millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid (0)

AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja 
kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED 
TEGEVUSALAD ASUSTUS MESOLIITIKUM 
( 9000 – 5000 
aastat eKr.) Töö- ja tarberiistad 
valmistati kivist, 
luust, sarvedest 
ning puidust. 
Oskasid kasutada 
tulekivi ja kvartsi. Saakloomade püüdmine 
(jaht), taimede korjamine,
kalastamine Rajasid asulad 
veekogude 
lähedusse NEOLIITIKUM (5000 
– 1800 aastat eKr.) Keraamika 
kasutuselevõtt, 
paremad jahi- ja 
tööriistade 
valmistamisoskused
. Jaht, tööriistade 
valmistamine, 
loodusandide korjamine, 
keraamika (savinõude ja 
teiste asjad valmistamine 
ja kaunistamine) Enamasti jõgede ja 
järvede ääres, 
mõned asulad 
paiknesid ka 
mererannal või 
isegi väikesaartel PRONKSIAEG (1800 
– 500 eKr.) Pronksesemete 
valmistamine, 
ehete 
valmistamine, 
palkelamute 
ehitamine, 
kivikirstkalmete 
rajamine Karjakasvatus, 
maaviljelus,  Eesti oli jagunenud 
kaheks regiooniks: 
rannikupiirkonnaks 
ja sisemaaks. 
Mõned kindlustatud
asulad ehitati 
Saaremaale ja 
Põhja-Eesti 
rannikuvööndi. RAUAAEG (500 eKr 
– 1200 pKr.) Ribapõllud, raua 
kasutuselevõtt Rajati linnuseid, 
maaharimine, 
loomapidamisega, 
küttimise ja kalapüügiga, 
tegeleti veel 
vahetuskaubandusega Elati avaasulates, 
liituti suuremateks 
maakondadeks




2.Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang 
eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. 
Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? –
Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10. sajandil üldiselt rahumeelsed 
aga 10. sajandi lõpul suhted teravnesid.  Rauaajal tundus olevat rahutud 
ajad, sest linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus ütleb seda. Põhjuseks 
võisid olla naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövretked või hoopis 
kohapealsete ülikute vahel kujunenud pinged. Eestlaste sõjaline tase ei olnud 
väga kõrgel sest eestlastel oli halvem sõjavarustus aga see eest malevad. 
Sõja- ja röövretkede oht oli ilmselt suur ning vaenuväed saabusid sageli 
ootamatult. Aga eestlased käisid vasturetkedel ka. 3.Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sotsiaalne kihistumine? 
Põhjendage oma arvamust. – Jah. Sest siis oli kujunenud ka kindlad juhid 
ja liidrid, kes aitasid külaelul areneda. Kõigil oli kindel töö näiteks kes pidi jahil
käima, taimi korjama, relvi- tööriistu valmistama, kauplema, kalastama, 
keraamikat tegema jne. 4.Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist? Millel põhinevad 
need teadmised? Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? – 
teame seda, et elati väikestes asulates, kaitseti end vaenlaste eest, hauda 
pandi igasugu esemeid kaasa, käidi jahil-kalal, asulaid rajati algul põhiliselt 
järvede ja jõgede juurde. Need teadmised põhinevad erinevate leidude põhjal
läbi aja. Säilinud on näiteks linnuste varemed, erinevad ehted, relvad, 
tööriistad, hauad, ohvrikivid jne.