Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kiviaja Eesti (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kujunes vanim elanikkond?
  • Millised sündmused?
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi
Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus
oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid
liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad . Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes
püstkodades. Talb -väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve
peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa
puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse
vabaduse kaotamiseni. Animism -uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta
loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme
konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna
suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev- maakonnas moodustatud rühmitus, mis koosnes
ratsa ja jalameestest.
Venekirveste kultuur-*3at. Algul jõudsid Eestisse uued hõimud, nende sõjakirveste põhjal
nim. seda kultuuri nii.*Iseloomulikud olid neile nöörijäljenditega savinõud ja matmiskombed -
maasse kaevatud surnu asetati külili. * Venek . hõimud tegelesid algelise loomakasvatusega,
kasvatades kitsi , lambaid , veiseid, sigu. *Selle kultuuriga võix seostada maaviljeluse algust
Eestis. *Kultuuri algatajad- indoeurooplased .
Muinasmaakonnad-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjum.,Läänemaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala.
Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine .Tegeldi ka loomapidamisega ning
teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi
ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega).
Ajalooallikad- Läti Henriku Liivimaa Kroonika, millest saame infi 1184 -1227 aastate kohta
ja Taani hindamisraamat.
Eestis oma raua tootmine, leiud - sootauamaak, muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatoo
tmiskeskused- odaotsad , mõõgapidemed, pronksehted, hõbeehted, noad , kirved,vikatid.
Elanike arv Eestis 13s. algul- u.150 000 inimest ja 45 kihelkonda.
Kuidas kujunes vanim elanikkond?Oletati, et kunda kultuuri elanikud tulid Euroopast.
Samuti viitab osa analüüse europiidsele päritolule. Arvatakse et osad sõnad ja mõisted
pärinevad nn.protoeurooplastelt, kelle hulka võisid kuuluda ka kunda kultuuri elanikud.
Vahel on kogu Kunda kultuuri peetud ka Soome- Ugri hõimudele kuuluvax.
Küla tüübid, näited- talud paiknesid lähestikku ning moodustasid küla. Sumbkülad- talud
keset põlde; ridakülad-talud ridastikku; hajakülad-talud üxteisest kaugemal.
Eestlaste suhted naabritega -tihedad vallutuskatsed. oli palju tülisid naabritega ning relva-
konflikte. Eestlaste tugevamax vastasex olid leedulased . Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli
nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased,
leedulased, venelased , latgalid, karjalased , kurelased, ojamaalased, vadjalased.
Ristiusu mõjud- ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis
komme . * ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu.
Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn).
Linnused : Mägilinnused, Neemiklinnused , kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas-
aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused).
Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi
hakati matma kivikirstkalmetesse , kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand -
kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid.
Kes olid?-Läti Henrik- preester , kelle kirj . on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta.
Jaroslav Tark-tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas tartu kohale tugipunkti, millele
pani nime oma ristinime põhjal ( jurjev ). Tarapita - jumal, keda nim. H.L. kroonikas . oli saar-
laste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas saaremaale. Fulco -Pr. pärit munk , kes pühitseti
Eesti piiskopix. Uku-eestlaste poolt tuntud jumal. Tacitus -esmakordselt mainis ja pani kirja
rahva „ aestid
Millised sündmused?-8at.e.Kr.-esimeste inimeste saabumine, pärineb Pulli asula.
600a .-rootslaste kuningas tuli Eestimaale. terve suvi rüüstati, siis eestlased osutasid vastupanu
ja toimus lahing kus sai surma rootslaste kuningas. u.3300a.e.Kr.-jõudis E-sse kammker. kult.
1030a-Jaroslav Tark tegi sõjakäigu Eestisse. Tugipunkti rajas Tartu kohale. 1187a.- Vallutati
ja põletati Rootsi linn. 7at e.Kr.-Vanimad teadaolevad inimasutuste jäljed Eestis (Pulli asula-
paik- Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal ).
Perioodid:1) Kiviaeg - a)Vanem kiviaeg e. paleoliitikum; b)keskmine kiviaeg e. mesoliitikum
(valm.tööriistu kivist, luust ja sarvest); c)noorem kiviaeg e. neoliitikum .(võeti kas. savinõud,
paremini töödeldud luust, kivist ja savist tarbeesemed kui keskmisel ajal).2) Pronksiaeg -
(II a.t. keskelt-Vsaj. e.Kr.-esimesed pronksesemed);3) Rauaaeg -a)varane rauaaeg (Vs.ekr-
Is.p.kr.); b)vanem e. rooma rauaaeg (Is-Vspkr.); c)keskmine rauaaeg (VsIIp-VIIIs lõpuni);
d)noorem rauaaeg (IXs-XIIIs alguseni )
Kiviaja Eesti #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EerikL Õppematerjali autor
Lühireferaat

Sarnased õppematerjalid

Muinasaeg
6
doc

Muinasaeg

Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm. Läti Henrik-oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180– 1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg hõlmab üüratut ajavahemikku - üheksandast aastatuhandest eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 8

Eesti ajalugu
Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni
4
docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus

Ajalugu
Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu
Muinasaeg ehk esiaeg
3
rtf

Muinasaeg ehk esiaeg

Rauaaeg-jaguneb vastavalt esemetüüpide,matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks: 1)Varane rauaaeg-V sajandist e.K.r. kuni I sajandini p.K.r. 2)Vanem rauaaeg-ehk roomarauaaeg,sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale,Isajandist kuni V sajandi keskpaigani 3)Keskmine rauaaeg-V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni 4)noorem rauaaeg-IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. Ürgkogukondlik kord-sellega seostati kogu Eesti muinasaeg majanduslike formatsioonide teooria kohaselt Kiviaeg Pulli asula- on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis, IX aastatuhande algusest e.K.r. Kunda Lammasmägi- enne Pulli avastamist tunti seda vanima muistisena,kuhu olid elama asutud siiski mõnevõrra hiljem. Arheoloogiline kultuur- Ühelaadste leidudeg muististe rühma,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist

Ajalugu
Eesti Muinasaeg
7
docx

Eesti Muinasaeg

sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 ­ 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 ­ 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 ­ 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 ­ 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika ehk

Ajalugu
Muinasaeg-Eesti
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas; rajati looduslikult kaitstud paikadesse) põldude jäänused(Saha-Lool, kivikoristuse käigus kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond ­ Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus ­ tekkis varanduslik ebavõrdsus.

Ajalugu
Eestimaa muinasaeg
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned

Ajalugu
Ajaloo kokkuvõte 1-6
5
docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk-

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun