Rekreatsiooni geograafia (0)

Tallinna Ülikool - Turism - Rekreatsiooni geograafia

1 Hindamata

Tallinna Ülikool
Terviseteaduste- ja Spordi Instituut
Rekreatsiooni geograafia
Mauritius
Referaat
Koostaja : Triin Eevardi TRK-2
Tallinn 2011
Sisukord
1.Sissejuhatus....................................................................3
2. Ajalugu...........................................................................5
3.Turismist ja rekreatiivsetest võimalustest........................6
3.1 Rannad ........................................................................9

Sissejuhatus
Mauritius on saareriik India ookeanis. Mauritiuse saar asub 900 km Madagaskarist idas. Mauritius hõlmab lisaks Mauritiuse saarele ka Rodriguese saare (560 km idas), Cargados Carajose saared (u 300 km põhjas) ja Agalega saared (1100 km põhjas). Koos Rodriguese ja Reunioniga moodustab Mauritius Maskareeni saarestiku. Rahvaarv on umbes 1,1 miljonit. Kehtivaks rahaühikuks on Mauritiuse Ruupia. Mauritiusel leidub erinevaid usundeid nagu hindu, Rooma -Katoliku ja moslemi.
Saarestik kujunes mitmete vulkaani pursete käigus 8 – 10 miljonit aastat tagasi. Sealsed vulkaanid pole enam aktiivsed.
Mauritiusel on troopiline mussoonkliima.  Kõige palavam aeg on jaanuarist aprillini. Selles ajavahemikus võib esineda tugevaid tsükloneid, mil sajab mitu päeva ja tugev tormituul põhjustab palju purustusi. Mauritiuse “talv” kestab juulist septembrini, ning siis on keskmiseks temperatuuriks 24°C.Mauritiusel ongi ainult kaks aastaaega , talv ja suvi. Neil ei ole palju temperatuurierinevusi kuid temperatuur on erinev ja jahedam hoopis saare keskel kui rannikualadel .
Saarel on kaitseall rahvusvaheliselt märkimisväärsed ja ohustatud liigid. Nende seas leidub ka maailmas ainulaadseid linde - sealhulgas tuuletallaja – keda saab näha ainult seal. Samuti väga harva nähtav roosa tuvi, rohelised gekod ja Aldabra hiigel kilpkonnad.
Koos pealinna Port Louisiga on Mauritiuse pindalaks 2040 km2. Teised tähtsad linnad on Rose - Hill , Beau- Bassin, Curepipe, Vacoas, Phoenix, Quatre Bornes. Tegemist on parlamentaarse vabariigiga. Mauritiusel on valitsevaks riigikorraks demokraatia. Valitsus vahetub regulaarselt iga viie aasta tagant.
Peamised keeled on Mauritiuse kreool , inglise ja prantsuse keel. Ametlik keel on inglise keel. Kõik riigi haldus dokumendid koostatakse inglise keeles. Siiski on prantsuse keel ülekaalukalt domineeriv nii massimeedias, kui ka ettevõtluses. Tegelikult, isegi inglise keelsed televisiooniprogrammid tavaliselt dubleeritakse prantsuse keeles. Prantsuse keel on ka peamine õppekeel haridussüsteemis. Kõige sagedamini räägitakse aga hoopis keelt nimega Mauritiuse kreool, mis põhineb prantsuse kreoolil ja on segu inglise, hollandi ja portugali keeltest. Keel on nii keeruline, et sel ei ole ametlikku kirja standardit ja sõnad kirjutatakse tihti erinevalt kui räägitakse, kuid siiski prantsuse keelele kõige sarnasemalt. Järgmine kõige sagedamini räägitav keel ongi prantsuse, mida räägib ladusalt enamik kohalikke ja inglise keel on tegelikult alles kolmas. Peaaegu kõik turismitööstuse töötajad ja ministeeriumid suudavad rääkida inglise keelt üsna korralikud, kuigi suure aksendiga. Umbes 10% räägitakse ka teisi keeli: hindi , urdu, hakka, bhodžpuri ja mandarini.
Mauritius on turistidele üsna turvaline saar. Öösiti ei tasuks siiski üksi pimedatel tänavatel jalutada. Port Luisi keskturul tuleb ettevaatlik olla taskuvaraste suhtes. Väärisasjad, dokumendid ja raha tuleks hoida hotelli seifis. Asju ei soovitata jätta ka rediautodesse.
Mauritius on suureoärane koht ma maitseelamuste nautimiseks . Gurmaanid leiavad sealt mitmeid maitseelamusi ja tuttavaid lõhnasid. Köök on segu prantsuse, india, hiina ja aafrika köögist. Need on tuntud ja hinnatud toidud kogu maailmas, sest valmistamine on pärandatud põlvkondadelt põlvkondadele.
Sõltuvalt piirkonnast , süüakse palju riisi rohke karriga. Leiba nimetatakse chapattis või farata (tähendab ka rotti). Palju kasutatakse vürtse nagu safran , kaneel, kardemon ja nelk ning maitsetaimi nagu tüümian, basiilik ja karri lehed. Koos moodustavad need võimsa, kuid peene maitse ja lõhnabuketi. Dal on kohalik läätsesupp, kus on kasutatud ohtralt köögivilju ja ubasid.

Ajaloost
Esimesed Euroopa maailmaavastajad ei leidnud saarelt ühtegi põliselanikku. Mauritiuse saar on tuntud ka kui ainuke teada olev dodo elupaik. See lind on olnud kerge saak asustajatele, tänu tema lennuvõimetusele ja kaalule. See liik suri välja vähem kui kaheksakümmend aastat peale Euroopa kolonisatsiooni.
Saar oli teada Suahiili, Araabia ja Malai meremeestele juba 10. sajandil ning sai algselt araablastelt nime Dina Harobi. Mauritius on olnud paljude erinevate riikide võimu all. Esimesena läks saar hollandlaste kätte. Nad võtsid saare oma valdusesse 1598. aastal. Hollandlased asustasid riigi idaosas asuva linna, mis sai nimeks Warwyck Haven pärast kapten VanWarwyck vallutusi. Linn on praegu tuntud kui Grand Port. Mauritius sai ka oma nime selle aja jooksul; Hollandi printsi Holland Mauritz de Nassau järgi. Aastal 1710, Hollandlased hülgasid saare, jättes maha makaakid, Java hirved, suhkruroo , kohale veetud orjad , ja ka pöördumatu kahju seetõttu, et hävitasid saare taimestiku ja loomastiku. Ka sellise linnuliigi nagu Dodo välja suremises on nemad süüdi, sest käivitati ulatuslik küttimine, kuna tegemist oli äärmiselt kergesti kütitava linnuga. Lisaks raiuti maha üüratutes kogustes musta eebenipuud. Puu on peaaegu täielikult hävinenud.
See järel langes Mauritius Prantsusemaa kätte 1715 . aastal, kus hiljem anti talle nimeks Île de France ning pealinn nimetati ümber Port Bourboniks. Prantsuse võimu all Mauritiuse majandus õitses, mis suures osas põhines suhkru tootmisel. Mahé de Labourdonnais, kelle kuju on Port Louis sadamas, on tuntud kui pealinna asutaja.
Augustis 1810, üritasid Britid saart üle võtta, kuid kaotasid pärast ägedat võitlusest prantslastele kuulsas lahingus Grand Port – maailma ajaloos ainus Prantsusmaa võit brittide üle. Kuid britid üritasid juba 1810. aasta detsembris uuesti ning seekord pidid prantslased alla vanduma. Tingimuseks oli, et asunikele jäi alles nende maa ja vara ning õigus kasutad prantsuse keelt ja seadust kriminaal- ja tsiviil küsimustes. Briti võimu all sai saar tagasi oma algse nime, Mauritius.
Mauritius saavutas iseseisvuse 1968. aastal ning sai vabariigiks 1992. aastal. Stabiilne demokraatia koos regulaarsete, vabade valimiste ja positiivsete inimõigustega, on riik kaasanud märkimisväärseid välisinvesteeringud ning on teeninud ühe Aafrika kõrgeima sissetulekuga riigi tiitli. Viimasel ajal aga on halb ilm ja langenud suhkru hinnad aeglustunud majanduskasvu ja tekitanud kohalike Kreoli elanike hulgas protesti .

Turismist ja rekreatiivsetest võimalustest
Suureks atraktsiooniks on matkamine ja safari sõitmine läbi kauni looduse nii mägedes kui ka alamikel. Reserve Forrestiere Macchabee ja Black River Gorge Rahvuspark pakub pööraseid matkaradu mööda saart. Mõned lühemad, kuid raskemad matkarajad on, aga Moka Towni piirkonna lähistel. Kõige populaarsem on siiski veesport . Mauritiusel on võimalik käia sukeldumas, snorkeldamas, veesuusatada, paraplaaniga lennata , klaaspõhjaga paadiga koralle imetleda ning suurema paadiga haid või marliini püüda. Samuti on ka võimalik delfiinidega ujuda ja vaalasi vaadelda. Mauritiuse lopsaka looduse keskel on mitmeid heatasemelisi golfiväljakuid. Esimene golfiklubi, The Gymkhana, avatil 1902 . aastal inglaste poolt ning alates sellest ajast on Mauritius kujunenud väga populaarseks golfimängijate seas.
Flacq Market . Flacq on üks Mauritiuse suurimaid rajoone, ala suuruseks on 298 km² ning 2000. aasta seisuga on elanike arv 126,839, asub saare ida osas. Pealinnaks on Centre de Flacq. Seal asub äärmiselt värviküllane ja suurim avaturg, mis meelitab hulgaliselt inimesi.
Casela Rivière Noire piirkonnas asuv looduspark laiub üle 25 hektari ning seal elab üle 140 erineva linnuliigi viielt kontinendilt. Pargi kuulsaimaks linnuks võib pidada Mauritiuse roosat tuvi, mis on üks haruldasemaid linnuliike maailmas. Lisaks lindudele on pargis veel kalatiigid, tiigrid , kilpkonnad, ahvid , põdrad ja orhideed.
Black River Gorges on metsaga kaetud piirkond Mauritiuse loodeosas. 1994. aastal kuulutati see rahvuspargiks, et kaitsta saare metsa - saarel on puutumatuna säilinud vaid vähem kui üks protsent algsetest metsaaladest. Black River Gorges rahvuspark on suurim looduskaitseala saarel. Siin elab 9 liiki linde ja rohkem kui 150 liiki taimi, mida leidub vaid Mauritiusel. Black River Gorges rahvusp argis on rohkem kui 50 kilomeetri ulatuses matkaradu ning sinna pääseb hõlpsasti nii Curepipe`ist kui ka Vacoasest.
Trou Aux Cerfs on uinunud vulkaani kraater, mis asub Curepipe`i linna lähedal ja kust avanevad hingematvalt kaunid panoraamvaated Mauritiuse saarele. Vulkaani nõlvu pidi jookseb teerada kraatrini, mis asub 650 meetri kõrgusel merepinnast. 335-meetrise läbimõõduga vulkaanikraatri serva lähedal paikneb meteoroloogiajaam, kus jälgitakse piirkonnas valitsevate tsüklonite liikumisi . Mööda tiheda metsaga kaetud kraatrinõlvu on võimalik ronida alla, sügaval kraatri põhjas asuva järve juurde. Trou Aux Cerfs asub Curepipe`ist läänes. See linn on tuntud laevamudelite ja teeistanduste poolest. Teiste atraktsioonide hulka kuuluvad ka botaanikaaed ja lähedalasuv Tamarindi juga. 700 000 aasta vanune Trou Aux Cerfi uinuv vulkaan on 80 meetri sügavune, korrapärase ringi kujuline kraater on põhjas kaetud tiheda taimestikuga. Ümbrusele avanevad jumalikud vaated. Lähedal asub maailma üks tähtsamaid teeistandusi, Bois Cheri , kus saab tutvuda tehasega, maitsta kohalikku troopilist teed ja näha kuidas käib tee valmistamise protsess. Sõites mööda Plaine Champagne teed jõuaks Grand Bassin`, Musta jõe orgu ning Chamareli seitsmevärvilisse maailma - Terre des 7 Couleurs.
Grand Bassin on looduslik järv, mis paikneb kustunud vulkaani kraatris. Kohalikud Hindu usku mauriitlased käivad järve juures palverännakutel, kuna usuvad, et järve püha vesi pärineb Gangese jõest, Indiast . Alates 1897 . aastast toimuvad palverännakud veebruari kuus Maha Shivaratree pidustuste ajal. Järve kaldal on püha tempel, mis on külastajatele avatud. Templisse sisenedes tuleb jalanõud ära võtta, õlad ja põlved peavad olema kaetud.
Grand Port on vanim asundus Mauritiusel, seda võib nimetada Maurituse ajaloohälliks, kuna see oli esimene inimeste poolt asustatud koht saarel. Seal on näha esimest Hollandi kindlust. Pinnasetööde käigus on avastatud oluline osa Mauritiuse ajaloost.
Ile Aux Cerfs Paradiisisaar. Ile Aux Cerfs asub Pointe Maurice-st 20 km kaugusel. Saarel on imeilusad liivarannad kristallselge sinise veega ja kaunis loodus. Sobib suurepäraselt veespordi harrastamiseks.
La Vanile Krokodillide Park, mis asub Rivivere des Anguilles` lähedal, ning seal elavad Madagaskari krokodillid. Lisaks krokodillidele on pargis omaette vaatamisväärsuseks ka loodus ja teised huvitavad loomad.
Chamareli värviline maa ja kosk . Chamareli värviline maa ehk Terres de Coloeurs de Chamarel on Mauritiuse saarel asuv hämmastav geoloogiline nähtus. Tegemist on lainja maastikuga, kus maa sees paiknevad kontrastsed värvikihid. Kohalikud kutsuvad seda ``Seitsme Värvi Maaks ``, ning kõige rabavamad on need toonid just päikesetõusu ajal. Arvatakse, et see looduslik fenomen on põhjustatud ebaühtlaselt jahtunud laava murendumisest ilmastiku poolt, mille tagajärjel tekkiski kuumaastik. Kohapeal müüakse ka klaastorukestesse pandud Värvilist maad. Veidral kombel eralduvad segiraputatud Värvilise maa osakesed mõne päeva jooksul üksteisest ning taastub algne kihistumus. Selleks, et näha, kuidas lähedalasuv Chamareli kosk kõrgelt kaljupangalt Riviere du Capi langeb, on rajatud mitu vaateplatvormi. See on Mauritiuse kõrgeim kosk. Chamareli värviline maa ja kosk asuvad Chamareli külast 4 kilomeetri kaugusel lõunas, saare edelaosas.
The Triolet Shivala on pikim küla saarel. Triolet annab võimaluse külastada suurimat Hindu templit Maheswarnath, mis on ehitatud 1819. aastal Gods Shiva, Krishna, Vishnu, Muruga, Brahma ja Ganesha auks.
Ööelu on mitmekesine ja sobilik igale maitsele. Mauritiusel on arvukalt erinevaid restorane, baare ja diskoteeke, kuid kõige populaarsemaks ööelu keskuseks võib nimetada Grand Baie piirkonda.  Rivière Noire on Kreooli kalameeste rajooni, kus laupäeva õhtuti tantsitakse sega tantsu. Sega tantsutrupid esinevad ka mitmetes hotellides.
3.1 Rannad
Mauritiusel on kõik rannad valge liivaga ja kristallselge sinise mereveega. Baie du Tamarin – see laht asub Tamarini jõe suudmes. Randa ümbritseb ilus loodus ning see on ka surfijate meelispaigaks. Läbi aasta on siin hiiglaslikud lained. Baie du Tombeau – Port Luisist 15 min autosõidu kaugusel. Rannas kasvavad kookose palmid. Belle Mare – lumivalge liivaga rand , mille idarannikul on sügav laguun .  Blue Bay – pikk rand valge liivaga ja kristallselge mereveega. Sobiv koht purjetamiseks, surfamiseks ja snorkeldamiseks. Cap Malheureux – väike kalurikülake saare põhjaosas, mille rannalt avaneb imeline vaade lähedalasuvatele saartele Ile Plate, Ile Ronde ja Coin de Mire. Külale andsid nime inglased , kes 2. septembril, 1810. aastal prantslased Mauritiuselt minema ajasid. Flic-en Flac – pikk liivarand saare lääneosas. Rannas on restoranid ja baarid vaatega ilusale laguunile. Grand Baie – suurim turismikeskus Mauritiusel, kus on mitmeid veespordi harrastamise võimalusi, poed , restoranid, baarid ja diskoteegid.  Péreybère – väike rand sügava ja selge mereveega Grand Baie ja Cap Malheureux` vahel. Soositud rand just kohalike seas. Pointe aux Piments – vaikne ja rahulik rand. Rivière Noire – süvamere kalastamise keskus, kus võib rohkesti leida nii sini- kui musta marlini kala, bonita ja tuunikala, samuti mitmeid liike haisid ja tähelepanuväärseid purikalasid.  Trou-aux-Biches – üks ilusamaid randu Mauritiusel, sobib eelkõige lastele, kuna seal on madal vesi. Ideaalne koht snorkeldamiseks.
Grand Bay oli esimene piirkond, kus on tunda suurt turistide kasvu. Tegemist on kaubandus-ja vaba aja veetmise paradiisiga, Grand Bay juhtub olema ka piirkonnas, kus on öö läbi avatud restoranid, baarid ja diskoteegid .
Pereybere avalik rand asub Mauritiuse põhja osas. See on üks sealsetes populaarsematest randadest tänu oma pehmele liivale ja selgele veele. Samuti on ranna läheduses palju erinevadi restorane, kohvikuid ja poode. Samuti on seal võimalik natuida suurepärast päikeseloojangut.
Baie aux Tortues, nimi pandi 17. sajandi meremeeste poolt, sest selles piirkonnas on palju kilpkonnaasid. Vaatamiseks on ka vana varemetest Balaclava küla, mille seinad on osaliselt merre ehitatud. Asukoht on aga nüüd osa Maritim Hotellist ja avalikkusele juurdepääsu ei ole.
Kasutatud kir jandus:

http://www.flacq.info/flacq/index.php

http://en.wikipedia.org/wiki/Mauritius

http://mauritius.onepagefree.com/

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triiiinuu Õppematerjali autor

Mauritiuse rekreatsiivsed võimalused

mauritius rekreatsioon geograafia

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/Mauritius

Sarnased õppematerjalid

odp

Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik

Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik Maarja Oder Lõuna- Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde ja soojade päevadega, ül

Geograafia

doc

Madakaskar

1. Riigi nimetused (pilt 1) Republic of Madagascar Repoblikan'i Madagasikara République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007.(pilt) 4. Elanike arv,rah

Geograafia

doc

Euroopa turismigeograafia

EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD I KANAARI SAARED 1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta, emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust. Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4. Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga? Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest oluline kaubanduslik baas. See tõi kaasa r

Turism

docx

Madagaskar reisipakett

MADAGASKAR Reisipakett Sisukord 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1.1 Üldosa...............................................................................................................................4 1.2 Asend.................................................................................................................................4 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................4 1.4 Rahvastik...........................................................................................................................5 1.5 Ajalooline areng................................................................................................................6 1.6 Kultuuriline omapära........................................................................................................7

Geograafia

doc

Haiti

Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.......................................................................................................................................1 Avinurme 2011.......................................................................................................

Geograafia

doc

Hispaania referaat

Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik..................................................................

Geograafia

doc

Pärnumaa Porfoolio

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad......................................................................................................lk4 Kaisma te

Maaturism

doc

Prantsusmaa

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima..................................................

Geograafia

Rohkem sarnaseid