Referaat "Suur Järvistu" (0)

 
 
 
 
 
 
 
 
Suur Järvistu  
Referaat aines „Üldine okeanograafia ja  limnoloogia ” 
NSO8021 
 
 
 
 
 
Üliõpilane: Alina  Lerner  
Juhendaja: professor Urmas  Lips  
 
 
 
 
 
 
Tallinn,  2016  
Sisukord 
Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 
1. Suure Järvistu üldiseloomustus ................................................................................................. 4 
1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 
1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 
1.3. Päritolu ................................................................................................................................. 5 
1.4. Kliima ................................................................................................................................... 6 
2. Suur Järvistu ja inimene ............................................................................................................ 8 
2.1. Aborigeenid  .......................................................................................................................... 8 
2.2. Eurooplaste asustus ............................................................................................................. 8 
2.3. Järvede piirkonna areng ..................................................................................................... 8 
2.4. Tähtsad ressursid ................................................................................................................. 8 
2.5. Tranport ............................................................................................................................... 9 
2.6. Puhkus .................................................................................................................................. 9 
3. Suure Järvistu tänased probleemid ja lahendused ................................................................ 10 
3.1. Reostus  ................................................................................................................................ 10 
3.2. Elupaiga kaotamine ........................................................................................................... 10 
3.3. Eksootilised liigid ............................................................................................................... 10 
3.4. Probleemide lahendamine ................................................................................................. 11 
Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 12 
Kasutatud allikad ......................................................................................................................... 13 
 
 
 
2 
 
Sissejuhatus 
Suur  Järvistu  (ingl.  Great   Lakes   või  Laurentian  Great  Lakes)  on  Põhja-Ameerikas  USA-
Kanada    piiril   asuv  mageveejärvede  süsteem,  mis  sisaldab  umbes  18%  Maailma  mageda 
pinnavett . Need  järved  peaaegu kogu oma eksisteerimise ajal mängivad tähtsat rolli  elavate  
seal  inimeste  elus,  olles  tohutult  rikkadeks  erinevate  ressurssidega  nagu  toit,  metallid  ja 
soola. Inimese tegevuste tõttu on nad praegu ohustatud ja see provleem äratab tähelepanu 
avaliku ja teadusliku seltskondade poolt. 
 
 
3 
 
1. Suure Järvistu üldiseloomustus 
Suureks  Järvistuseks  peetakse  5  suurimat  järve:  Ülemjärv,  Huroni,  Erie,  Michigani  ja 
Ontario järved (1).  
1.1. Geograafiline asukoht 
Suur  Järvistu   vesikond   asub  Põhja-Ameerika 
idapool,  USA  ja  Kanada  territooriumitel.  See 
koosneb 
Suur 
Järvistu 
järvedest 
ja 
ümbritsevatest  maadest:  Illinois,  Indiana, 
Michigan,  Minnesota,  New   York ,  Ohio, 
Pennsylvania  ja  Wisconsin  osariikide  maad 
USAs ja Ontario provintsimaa Kanadas (2) (vt. 
Joonis  1).   Vesikonda   ka  kuuluvad  tuhanded  Joonis 1 (3) 
väiksemad järved, nii nimetatud sisejärved, ja hulk jõgesid. Suur Järvistu vesikond, mis 
katab pindala 765900 km2, ulatub ligikaudu 1110 km lõunapoolt põhjapoole ja 1380 km 
Ülemjärvelt  läänes  kuni  Ontario  järveni  idas.(4)  Kõik  viis  järve  on  liidetud  jõgedega 
omavahel ja Saint Laurenty jõe kaudu toimub vee  äravool  Atlandi ookeanisse. Seega see 
järvede rühm omab mere tunnuseid: lainelisus ja  kauge  horisont, mistõttu nimetatakse seda 
sisemereks  (inland  sea)(5).  Omakorda  kogu  vesikonda  saab  jagada   igat   järve  alam-
vesikondadeks (vt. Joonis 2) 
Joonis 2 Suur Järvistu alam- vesikonnad  (6) 
 
 
4 
 
1.2. Batümeetria 
 
Michigani 
Huroni 
Ontario 
Ülemjärv 
Erie järv 
Kokku 
järv 
järv 
järv 
Keskmine 
147 
85 
59 
19 
86 
 
sügavus (m) 
Vee pindala 
82100 
57800 
59600 
25700 
18960 
244160 
(km2) 
Vee ruumala 
12100 
4920 
3540 
484 
1640 
22684 
(km3) 
Kõrgus 
merepinnast 
182,9 
176 
176 
174 
75 
 
(m) 
Vooluhulk  
2140 
1350 
5180 
5720  
6850 
 
(m3/s) 
Tabel 1 Järvede füüsiline iseloomustus (7) 
Joonis 3 Pildil on kujutatud tüüpilised  veepinna  kõrgused ja suhtelised järvede sügavused (8) 
Järvelt   järvele   sügavuste   terav   vähenemine  (peale  Michigani  ja  Huroni  järvede,  mis  on 
hüdroloogiliselt üks järv) tingib progressiivselt kasvavat vooluhulka. Michigani järvelt aga 
voolab vesi uronisse Mackinaci väina sügava  kuristiku läbi. 
1.3. Päritolu 
Suure  Järvistu  vanus  ei  ole  tänaseks 
kindlaks  tehtud,  aga  arvamisi  see  on 
ligikaudu 12000 aastat vana.  
Järvede Huron, Michigan ja Erie põhja all 
leidub  tohutu  suurusega  kihistatud  soola 
setted ,  mis  annab  tõendust  sellest,  et 
vanasti seal oli  soolane  meri.  Soolase  vee 
aurumise   mõjul   lubjakivi   moondus  ja  Joonis 4 nõo skemaatiline asukoht 
muutus dolomiidiks, millest koosneb   nõgu , mis paikneb Huron, Michigani ja Erie järvede 
all,  kaitstes  soolamaardlat  ja   hoides   magedat  vett  (vt.  Joonis  3).  Selle  nõo  servadeks  on 
5 
 
järsud  nõlvad  nende kolme järvede ümber. Üle ühe neist  pangast  järvede vee  ülejääk  voolab 
Ontario järvesse  Niagara  joa kujul. 
Niagara  Hobuseraua  joa  (ehk  Kanada  joa)  uurides  saab  oletada,  millal  Suures  Järvistus 
ilmus  mage  vesi.  Joa  all  asub   kuristik ,  mis  suureneb  aastast   aastasse ,  ja  juga  liigub 
vastuvoolu.  See  toimub  sellepärast,  et  voolav 
vesi  hävitab joa astangut, ja see protsess  algas 
just  sel  ajal,  kui  järved  täitusid  veega.  Algselt 
Niagara  juga  leidis  aset  Niagara  kaljuseinal, 
millest  on  see   praeguseks   taandunud  umbes 
10000 meetrit tagasi kiirusega 70-90 cm aastas. 
See  tähendab,  et  see  protsess  kestis  ligikaudu 
12000  aastat,  ja  see  ongi  järvede  Huron, 
Michigan ja Erie vanus. 
Joonis 5 Nooled näitavad voorte asukohti (10) 
Suure  Järvistu  alal  leidub  hulk  vooretega 
põlde,  (vt.  Joonis  4),  uurded  maapinnal  ja 
rändrahnud, mis annab tunnistust sellest, et seal 
asus 
jääkilp 
ulatusega 
Põhjapooluselt 
Chicagole. Geoloogilised uuringud näitavad, et 
Suure  Järvistu  alal  oli  mitu  jääaega  ja  nende 
aegade  liustikute  teod  lõid  tohutult  tugevat 
Joonis 6  Muistsete  jõgede süsteemi asukoht (11) 
erosiooni muistsetes jõeorgudes (vt. Joonis 5), 
kuni  see  jõudis  dolomiidist  nõo  serva.  Nii  kujunesid  Huroni,  Michigani  ja  Erie  järvede 
sulglohud.  Mis  puutub  Ülemjärve  ja  Ontario  järve,  nende  aluspõhjade  all  on  leidud 
basaltsed kivimid. See ütleb sellest, et orud, millest liustiku liikumine lõi järvede sulglohud, 
tekkisid  vulkanismi  tõttu. Vesi järvedes ilmus liustiku sulamise tulemusena.(9) 
1.4. Kliima 
Suure  Järvistu  vesikonna  ilmale  mõjuvad  3  tegurit:   õhumassid   teistest  regioonidest, 
vesikonna  asukoht  suure  kontinentaalse  maismaa  sees  ja  järvede  oma  mõju.  Järvede 
territoorium on üsna suur, ja seetõttu kliima muutub üle kogu vesikonna (vt. Joonis 7). 
Suvel  Suure  Järvistu  põhjapoolsele  regioonile  saabuvad  kuivad  ja  jahedad  õhumassid 
Kanada loodest  Lõunas kõige mõjukamad on troopilised õhumassid, mis on pärit Mehhiko 
lahest. Kuna see õhk ületab järvi, põhjavee  kihid  jäävad jahedateks samal ajal kui  ülaosa  
6 
 
on soojendatud. Seal toimub temperatuurinversioon, mistõttu on rõskeid päevi vesikonna 
keskel (nt. Michigani ja Lõuna-Ontario), ja samuti see tekitab sudu industriaalaladel. 
Suvise  päikesekiirguse  mõjul  vee  soe   ülemkiht   on  heledam,  kui  alumine  külm  kiht. 
Kogunenud suvel kuumuse vabastamine muudab sügisel ja talvel kliima järvede regioonis 
mõõdukamaks.  Lõuna-Ontarios,  Michiganis  ja  Lääne New  Yorgis   on talved leebem  kui 
teistes sarnastes kontinentaalsetes regioonides, mis asuvad madalamatel laiuskraadidel. 
Sügisel  soojade  ja  külmade  õhumasside  kiire  liikumine  ja  juhuslikud  kokkupõrged 
tekitavad tugevaid  tuuli  Suure Järvistu regioonis. Õhutemperatuur järk-järgult kahaneb, ja 
väiksem hulk päikesekiirgust koos pilvisusega on põhjuseks tormidele ja sademetele.  
Talvel Suure Järvistu regioonis on kaks mõjuvõimsaid õhumasse. Esimene - Arktiline õhk 
loodest - on vägä külm ja kuiv kui see  astub  veekonnale, aga soojeneb ja  kogub  niiskust 
liikudes üle soojemaid järvi. Kui see jõuab maismaale, niiskus  kondenseerub ja järvede 
tuulealusel  küljel,  nimetatud  lumevöötmeks,  sajab  lumi.  Teine  tegur  on  Vaikse  ookeani 
õhumassid, mis  kaotavad  niiskust läbides läänemägesid. Talve jooksul temperatuur langeb 
ja jää katab Erie järve ja harvem muid järvi. 
Nagu  sügisel  on  ka  kevadel  Suure  Järvistu  piirkonnas  muutuvad   ilmad .  Vahelduvad 
õhumassid kiiresti liikuvad, tekitades pilve ja korduvaid äikesetorme. 
Joonis 7 (12) 
7 
 
2. Suur Järvistu ja inimene 
Ajalooliselt inimeste seltskondade areng toimus veekogude ääres. Suur Järvistu mängis ja 
siiani mängib olulist rolli selles regioonis elavate inimeste elus. Regiooni majandus saab 
mitmekülgselt areneda tänu nende järvede ressursidele. 
2.1. Aborigeenid 
Esimesed  Suure  Järvistu  asunikud  tulid  sinna  ligikaudu  10000  aastat  tagasi,  läbides 
maasilla  Aasiast.  6000  aastat  tagasi  nende  asunikude   järeltulijad    leidsid   vaske  Suure 
Järvistu lõunakaldal ja hakkasid seda kasutama jahtimises ja kalanduses. 16. sajandil Suure 
Järvistu regiooni elanikkond oli hinnatud 60000 ja 117000 elanikute vahel. Aborigeenid 
hõlvasid laiali pillutatuid külasid ja kasvatasid maisi, kabatšokkisid, ubasid ja  tubakat . Nad 
kolisid  sellelt maalt üle paari korra põlvkonnas, kui ressursid regioonis olid ammendatud 
(12). 
2.2. Eurooplaste asustus 
16. sajandil  prantslased  olid uurinud St.  Lawrence  oru ümbritsevaid metsasid ja hakkasid 
ekspluateerima seal elavaid loomasid karusnaha tootmiseks. Samal perioodil hollandlased 
ja inglased hakkasid asustama idarannikut, praegust USA. 
Pärast  seda  200  aasta  jooksul   igavesti   toimus  võimuvõistlus:  alguses  prantsuslaste  ja 
britaanlaste vahel, pärast – britaanlaste ja ameeriklaste vahel.  Viimased  olid jaganud võimu 
selles  piirkonnas  ja  panid  alguse  selle  ilusa  ja  peaaegu  asustamata  koha  muutumisele 
miljonite inimeste  koduks ja töökohaks (12). 
2.3. Järvede piirkonna areng 
Järvede piirkonna areng toimus mitmes suundades, kasutades palju veekonna ressursse ära. 
Veeteed muutusid kaubateedeks ja on kasutatud kalapüügi jaoks. Maismaad, mis oli rikkad 
toiduga, hakati kasutama saematerjali tootmiseks, siis nisu kasvatamiseks, ja pärast muu 
põllumajanduse jaoks. Arendatud on ka kaevandus ja töötlev tööstus (12). 
2.4. Tähtsad ressursid 
Esimeseks  tähtsaks  inimeste  jaoks  ressursiks  on  muidugi  vesi.  Suure  Järvistu  järved 
sisaldavad 84% Põhja-Ameerika ja 21% Maailma magedat pinnavett.  Enamgi  veel järvede 
vee liikumise abil saadakse energiat hüdroelektrijaamades ning vett kasutatakse tuuma- ja 
kivisöeelektrijaamades mehhanismide jahutamiseks. 
8 
 
Teiseks ressursiks on toit. Seal asub 25% Kanada  põllumajanduse tootmist ja 7% Ameerika 
Ühendriikide talutoodangut (1). Selles piirkonnas peamiselt toodetakse maisi, sojaubasid, 
nisu, loomasööta, puu- ja juurvilju, samuti sea- ja veiseliha , kala ja  piimatooteid . 
Kolmandaks  on   maavarad .  Seal  leiduvad  nafta,   gaas ,  kivisüsi,   uraan ,  vask,   tsink ,  kuld, 
hõbe ,  nikkel  ja  rauamaak  (12). Maad Ülemjärve ümber – näiteks Mesabi Minnesotas ja 
Marquette Michiganis  –  on USA suuremad rauamaagi  leiukohad.  Selle tootmise tipp oli 
saavutatud  1953.  aastal,  kui  peaaegu  100  miljonit  puhast  tonni  oli  toodetud.  Siis  olid 
rikastatud  rauamaagi  suured  lademed  ära  tarvitatud,  vaid  madalakvaliteedilised 
takoniitmaake  tänapäeval  töödeldakse  rauamaagiks.  Suure  Järvistu  piirkonnas  ka 
kaevandavad soola ja liiva (4).  
Ja  viimaseks on puu kasutatav ehituse ja paberi tootmise jaoks (12). 
2.5. Tranport 
Tööstus  järvede  regioonil  on   mitmekesine .  Terase  tehased  Illinoisis,  Indianas,  Ohios, 
Michiganis ja Ontarios ning autotööstus Detroitis toodavad suurt osa kontinendi terast ja 
mootortransporti. Enamik laevanduse tonnaaži sisaldab  maavarasid  järveportide jaoks, vaid 
osa  tonnaažist  on  ka  laevandatud  St.  Lawrence  veetee  kaudu  välismerre  (4). 
Organiseeritakse seal ka kruiise turistide jaoks „Great Lakes Circle Tour  raames“ (13). 
2.6. Puhkus 
Suure Järvistu järved on väärtustatud nende laia valiku vabaajategevuste eest. Paadisõit ja 
sportlik   kalapüük   said  populaarseteks  tegevusteks,  seega  suur  hulk  jahisadamaid  on 
ehitatud. Mitu kilomeetrit  randa , parke, telkimis- ja pikniku alad meelitavad turiste (4). 
 
 
9 
 
3. Suure Järvistu tänased probleemid ja lahendused 
Samal  ajal  kui  Suure  Järvistu  piirkond  oli  hästi  kohandatud  inimeste  mitmekesiste  
vajaduste rahuldamise jaoks, ilmusid mõned ökolooglised probleemid, mis saavad muuta 
järvi  ja  lähedasid  alasid  elamiskõlbmatuteks.  Suuremad  mõjukategooriad  on  reostus, 
elupaiga kaotamine ja eksootilised liigid. 
3.1. Reostus 
Patogeenid . Inimese keha kontakteerimine veekogude veega on põhjuseks bakteriaalsete, 
viiruslike ja parasiitlikute haiguste levitamisele. Kuna seda vett pole võimalik ideaalselt 
puhastada , patogeenidesse saab nakatuda kasutades järvede vett joogiks.  Ehkki  inimesed 
saavad puhastatud klooriga vett nende kodudesse, loomad ei ole kaitstud haigustest. 
Eutrofeerumine   ja  hapniku  ammendamine.  Linnastumise  ja  põllumajanduse  arengu  tõttu 
järvedesse jõuab hulk toitaineid ja orgaanilisi aineid. Need stimuleerivad roheliste taimede 
ja eriti vetikate kasvu. Mida rohkem taimi kasvab, seda rohkem neist  sureb , langeb veekogu 
põhjale ning laguneb. Nii aktiivsele lagunemisele kulub palju hapnikku, veekogu muutub 
hapnikuvaeseks ja elavad seal kalad hävivad. 
Toksilised   saasteained .   Toksiline   Suure  Järvistu  keskkonna  reostus  on  sünteetiliste 
orgaaniliste keemikaatide laialdase tootmise ja kasutamise tulemuseks. Vaatamata sellele, 
et mürgiste ainete kontsentratsioon vees on madal, need kemikaadid sattuvad ökosüsteemi 
toitumisahelasse. Uuringud näitavad  tendentsi , et elavatel Suure Järvistu piirkonnas naistel, 
kes regulaarselt söövad sealset kala, tihedamini sünnivad enneagsed lapsed väikse kaalu ja 
pea ümbermõõduga. Seda enam, mõned leiduvad järvedes kemikaadid on loomade jaoks 
kantserogeensed .  
3.2. Elupaiga kaotamine 
Märgalad   on  kõige  olulisemad  elupaikade  kategooria  vesikonnas.  Mõned  neist  olid 
kuivendatud  põllumajanduse,  linnade  vajaduste,  ranniku  ja  puhkusalade  arendamise  ja 
kaevanduse jaoks. Seega mõned  veetaimed  ja –loomad on sunnitud kas elupaika vahetada 
või hävida. 
Maismaaloomade ja –taimede  elupaigad  on omakorda hävitatud metsaraide, linnastumise 
ja kaevandumise tõttu 
3.3. Eksootilised liigid 
Eksootilised  ehk  bioinvasiivsed  liigid  ka  mõjutavad  ökosüsteemit.  Olles  toonud  uuesse 
ökosüsteemisse need liigid, kellel pole vastaseid  toitumisahelas, asendavad pärismaiseid 
10 
 
liike.  Nii  Suures  Järvistus  on  mõjutanud  populatsioonidele  bioinvasiivsed  merisutt, 
karpkala ,  meritint,  hallselg-aloosa,  idalõhe,  rändkarp.  Need  tekitavad  bioloogilise 
mitmekesisuse kaotust. 
3.4. Probleemide lahendamine 
See piirkond on liiga oluline inimeste jaoks selleks, et jääda neid probleeme lahendamata. 
Mitu komisjonit olid loodud selleks, et keskkonnasituatsiooni Suures Järvistus korraldada. 
The  International  Waterways  Comission  oli  rajatud  1905.  aastal  eesmärgiga,  et  see 
komisjon konsulteeriks USA ja Kanada valitsusi Suure Järvistu veetasemest ja vooludest. 
The International Joint Comission oli rajatud 1909. aastal, selle eesmärgiks oli valitsuste 
vaidluste veeressurside kasutamise kohta lahendamine.  
The  Great  Lakes   Fishery   Comission  sai  alguse  1955.  aastal,  kui  parasiitilise  merisuti 
probleem oli eriti aktuaalne. 1970. aastaks tänu sellele komisjonile merisuti  populatsioon  
oli vähendatud 90%, ning Fishery Comission laiendas oma  tegevusala , siis see ka tegeles 
kala populatsioonide taastamisega. 
On olemas ka Lakewide  Action and Management  Plans (LAMP´s) iga Suure Järvistu järve 
jaoks, mis on suunatud järvede kaitsmisele, taastamisele ja monitoorimisele (14). 
Vaid  võtmerolli  Suure  Järvistu  keskkonna  korraldamisel  mängivad   tavalised   inimesed. 
Korraldamise  protsess  algab  isikutest  ja  peredest  võtavad  meetmeid  nagu  tarbijad, 
ümberkasutajad ja tervise edutajad. Valitsusvälised  organisatsioonid   võtavad enda peale 
vastutust avaliku hariduse, kodanikutele suunatud projektide ning valitsusega suhtlemise 
eest.  Ettevõtted  peavad   korraldama   nende  tegutsemist  säästlikul  viisil.  Kõige  edukama 
korralduse jaoks vajab partnerlust erinevate sektorite vahel (12). 
 
 
11 
 
Kokkuvõte 
Suur Järvistu on looduseime, mis on koduks miljonite organismide ja inimeste jaoks. Selle 
vesikonda tähtsust ei saa üle hinnata. Aga nagu alati, seal, kus ilmub inimene,  ilmuvad  ka 
keskkonnaprobleemid kaasa. Vaid Suure Järvistu ajalugu ei lõpe siin. Ehkki  ökosüsteem  
järk-järguld taastab, reostus jääb tõsiprobleemiks aastateks.  
 
12 
 
Kasutatud allikad 
1)  [WWW]  https://www.epa.gov/greatlakes/great-lakes-facts-and-figures 
2)  Zimmermann, K. A. [WWW]  http://www.livescience.com/29312-great-lakes.html 
3)   http://www.cglgsa.org/images/greatlakesmap.gif 
4)  Beeton, 
A. 
M. 
“Great  Lakes”.  Encyclopedia   Britannica .  [WWW]. 
https://www.britannica.com/place/Great-Lakes (2016)  
5)   Williamson  J. „The inland  seas  of   North   America and the natural and  industrial  
products of  Canada “ (1854) 
6)  [WWW]  http://geo.msu.edu/extra/geogmich/watershed.html 
7)  [WWW]  https://www.epa.gov/greatlakes/physical-features-great-lakes 
8)  Wilby, R. L. " Adaptation : Wells of  wisdom " (2011) 
9)  National Geographic/BBC. „How the Earth was made. Great Lakes“ (2008) 
10)  [WWW]  http://geo.msu.edu/extra/geogmich/drumlins.html 
11) [WWW] 
http://www.maritimehistoryofthegreatlakes.ca/GreatLakes/Documents/HGL/figur
es.asp?ID=f156 
12) United   States     Environmental   Protection   Agency,   Government   of  Canada.  The 
Great  Lakes.  An  environmental  Atlas  and  Recourse  Book.  [WWW] 
https://nepis.epa.gov/Exe/ZyPDF.cgi/P1004ICU.PDF?Dockey=P1004ICU.PDF 
13) [WWW]  http://www.great-lakes.net/tourism/circletour/ 
14) [WWW]  https://www.epa.gov/greatlakes/lakewide-action-and-management-plans 
13