Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid....
Referaat " Euroopa loomastik" Koostaja: Katarina Kiiver 9.klass 2009 Sinimäe Põhikool Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa loomastiku päritolu 3. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa a. Atlandi ookean b. Tundra c. Metsad d. Mägipiirkonnad e. Vahemere piirkond 4. Selgrootud 5. Putukad 6. Roomajad 7. Linnud 8. Imetajad 9. Inimtegevus ja kaitse 10. Kasutatud allikad: Sissejuhatus Euroopa loomastik koosneb kõikidest loomadest, kes elavad Euroopas ja seda ümbritsevate saarte peal. Kuna Euroopa ja Aasia piir ei ole väga täpselt määratav, pole ka mõistet "Euroopa loomastik" võimalik täpselt mõista. Kuna Euroopa asub parasvöötme piirkonnas (ekvaatorist põhja pool), ei ole siinne loomastik nii liigirikas nagu soojemates piirkondades, kuid siiski üsna m...
Haige asendi muutmine Haige asendi muutmisel kasutage võimalusel abilist. Ergutage alati haiget omaenda jõuvarusid kasutama ja asendi muutmisel kaasa aitama. Seliliasend · Et nihutada seliliasendis haiget ülespoole, kõverdage tema põlved ning nihutage haiget õlgadest ja puusadest voodis ülespoole. · Õige seliliasendi tagamiseks pange haige pea alla väike padi, mis toetab kukalt. · Ristluu all kasutage polstrina lambanahka. · Toetage jalad voodi jalatugede vastu nii, et jalalaba ja säär moodustavad täisnurga ning varbad on suunatud ülespoole. · Toetage haiget jalalabade alt patjade või lambanahaga. · Haige käed seadke kehast pisut eemale, et asend oleks mugav. · Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 3040 kraadi. · Et haige alla ei libiseks, paigutage voodisse jalatugi. · Ergutage hai...
Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.................................................
Miks on iga Ecuadoris elav konnaliik maailmale oluline? Loomaaias ringi kõndides võib kõikjalt leida skeeme ja pilte ohustatud või juba välja surnud loomaliikidest, kuid need sõnad tunduvad kuidagi kauged ning tundub tähtsusetu, et kusagil kaugel riigis ei eksisteeri enam mingit ühte loomaliiki. Kuid kogu loodus on ühtne ökosüsteem, kus kõik on omavahel seotud. Iga liik selles süsteemis on oluline ning ühe lüli vahelt ära kadumine mõjutab ülejäänusid. Inimene kuulub sellesse süsteemi ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimeste tervist ja elu. Suurema mitmekesisusega suudab meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ...
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väik...
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väik...
Elurikkus on elujõud Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri kasvades on mitmed taime-, looma- ja linnuliigid sunnitud iga aasta mõne kilomeetri võrra põhja poole asuma, et püsida oma liigile sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi lõksu ning välja surra. Liikide sissetung võõrasse elukeskkonda ei ole...
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...
Anindiljakva keel Austraalia ürgne keel 1. Nimi eesti keeles anindiljakva keel, inglise keeles palju erinevaid nimetusi (kõige tuntumad on Anindilyakwa language ja Enindhilyagwa language). 2. Keelkond gunvingu keelkond 3. Piirkond Austraalia põhjarannikul Arafura meres asuvas Carpentaria lahes. Täpsemalt lahe lääneservas paiknevas Groote Eylandt saarel (pildil märgitud). 4. Kõnelejate arv Kõnelejaid on 1240. UNESCO andmetel on tegemist kergelt ohustatud keelega. 5. Numbrid 1. awilyaba / awiaba/ 2. ambiyuma /ambima ~ ambima/ 3. abiyakarbiya /abijakabija/ 4. abiyarbuwa / abijabuwa ~ abijabuwa/ 5. amangbala /amabaa/ 6. amangbala awilyaba / amabaa awiaba/ 7. amangbala ambiyuma / amabaa ambima ~ ambima/ 8. amangbala abiyakarbiya / amabaa abijakabija/ 9. amangbala abiyarbuwa / amabaa abijabuwa ~ abijabuwa/ 10. ememberrkwa / mmbka/ 6. Näiteid keelest takuwarrkuwarrka ämblik lhapwirrkwi nägu arngarngka si...
TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS Tallinn on linn PõhjaEestis Tallinna lahe ääres ning Eesti Vabariigi pealinn. Kuna Tallinnal on soodne mereäärne asend, pika liigestunud rannajoonega, on Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisemad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme. Siseveekogude pinda on Tallinnas 13,1 km², mis moodustab 8,2% linna territooriumist. Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna linn jaotatud kaheksaks linnaosaks. Seisuga 01.1...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad S...
1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluv...
Tartu Ülikool LOTE Sunda piirkonna bioloogilie mitmekesisuse hotspot Referaat Koostajad: X, Y, Z Õppejõud: ÕÕÕ Tartu 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus........................................................................3 Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides................................... 3 Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid...............
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajaduslik...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse al...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.....................................................................................................................
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5...
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda...
Keele nimi: pukapuka keel, ka Bukabukan, Pukapukan 1; Buka Buka, Puka Puka 3 Keelkonna andmed: Austroneesia, Malai-Polüneesia, Kesk-Ida-Austroneesia, Okeaania, Kesk-Ida-Okeaania, Kaug- Okeaania, Vaikse ookeani keskosa keeled, Polüneesia, Pukapuka 1 Täpsem piirkond: Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cook ´i saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. 1 Kõnelejate arv: Kõnelejaid kokku 2400, Cook´i saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) 1 Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cook´i saarte maori keelega, mis on riiklik keel. 1 (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile) Arvsõnad: Üks – tai, tayi Kaks – lua Kolm – tolu Neli – wā Viis – lima Kuus – ono Seitse – witu Kaheksa – valu Üheksa – iva Kümme – laungaulu Arvs...
SISSEJUHATUS Pakistan asub aasias, tema naaberriigid on India, Hiina, Afganistan ja Iraan. Pakistan on väga noor islamiriik, mis loodi alles aastal 1947. Riigi pindala on 803 940 ruutkilomeetrit ning hinnanguline rahvaarv aastal 2008 on 180 800 000 inimest, kellest 34% elab linnades. Rahvaarvu täpsed andmed puuduvad, kuna riigis elab ka hulgaliselt Afganistani pagulasi ja nende järeltulijaid, kes on küll juba sündinud Pakistanis, kuid keda rahvaloendusse ei kaastata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke 1,7 miljonit. SKT elaniku kohta 2008 aasta seisuga oli 1044 dollarit. Põllumajanduse osakaal SKT-st on ligikaudu 20%. Kuna rahvastiku tihedus on 202 inimest ruutkilomeetril, on ka Pakistanis keskkonnakaitsel väga suur roll. Käesolevas referaadis käsitlengi kahe projekti elluviimist. 1. KLIIMAMUUTUSTE OHT JA KESKKOND 1.1 Kliimamuutustest tulenevad probleemid Samamoodi nagu paljud teised riigid, seisab ka Pakistan silmitsi kliimamuutuse...
PORTUGAL Referaat Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Asend..............................................................................................................................4 3. Saared..............................................................................................................................4 4. Pinnamood, loodus..........................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika........................................................................................
Madagaskar · Piirkonna iseloomustus : Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km ulatuses. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.[2] -Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25o-27oC, lõunaosas 22o-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. [1] -Asend ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖKESKKONNA JA OHUTUSE ÕPPETOOL KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Talli...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reost...
Valu ja üldanesteesia (Seminar 3) 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel...
Sissejuhatus; determinandid; põhjuslikkus 1. Epidemioloogia sõnaseletus EPIDEMIOLOOGIA (epi juures, seas; demos rahvas; logos teadus, õpetus) teadus, haiguste esinemistest populatsioonides. 2. Epidemioloogia mõiste Epidemioloogia teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. See uurib haiguste sagedust, levikut ja tegureid mis põhjustavad haigusi. 3. Selgitage, mis on ,,haiguse epidemioloogia" Teadus haiguse leviku ja tekkimise seaduspärasustest ja determinantidest. Uurib haiguse esinemissagedust populatsioonis. 4. Populatsiooni mõiste epidemioloogias Populatsioon ükskõik milline isendite grupp, kus haaigus esineb. Populatsioon põllumajandusloomade ja metsloomade, aga ka teatud asulas või piirkonnas alaliselt asuvad või mõne muu näitaja alusel seostatavad lemmikloomade rühmad. 5. Peremehe mõiste epidemioloogias Peremees mingi organism, keda haigustekitaja mõjutab...
Hanna-Maria Vask 10.b Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi...
Ametlik nimi: Peruu Vabariik Pealinn: Lima Pindala: 1 285 220 km² Riigikord: Vabariik Rahvaarv: 29 546 963 (2009) Rahvastik:45% indiaanlased, 37% mestiitsid, 15%valged Religioon: 90% elanikkonnast on katoliiklased Rahvastiku tihedus: 22 inimest/km2 Riigilipp: Lipu värvideks on punane ja valge. Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust. Keel: hispaania, ketsua ja aimara Ajavahe: GMT-5h, erinevus Eesti ajaga 7h, märtsist oktoobrini-8 h Raha: uus sol ( PEN), 1 SOL on ligikaudu 0,30 EUR Naaberriigid: Ecuador, Colombia,Brasiiia, Boliivia, Tsiili Machu Picchu [m'atsu p'iktsu] (ketsua keeles Machu Pikchu [mtu pixtu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. ...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima.......................................................
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
Mõisted: Elurikkus, seda ohustavad tegurid, elurikkuse tähtsus: Looduskaitse - hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahul...
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, m...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pidev...
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:................................................................................
TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. ...
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage ...
Järvamaa Kutseharidus Keskus Viljandi Referaat Tanel Poom TE 12 Paide 2009 ASUKOHT Viljandi maakond paikneb Eesti Vabariigi kesk- ja lõunaosas, ühine piir on naaberriik Lätiga. Maakonnas on 15 omavalitsust, kes kõik teevad koostööd Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi tänapäevalgi. Seesama ürgne rütm on tuntav meie kultuuri- ja spordisündmustes, meie majanduselus ja kogu piirkonna arengus. Pindala: ca 3 500 km² ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse ...
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia Mauritius Referaat Koostaja : Triin Eevardi TRK-2 Tallinn 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................3 2. Ajalugu...........................................................................5 3.Turismist ja rekreatiivsetest võimalustest........................6 3.1 Rannad........................................................................9 1. Sissejuhatus M...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10D klass Portugal referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Üldandmed......................................................................................................3 - 4 2. Geograafiline asend ja loodus.........................................................................4 - 5 3. Kliima....................................................................................................................5 4. Rahvastik.........................................................................................................5 - 7 5. Majandus........................................................................
Läänemere kalastik Õppejõud Teet Krause Läänemere kalastik peegeldab vee soolsust, mis muutub seoses vee sissevooluga, kas Põhjamerest tuultega 10 x jõgede sissevoolust enam või jõgedest 160 000 m3 s-1. Kalad, kes mõnes oma elustaadiumis elavad meres, on soolataluvad e eurühaliinsed Keskmine sügavus, m Max sügavus, m Keskmine psu vee pinnakihis Suur Belt 18 15 Øresund 8 Läänemeri 60 250 6 Põhjameri 100 700 35 Haliinsus mitu grammi soola on liitris vees, Joonis 1. Läänemere pinnavee soolasus Psu Practical salinity units vee elektrijuhtivus standard KCl lahuse suhtes ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine Ülesanne 1 õppeaines ruumiline planeerimine Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega. Käesolevas referaadis on välja toodud viimaste aastate jooksul tehtud ametlikud sammud kaevanduste poolt või vastu ning veel pooleliolevad uuringud, mis näita...
Relvakonfliktidega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonna probleemid Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 korral. Riigisiseste konfliktide puhul oli kümnel juhul tegu territoriaalsete ja 21 juhul poliitiliste võimukonfliktidega. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osapooled. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal. Paljudel juhtudel sarnanevad sõdivad rühmad pigem pätikampadele kui regulaararmeele. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikeks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. Rahvusvahelise statistika ...
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% ...
Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus................................................................................................. 4 1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 1.3. Päritolu ...............................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING SOOJUSTUSSÜSTEEMI PAIGALDUSTEHNOLOOGIA ESSEE Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 42 Juhendaja: A. Rõuk Tallinn 2009 Sisukord. Ettevalmistustööd süsteemi paigaldamiseks....................................................................................... 3 Eeldused.......................................................................................................................................... 3 Aluspinna kontroll ja eeltöötlus......................................................................................................3 Detailide kinnitused........................................................................................................................ 3 Tellingud, kiled ja ilmastik.....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
