Kariibi mere piirkond (1)

KARIIBI MERE PIIRKOND
Kariibi meri on Atlandi ookeani osa.
Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico ), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded . Kliima on troopiline , esineb orkaane.
KARIIBI MERE SAARED
Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane.
Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike .
SAARTE TEKE
Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva kaare. Siin paikneb kokku üle 7000 saare ja korallrahu. Saared moodustavad loodusliku barjääri Atlandi ookeani külmade ja Kariibi mere ning Mehhiko lahe soojade vete vahel. Saared jagunevad kahte rühma: Suurteks ja Väikesteks Antillideks. Väiksemad saared kuhjuvad suurematesse rühmadesse. Ühe neist rühmadest moodustavad näiteks Tuulepealsed saared.
Kaardil on esmapilgul näha neli Suurte Antillide koosseisu kuuluvat suuremat saart : Haiti, Jamaica , Kuuba ja Puerto Rico, mille kohta arvati, et need on kunagi mandrist eraldunud. Viimasel ajal aga arvatakse, et nad tekkisid sarnaselt Väikeste Antillidega vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Igal saarel on oma eripärane taimestik ning loomastik , mis vaid kinnitab oletust, et saared pole ühesuguse päritoluga.
Mõlemad lõunapoolsed saared – Trinidad ja Tobago – pole vulkaanilise päritoluga, vaid eraldusid Lõuna-Ameerika mandrist kohas, kus tänapäeval paikneb Venezuela .
Vulkaanilise päritoluga saarte – Saint Lucia , Martinique’i ja Guadeloupe eripäraks on mitmekesine maastik, mille moodustavad kõrged mäed ja sügavad orud. Enamik neil aladel leiduvatest vulkaanidest on tänaseks juba kustunud, ent mõned neist on aktiivsed tänapäevani. Vulkaanidest tuntuim on Mount Pelé vulkaan Marinique’i saarel, mis „ärkas ellu“ 1902 . aastal ning põletas maha Saint Pierre ’i linna.
Mitmeid saari hävitab tänasel päeval turistide vool. Paljusid neist võib kahtlemata nimetada „maapealseks paradiisiks“, mistõttu tahaks loota, et nende ilu suudetakse säilitada ka järeltulevate põlvkondade tarvis.
KUIDAS TAIMED JA LOOMAD SAARTELE JÕUDSID
Esimesed Kariibi mere saarte asukad olid väikses putukad ja ämblikulaadsed, kelle tuuled saartele kandsid. Hiljem ilmusid linnud , lindude järel aga pisiimetajad, limused ja kahepaiksed , kes transporditi sinna puutükikestel või taimede ja mulla seguga . Linnud mängisid väga tähtsat rolli taimede toomises saartele. Nad tõid oma maos saartele ärasöödud taimeseemneid, mille vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja.
Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima , näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna.
Hiigelhüpe toimus Kariibi saarte arengus pärast valgete ümberasujate saabumist. Eurooplased tõid endaga kaasa suured loomad, nende seas lemmik- ja kariloomad. Paljud neist aga metsistusid saartel ning muutusid ohuks saarte algupärastele asukatele .
VEEALUNE ELU
Kariibi mere korallisaared koosnevad väikestest kõva lubiskeletiga polüüpidest. Suurte korallriffide moodustumine vältab miljoneid aastaid. Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork - ja kivikorallilised.
Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved , näiteks huul -niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad , pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid ehk barrakuudad. Need on söödavad kalad , seetõttu püütakse neid massiliselt.
Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist, näiteks rohekilpkonn, väljasuremise äärel. Nende kilpkonnade kilbid on kõrges hinnas , seda eriti Jaapanis, kus neist prilliraame valmistatakse.
LINNUD
Mitmel saarel võib kohata üliharuldasi linnuliike. Jamaical elutseb neid üle 250 liigi, millest 25 on endeemid ehk esinevad vaid siin.
Näiteks John Crow mägedes elutseb haruldane trupiaallane Icterus leucopteryx, aga Jamaica vihmametsad on koduks äärmiselt haruldasele kuldnokk-amatsoonpapagoile. Ent Jamaica tuntuimaks linnuks on siiski roheliste läikivate sulgedega koolibriline Trochilus polytmus.
Amatsoonpapagoid esinevad selle piirkonna kõigil saartel, mitmed neist liikidest on endeemilised, mis tähendab, et nad ei ela kusagil mujal maailmas. Need linnud on ohustatud peamiselt nende püüdmise ning looduskeskkonna hävimise tõttu, mis kahjuks ei jäta puutumata ka neid alasid. Kriitilises olukorras lindudeks võib pidada kuning -amatsoonpapagoid, St. Lucia amatsoonpapagoid ja Puerto Rico amatsoonpapagoid.
Barbuda saarel elutseb väike-fregattlind. Pesitsusajal koosneb fregattlindude suurim pesitsuskoloonia 4000 linnust. Bonaire’i saarel elavad kunagi kõikidel siinsetel saartel arvukalt esinenud roosaflamingod.
IMETAJAD
Tänasel päeval pole elus enam just palju algupäraselt Kariibi mere saartel elutsenud imetajaid . Enamik neist langes inimese poolt kaasa toodud koerte ja kasside saagiks .
Paljudes maailma paikades on inimesi närilistevastases võitluses abistavad loomad tõrjunud välja vabas looduses elutsevad liigid. Kolmest näriliste liigist on siinne ainus algupärane liik Jamaical elutsev nudiuuti. Kunagi esines ta kõigil Kariibi mere põhjaosa saartel Tänasel päeval on aga nii haruldane, et kahes Inglismaa loomaaias on tema päästmiseks käivitatud eriline paljundusprogramm. Dominikaani Vabariigis elutseb harjasrott, kes on hiirt meenutav pisinäriline. Kuigi ta on kaitse all, langeb tema arvukus pidevalt elukeskkonna kaotuse ja koduloomade ohvriks langemise tõttu.
Tähelepanu väärivad ka Kariibi saartel elavad nahkhiired. Trinidadi kutsuti kunagi õigustatult „ nahkhiirte saareks“, kuna nende arvukust hinnatakse siin mitmele miljonile. Suur-jänesemokk toitub peaaegu eranditult kalast , laikõrv-kurdmokk elutseb Tamani mägede koobastes.
MUUD LOOMAD
Kariibi mere saartel elutseb väga kirev ning mitmekesine sisalike ja roomajate „ esindus “. Mõned neist, näiteks perekonda Cyclura kuuluvad leeguanid, muuhulgas ninasarvik-leeguan, ei esine kusagil mujal maailmas. Ka konni võib siin hulgaliselt kohata. Kõige levinumateks maismaaloomadeks on Kariibi saartel ikkagi limused ja vähilaadsed. Suurel hulgal elab saartel ka mitmeid putukaid. Näiteks esineb kõikidel saartel, eriti Trinidadil ja Jamaical, palju värvikirevaid liblikaid. Kõiki arvukalt esinevaid putukaliike pole seni suudetud kirjeldada ning seetõttu puuduvad neil isegi veel teaduslikud nimetused.