ESSEE Elurikkus on elujõud. (0)

Elurikkus on elujõud
Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri kasvades on mitmed taime-, looma- ja linnuliigid sunnitud iga aasta mõne kilomeetri võrra põhja poole asuma, et püsida oma liigile sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada.
Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda . Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi lõksu ning välja surra. Liikide sissetung võõrasse elukeskkonda ei ole kaugeltki uus nähtus, kuid globaalne soojenemine kiirendab seda protsessi tunduvalt nõrgendades looduslikku klimaatilist barjääri. Kõrgemate temperatuuridega liiguvad põhja poole ka lõunamaadele iseloomulikud haigused nagu malaaria , dengue palavik ja Lääne-Niiluse viirus . Malaaria kõige suuremaks ohuks on inimeste teadmatus - piirkonnas, kus malaaria ei ole üldjuhul probleemiks olnud võib see sooja ja niiske suve toel väga ootamatult levida ning surmata sadu etteaimamatuid inimesi. Juba praegu on ohustab malaaria ligi poolt miljardit inimest iga aasta, mis on ligi neli korda enam kui 1990. aastal.
Erinevate hinnangute kohaselt hävitatakse iga aasta ligi miljon hektarit Amazonase vihmametsa. Seda tehakse puidu tootmiseks ning põllumajanduseks kõlbuliku maa hankimiseks. Troopilised vihmametsad , nagu Amazonase piirkond, on koduks väga paljudele liikidele ning nende asemele istutatavad monokultuursed metsad ei hüvita kaugeltki tekitatud kahju. Parasvöötme metsades on olukord suhteliselt stabiilne ning Ameerika Ühendriikide Lääneosas isegi positiivne tänu metsa juurdekasvule.
Ökosüsteemide püsimisel on takistavaks teguriks otsese inimtegevuse kõrval globaalsest soojenemisest tulenev aastaaegade ebastabiilsus ning varasemad kevadperioodid, mis liikide omavahelise ebakõla tõttu väga problemaatiliseks võivad kujuneda. Soojade ilmade tõttu on lehtede kasv, lindude migratsioon ja haudumine varasema aja peale nihkunud. See aga ei tähenda, et kõik looduslikud protsessid sama sammu astuksid - lindude haudeperiood ei pruugi kokku langeda leheröövikute ja muude linnuvastsetele söögiks kõlbulike elusolendite kasvuperioodiga. Selle tagajärjel väheneb lindude populatsioon ning samas võib kasvada ka röövikute arvukus, kes lindude arvukuse vähenemise tõttu eelise saavutavad. Nii lükatakse paigast terve toiduahel.