isikupära ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 2.Balti erikord- Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu
Sellepärast ei tapetud putukaid, sest seal sees võis olla mõne tuttava hing, paluti andeks lilledelt, puudelt, kividelt. Usuti ka, et kõigel on VÄGI, eriti just küüntes, hammastes, juustes. Neid ei piiratud, kui siis ainult täiskuu ajal. Usuti, et veekogudes elasid haldjad, kellega pidi hästi läbi saama, kujunesid välja pühad kohad, kus käidi haldjaid austamas, ohverdati toitu ja ka inimesi, tavaliselt vanureid. Tekkisid ohvrikohad, HIIED, kus olid omaette ohvrikivid, tavaliselt lohkudega. Enne sõjakäike ohverdati palju. TAARA e. Tarapiita oli eestlaste jumal, tuntakse, kuna on mainitud Läti Hendriku kroonikas. Arvatavasti oli jumal, keda austati kõikides maakondades. UKU oli teine jumal, keda tunti. Veel olid targad e. nõiad e. arbujad, kelle juures käidi nõu ja abi küsimas. Eestlased pidasid kodudes usse, kes püüdsid hiiri, usuti, et targad on neile sõnad peale lugenud ja nad ei teinud perele halba
1941 suvi o lelud 8. Saksa okupatsioon 1941-1944 o rõivad 9. II nõukogude okupatsioon 1944- o mööbel 1991 o tarbeesemed 10. Eesti Vabariik 1991 Kinnismuistised Muinasaja allikad: o ohvrikivid Esemelised allikad: o vanad asulad o kivikalmed Arhitektuurilised o hooned Muinasaega uurivad teadused: Antropoloogia teadus inimesest, mis uurib tema bioloogilisi iseärasusi ja põlvnemist. Numismaatika uurib münte ja medaleid.
austati selle samaväärsust. Muinasjumalad: Tõnn-koduhaljdas Pärnu-ja Viljandimaal. Peko-setudel viljasalves-toodi välja vaid põllutöö ja karjaga setud tähtpäevadel- -väe kõrgjumalaid. Tarapita-saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas siis saaremaale. / sõja ja palvehüüd "Taata avita") Ohvripaigad: Pühad puud-tammed ja pärnad, hiiepuu alone oli püha pind, sinna ei viidud loomi, ei võetud oksi ega lehti, ei korjatud marju. Oksi ehiti paelte, lõngade ja riideribadega. Ohvrikivid- pealispinnal olid kas looduslikud või inimese poolt õõnestaud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Ohvriallikad- mitmesugused nim: pühad-, tervise-, elu-, ilma-, silma jt allikad. Pühaks päevaks neljapäev. Ohverdati, piima, villa, vilja, liha, verd, ka loomi vahel isegi inimesi. Ennustamine ka maagia. Püüti ennustada eelseisa võjaretke tulemusi. Jumal valis ohvri looma järgi kui loom kukkus pahemale poole siis läks halvasti.
ravitsemiseks, ennustamiseks jne. Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, surma puhul lahkus jäädavalt. Peale surma hinge uus 'kodu' hiis või kalmistu. Hiis oli pühamets. Põletamismatus oli see, et usuti, et nii vabaneb hing keremini kehast. Usk hauatagusesse ellu (teine ilm). Kultus ehk ohvripaigad. Pühad hiied. Üksikud puud (hiiepuud: tammed, pärnad, sageli ehitud). Allikad (ohvriallikad). Kivid (ohvrikivid, lohukivid). Mäed. Jõed ja järved. Ohverdamine leidis aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev oli eestlaste ' püha päev 2. Balti erikord Peale Põhjasõja võitu venelaste poolt oli neile väga oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, st. Kui Rootsi valitsusaja lõpul olid mõisad riigistatud, siis need anti tagasi endistele omanikele.
Idatee ehk tee variaagide juurest kreeklasteni tee, mis viis Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seal sõitsid 800-1050 viikingite laevad. Religioon usk üleloomulikkuse jõududesse, millest tuntakse end sõltuvat. animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elus asjad meie ümber omavad hinge. lohukivi kivid, mille sisse uuristati ümarapõhjalisi lohukesi, miks seda tehti ei teata, aga võimalusi on pakutud kolm: 1) ohvrikivid 2) surnute mälestuseks 3) päikese sümbol. 13. Piltide järgi tunda ära kamm- ja nöörkeraamikanõud, venekirveskultuuri matus, laev-, kivikirst- ja tarandkalme, erinevate kultuuride tööriistad, linnuste tüübid, ruunikivi, külade tüübid, lohukivi. Kammkeraamikanõu nöörkeraamikanõu Kivikirstkalme tarandkalme
Selleks, et Tõnn armuline oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju. Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja ohvriallikad, püha hiis. Ohevrdati enamasti toitu, hõbedat. Muinasajast on teada ka ennustamisest. Ennustus maagiline toiming, millega püüti ette näha tulevikku. Ristiusk tuntud kaupmeeste kaudu. Haudadest on leitud ka pronks-hõbe-ristikesi. Skandinaavia kirjalikest allikatest on teada, et 11-12 saj on määratud Eesti aladele piiskoppe.1070 on piiskoppiks määratud Hiltinus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, üks osa laiemast ristisõdade protsessist
Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi.Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes.Hoiduti juuste ja küünte piiramisest ja lõikamisest, seda tehti vaid täiskuu ajal. Usuti olevat ka elavat haldjaid, kellag pidi hästi läbi saama. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ka ohverdused. Ohvrikohti nim hiiedeks.Tekkisid omaette ohvrikivid(lohkudega) Enne sõjakäiku kindlasti ohverdused. On teada, et on olid oelmas ka jumalad. Taara ehk Tarapita- kõige tuntum tänu sellele, et ta on mainitud Läti Hendriku kroonikas.Jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Tuntud on ka Uku. Igal kodus olid olemas ka eraldi majahaldjat, kellele toitu jäeti. Arvati, et mõningatel inimestel on erilised võimed e targad,nõiad, ARBUJAD.Tegelesid nad ennustamisega, ravimisega jne.
Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus - Tarapitha ("Taara, avita"); Uku - Ei hea- ega pahatahtlikud Ohvripaigad - Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks kindlad kultuse- e ohvripaigad (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved) - Pühad puud tamm, pärn, hiiepuu alune - Ohvrikivid looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud - Ohvriallikad mitmesuguste nimetustega (vee omadused) - Ohverdamine pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel, sobivaim neljapäev - Andideks piim, liha, veri, vill, vili, ka loomad Ennustamine, nõidumine ja maagia - Ohverdamise juures tähtis osa - Ennustati ettevõtmiste tulemust, püüti seda nõidumise ja ohverdamisega mõjutada
ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis · Kõrgkoolid o Tartu Ülikool, TTÜ, Riigi Kõrgem Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool 15. EK käsitlemise allikad Rahvaluule, Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, arheoloogilised leiud: kinnismuistised ja irdmuistised (hauad, hauapanused, asulakihid, esemed, kultuspaigad ja ohvrikivid), etnograafilised andmed, eesti keel, naabrite kirjalikud allikad. Balthazar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika", anonüümne ,,Liivimaa vanem riimkroonika", Hoeneke ,,Liivimaa noorem riikkroonika"
ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis Kõrgkoolid o Tartu Ülikool, TTÜ, Riigi Kõrgem Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool 15. EK käsitlemise allikad Rahvaluule, Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, arheoloogilised leiud: kinnismuistised ja irdmuistised (hauad, hauapanused, asulakihid, esemed, kultuspaigad ja ohvrikivid), etnograafilised andmed, eesti keel, naabrite kirjalikud allikad. Balthazar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“, anonüümne „Liivimaa vanem riimkroonika“, Hoeneke „Liivimaa noorem riikkroonika“
suurt ja võimast koraali igal hommikul lisandub värve ta täiuslikku kollaazi 23 Armastuse altarid Tõnu Trubetsky Armastuse altarid, nad seisavad siin reas. Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas Õrnad käed on siia poetand sukapaelu, kette, Kirjakesi, medaljone, murdund sigarette. Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal. Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis. Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis. Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna, Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti. Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti, Vanast sarvest kammgi, millel murdund mõni pii. Seisata ja oma nodi altarile vii. 24 Malemaja star Tõnu Trubetsky
kostitati, neid peeti väikejumalateks. Nt T. õnn, Peko, Taara, Uku. Eestlastel oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid nn kõrgjumalaid see oli eetlaste usundi eripäraks. Vaimude, jumalate ja haldjatega oli vaja hästi läbi saada, selleks ohverdati neile ande. Ohverdamiseks olid kindlad paigad (hiied, puud, kivid jne). Pühadeks puudeks olid tammed, pärnad. Hiiepuu alla ei lastud isegi loomi. Ohvrikivid olid õõnestatud kas looduslikult või kunstlikult. Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev. Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada. Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a
Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osa- liselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli
Hingedest arvati, et käivad inimeste juures vahepeal "sõbralike hingedena", kes liikusid sügiseti, siis on õhk udune. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha; aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi. Ohvrikivid- olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpus ohvrikividena edasi isegi üksikuid varasel rauaajal levinud niini,etatuid väikeselohulisi kultusekive. Ohvrikividele toodi ande, verd, loomade elundeid, kuke päid, sest arvati et kui ohverdusi jumalatele, haldjatele, vaimudele, siis nad näitavad tulevikku ja toovad õnne põllusaagile. Liivi sõda
Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid tavaliselt piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel loomad või vangistatud vaenlased. Tähtis koht muinasusundis oli ennustamisel ohvriloomade surmamisega (parem-vasak külg). Lisaks oli oluline ka nõidumine ja ravimaaagia. Ristiusk Kuigi esiaja lõpus valitses muinasusk, polnud ristiusk Eestis päriselt tundmatu. Oldi üsna elavas
kokku, mis tõttu viidi surnuga seotud esemed lautsipuu alla, kuhu need jäeti kõdunema. Need puud asuvad küla piiril ning on ka teatud piiri tähistajaks, sinnamaani saatis terve küla surnut, kuid sealt edasi läksid lähemad sugulased ja sõbrad. Lautsipuu juurde löödi puruks ka surnu pesemiseks kasutatud nõud. Kultuslikud kivid On päris mitmeid erinevaid kive, mis kultusliku üldmõiste alla lähevad: lohukivid, liukivid, ravikivid, ohvrikivid, jäljekivid. Päris ohvrikivid on välimuselt täiesti tavalised ning silmatorkamatud rändrahnud, võivad olla küll ka väga suured, kuid enamik on väiksemad. Nende alla loetakse selliseid ohvrikive, mille kohta on andmeid, et sinna on päriselt ohverdatud ning pärimuses on räägitud nendele kividele ohverdamisest. Eestis on neid loetud umbes 400, kuid tegelikkuses on neid tõenäoliselt rohkem. Ohvrikividele viidi sööki, raha, loomade verd, vahel ka villa või mingeid uusi esemeid ja asju, mis on alles
Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid Lohukive on Eestis üle 1750-ne. (Silma)Allikad Eestis on teada 7 viinaallikat ja üks õlleallikas. Liiklemisega seotud muistised (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused. Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e
suurem olendi suguelund, seda suurem vägi ja hingejõud), küüntes ja hammastes (looma küünte ja kihvade kandmine kaelas), süljes (sülitamise keeld, et oma väge säilitada) ja südames (suure väega looma/ inimese südame söömine). *Väge võib omandada, kaotada, suurendada, vähendada, siirdada ühelt objektilt teisele. Näiteks küünte lõikamisel tuli hoolega jälgida, et need võõra kätte ei satuks. *Väge leidus ka osades looduslikes objektides, kuid mitte kõigis. Näiteks: ohvrikivid, hiiepuud, pühad allikad, järved. Väge leidus ka sõnades. *Muinasajal olid targad ehk nõiad, kellel tegi tähtsamaid toiminguid ja kel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid. Eriti vajalikud olid targa võimed ravimisel, samuti ennustamise juures. *Muinasajal tegeleti üsna palju ka ohverdamisega, ohverdamise eesmärk oli saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühasid puid (hiied, tammed, pärnad, pihlakad), ohvrikivisi, ohvriallikaid
VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). Elusolendil leidus väge kõige rohkem: veres, juustes, suguelundis, küüntes, hammastes, süljes, südames. Väge leidus ka osades looduslikes objektides. Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). Väge leidus ka sõnades, millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Surma korral arvati, et hing lahkub kehast, surnu hing siirdub putukaisse. Usuti hauatagust elu. seda tõendavad
Sotsioloogia sisuliste küsimustega reeglina ei tegele, vaid uurib näiteks kuidas inimesed religiooni suhtuvad või kui tihti käivad inimesed kirikus. · Religioossed uskumused: o Animism Usk looduse ja üldse kõige hingestatusesse. Igasugused asjad on hingega ja elus, küll mitte tavapärases mõttes. Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks. Ohvrikivid, ohvripuud ja muud ohvripaigad kuuluvad animismi alla. Mõned uurijad on väitnud, et ka väikest last iseloomustab animismi uskumine laps kujutab ka ette et osad asjad on elus. Üks suuremaid üldteooriaid on et, üksikindiviidi areng kordab tervet inimtsivilisatsiooni arengut. o Totemism usk inimgrupi seotusesse mingi looma-või taimeliigiga. Mingi grupp usub, et mingi loom on nende esivanem seda nimetatakse
positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud- kalmed, hiikohad, ohvrikivid, rahvasuust kuuldud pärimused ja rahvaluule. Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI. Vägi oli teatud objektides, paikades ja taevas(seal oli seda eriti näha äikese ajal) ent väge võis leida ka sõnades-nende abil sa nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed kes seda oskasid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi. Loomadel ja inimstel oli kõige rohkem väge peas, südames, küüntes, hammastes
annaabi.ee 
