Tänapäevane õiguse mõiste Õigusele ei ole kerge anda kõikehõlmavat definitsiooni. Õigus on mitmetähenduslik sõna. Mandrieuroopalises õiguskultuuris räägitakse palju õigusest objektiivses tähenduses- õigusnormide kogum ehk õiguskorda tema staatikas. Õigus peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil, aluseks on eesti riigi suveräänsus. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid
See kõik tähendab, et IO küsimused hakkavad olema rohkem aktuaalsed iga päev. 2. Autoriõigusega kaitstava teose eeldused - Teose õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised: 1) originaalsus (teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika valdkond on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 3. Mis on õiguste ammendumine - Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et
· Tava jaoks on vajalik pikkaajalisus ja korduvus · Olemas on ka moraalinormid · Korporatiivsed normid · Normatiivsed normid on kõik normid (korporatiivsed, normatiivsed, moraalii jne..) · Õigus, õiglus, õiguskindlus · Ius commutativa-võrdsustav õigus, ius disstributiva-õigluse kvaliteet/jaotatud õigus · Ilmar Tammelo · Objektiivne õigus, ehk kehtiv õigus · Subjektiivne õigus kehtib ainult siis, kui leitakse ka lõik, mis on olemas objektiivses õiguses · Riik peab karanteerima kirja pandud õigused · EL õiguskorra tuegevus seisneb rahvulike õiguskordade olemuses ·
Autoriõigus Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti ja teadusteoseid Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele
rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve; - lähtus kõigi huvidest; - toimiskäitumisregulaatorina;
Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria
pangandusõiguse osa ning sellest tulenevalt on pangandusõigus õigusharu, mis reguleerib faktilisi suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi, erinevate krediidiasutuste ning krediidiasutuse ja täidesaatva riigivõimu teostavate riigiasutuste ( nt riiklik järelvalve) vahel. Tsiviilõiguse üldosa Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem 2) pandektiline süsteem Tsiviilõiguse mõiste subjektiivses tähenduses õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Nt omanikul on õigus oma asja vallata,
Pilet 1 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste olemus. Iseseisev õigusnorimistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike varaliste õiguste kogum Väljendused versus ideed. Ideed ei saa kaitsta, küll aga väljendust (näiteks teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art
ja muud tehnilist seadet, mis võib saada 4. Teose objektiivne vorm peab andma kaitset leiutise või kasuliku mudelina. võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja Hoone kunstiline osa on kaitstav reprodutseerida kas vahetult (nähes või arhitektuuriteosena; kuuldes) või mingi tehnilise vahendi 3. Teos peab olema väljendatud (salvestus- ja taasesitamisseadme) abil. mingisuguses objektiivses vormis. See Autoriõigusega kaitstavate teoste näidisloetelu on esitatud Autoriõiguse seaduses. Autor, kelle teos vastab § 4 lg 3 loetletud tunnustele, võib olla rahulik. Kui keegi vaidlustab teose autoriõigusega kaitstavuse ja väidab, et see teos ei ole originaalne ja järelikult pole autoriõigusega kaitstav, siis lasub just nimelt vaidlustajal kohustus tõestada, et teos ei vasta eespool toodud neljale tunnusele. Seda nimetatakse autoriõigusega kaitstavuse eelduseks ehk
-oskus ujuda(ei pea teadma hüdrodünaamikast) *Kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Filosoof Karl Popper väitis, et saavad. Ta eristas sõna teadmine kahte tähendust ja jagas teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles mõttes tähendab teadmist ilma inimeseta, kes teab, teadmine ilma tunnetava subjektita. Need on valemid, teooriad, raamatud jne ehk inimlooming (vaimne looming). Popperi järgi on need teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodustavad omaette maailma, niiöelda kolmanda maailma. Esimene maailm on füüsiliste objektide ja füüsiliste seisundite maailm.
Kogu au ja kuulsus oleks sel juhul neile kuulunud. Sõna „teos“ ja üksus, mida see tähistab, on arvatavasti sama problemaatilised kui autori individuaalsuse staatus. Kas see konkreetne kirjutis on teos? Autor on ju olemas – mina. Teoseks Autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse (kirjandusteos), kunsti (kunstiteos), filmi (filmiteos), muusika (heliteos) või teaduse (teadusteos) valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Foucault tõstatas ka teisi küsimusi. Üks neist oli—kas autoriks saadakse enne või pärast teose kirjutamist? Etteruttates võib öelda, et tema arvamuse järgi siis peale . Pikem arutelu toimus ka autori nime ümber. Autori nimi ei pruugi olla tema pärisnimi, ehki enamasti ikka on küll. Siinkohal ma jään Foucault’ga eriarvamusele
ee KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagab riigi sunnijõud. omavahel seotud normid õigus lähtub riigist õigust rakendab riik ÕIGUSSÜSTEEM Õigusperekond
samuti on ta iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus, karistusseadustik aga samuti Põhiseadus. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguse seaduse § 7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis2. Nimetatud seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
See ei tähenda, et ta oleks neid kõiki korraga näinud: kanalid ilmutasid end temalegi ühe- või kahekaupa, seejuures mitte alati siis, kui Marss kõige lähemal oli, vaid sageli palju hiljem. Kanalite probleemi lahendamisel oli väga oluline kreeka päritolu prantsuse astronoomi Eugene Michael Antoniadi (1870 - 1944) tegevus, kellest kujunes üks 20. sajandi esimese poole parimatest Marsi vaatlejatest. Alustanud 1893. aastal Flammarioni assistendina, oli ta algul veendunud kanalite objektiivses eksistensis. Aja jooksul tekkisid tal siiski kahtlused ja juba 1903. aastal koostas ta lisaks tavapärasele, kanalitega kaetud Marsi kaardile veel teise, millel polnud kanaleid kujutatud. Lõplikult ütles ta kanalitest lahti 1909. aastal Marsi suure vastasseisu järel. Siis andis Meudeni observatooriumi direktor talle võimaluse vaadelda Marssi suure läätsteleskoobiga, mis oma 83 cm läbimõõduga objektiiviga oli (ja on praegugi) suurim Euroopas ja kolmas kogu maailmas
2. Teiselt poolt kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Ainult siin on need seosed vastupidised. Kohustus on riigi poolt kehtestud käitumismäär. Teiselt poolt kohustatud isik on kohustatud täitma õigustatud isiku seaduslikke nõudmisi. Seega subjekti õigused ja juriidilised kohustused korrespondeerivad omavahel - on omavahel vastavuses. Õigused ja kohustused moodustavadki juriidilise suhte sisu. Õigussuhte objekt Sõna õigus kasutatakse mitmes erinevas tähenduses: 1. Objektiivses tähenduses Õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse. 2. Subjektiivses tähenduses Konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest. Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad
tekitab talle kahju või mis on vastuolus heade kommete ja tavade või õigusaktidega. Eelkõige käsitletakse konfidentsiaalse informatsioonina mida juhtorgani liige ei tohi kolmandatele isikutele avaldada, äriühingut ja tema tegevust puudutavaid äri- ja tootmissaladusi. 22. Juhtorgani liikme vastutus. Vastustuse liigid. Juhtorgani liikme vastutuse kohaldamiseks peab välja selgitama vastutuslikud õiguslikud alused. Reeglina on vastutuse esmaseks aluseks mõne objektiivses õiguses sätestatud või ühiskonna enamuses vajaduses lähtuva väärtushinnangutel põhineva aktsepteeritud käitumise kuuluva käitumisreegli ehk kohustuse rikkumine, siin kehtib põhimõte, et kohustused ja vastutus moodustavad ühe terviku. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuivõrd maksuõigussuhtes osalevad kõik äriühingud ja maksustamine on üks äritegevus oluline ja lahutamatu osa, käsitletakse maksuõiguses tekkivaid kohustusi ja vastutust eraldi
Kaubandusõigus sp Eestis eraldi haruna ei eksisteerigi. Äriseadustik pigem aktsiaseltside, äriühingute etc kohta. · Intellektuaalse omandi õigus Reguleerib intellektuaalse tegevuse tulemusena tekkinud suhteid (autoriõigused). Seondub ka intellektuaalse tegevuse endaga. · Rahvusvaheline õigus Näitab, millise riigi õigust tuleb kohaldada. 5. Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normide kogum. TSÕ allikas on koht, kus need normid esinevad. Enamasti on TSÕ allikaks seadus (harva mõni alam akt). PS ka oluline, aga TSÕ jaoks keskse tähendusega TSÜS, AsjaõS, PerekonnaõS, VõlaõS, PärimisõS. Lisaks seadustele on TSÕ allikaks ka tava (TSÜS § 2 lg 1 ,,Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava."). Tava on ka kohtupraktikas aktsepteeritud. Tava kasutatakse peamiselt siis, kui pole vastavat normi seaduses.
absoluutne). Definitsioon Intellektuaalomand on omandiõigus infohulkadele, mida on võimalik inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse. Intellektuaalomandi esemeks on info, mitte materiaalsed esemed (asjad); info, mis moodustab intellektuaalse omandi eseme, peab olema kopeeritav teiste isikute poolt. Selleks peab see info olema määratletud (fikseeritud: Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis; AutÕS § 7 lg 2) ja piiritletud (Kasuliku mudeli nõudlus on leiutise olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus; KMudS § 9 lg 1). Teiseks olemuslikuks tingimuseks intellektuaalomandi suhtes on originaalsus: Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning
alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
viivitamatult puhastama. KEERULINE Omandades füüsilise isiku eraelulisi(perekond,maksuvõlgnevused )/delikaatseid andmeid (pol.vaated,pärilikkus, terviseseisund) ja esitledes neid avalikkuse ees, tingimustel, et isik on tuvastatav ja tõestusel, et andmed pole saadud ausal teel, on kannatanud isikul õigus nõuda tsiviilkorras hüvitist ja (põhiõiguste ja –vabaduste) kaitset. Õigusnormide liigid Õigus objektiivses mõttes , kui õiguskorda moodustavate kehtivate õigusnormide kogum, jaotatakse traditsiooniliselt era- ja avalikuks õiguseks. Seega jagunevad kõik õigusnormid, kas era või avaliku õiguse normideks. Era- ja avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi-õigusharusid –õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses. Õigusliku reguleerimise ese- kujutab endast suhteliselt iseseisvat ühiskondlike suhete ehk
Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele;
kaitse saamiseks olulised. Teos on loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas – tehnika valdkond on autoriõiguse kaitse alt välistatud autoriõigustega ei saa kaitsta näiteks hoone originaalselt kanalisatsiooni- elektri- või veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest). Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis Vorm - Nt audio- või videosalvestis, noot esitus vms Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil). 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud.
Kaitstava teose suhtes tekivad spetsiifilised õigused, mida nimetatakse autoriõiguseks. Teose õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised: 1) originaalsus (teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika valdkond on välistatud; 3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. AutÕS § 4 lg 3 sätestab teoseid, millele tekib autoriõigus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
sarnaste olukordade jaoks ühetaoliselt. Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Tsiviilõigus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Selline õigustus tuleneb objektiivsest tsiviilõigusest. Nt on A-l kui omanikul õigus asja vabalt vallata, kasutada ja
Teadus-Ühiskonna teadused-sotsiaal teadused-Õigusõpetus. Riigi ja Õiguse üld küsimused Riigi ja Õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seotud. Riik – riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Õigus – käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust eristatakse objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumik Õigus subjektiivses mõttes – õigus subjektidele objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvad õiguste alla. Organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu (sots juht ja alluvus suhete süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas
indiviidi puhul erinevad ja iseloomulikud. Need veendumused püsivad isiku ajus ning neid ei ole eriti lihtne muuta. Objektivismi seisukohalt vaadatakse aga teadust pigem indiviidi mõistusevälisena seda ei mõjuta inimeste veendumused. Objektidel on alati olemas teatud omadused, olenemata sellest, kas inimene on nende olemasolust teadlik või mitte. Objektivismi toetajatena võib mainida selliseid nimesid nagu Karl Popper, Imre Lakatos ja Karl Marx. Popper väidab, et teadmised objektiivses mõttes on teadmised ka ilma teadjata. Lakatos ütleb, et teooria objektiivne väärtus on inimmõistusest sõltumatu. Täielikult nendega nõustuda ei saa, kuna tavaliselt mõjutavad indiviidide siseveendumused neid palju ning neist täielikult vabaks ei saa keegi. Lakatosi objektivismist kõikvõimalike subjektiivsete elementide eemaldades kujundab Chalmers programmi viljakusastme teooria. Viljakusaste on 3
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose tähenduseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objetiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaale kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimsit või fiksreemist võimaldavas vormis. 3. Isiklikud ja varalised õigused Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isilikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina,kas tasu eest või tasuta. Isiklikud õigused (AutÕS § 12): Teose autoril on õigus: 1. õigus autorsusele; 2. õigus autorinimele; 3
Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine).
Kogu tootmine ja teenindus põhineb suures osas tööstusomandi kasutamisel, kultuuritööstus aga autoriõigusel. IOl põhinev tööstus on kasvufaasis ja seal töötab märkimisväärne osa elanikkonnast. Ettevõtte tasandil omab tähtsust IO portfelli koostamine, IO väärtuse hindamine ja IO turustamine kommertsialiseerimine) mitmesuguste lepingute abil. 2. autoriõiguse tekkimine Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 3.patentsuse kriteeriumid Patent on oma olemuselt monopol. Aga patent ei tähenda automaatselt rikkust, seda tuleb samuti müüa nagu iga kaupa. IO lähtealused on valgustusajastus, inimene on loodu isa jne; nüüd aga on põhiteema äri tegemine. Patent kaitseb leiutisi
12.1992 kehtib Eesti Vabariigis Autoriõiguse seadus, mis sätestab kirjandus, kunsti- ja teadusteoste autorile spetsiaalse õiguse (st. autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused ning autoriõigusega kaasnevad õigused (õigused teoste esitajatele). Autoriõigus tekib teose loomisega. Teose loomiseks loetakse teose mingis objektiivses tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise momenti. Autoriõiguse tekkimiseks ja teostemiseks ei nõuta mitte mingeid formaalsusi (näiteks: registreerimist, deponeerimist jne.).Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mistahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada
olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini annuse foonil eutüreoidsed,siis perearsti poolt planeeriti analüüside tesotamist ka edaspidi üks kord aastas. Objektiivses leius RR 132/78 mHG, kuulatlusel südametoonid regulaarsed, fr.76 x/min, nahk kuiv,puhas , perifeersete turseteta. EKG- siinusrütm, muutusteta varasemaga. Patsiendile teostatakse uuesti analüüsid. Kliiniline veri on normis(aneemia välistatakse), TSH 2.47 mU/l (N 0,4- 4),FT4 16 pmol/l(N.10,4- 19,1). Kas võib kindlasti väita, et levotüroksiinravi on sellel patsiendil tulemuslik? Milline on levotüroksiini jätkuannus sellel patsiendil? Kui sageli ja milliseid
Selle mõttetera võttis üle A. Thomas, kes muutis seda vastavalt oma nägemusele: ,,Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis.". Sama palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tõlgenamisi õiguse kohta. Näiteks H. Kelsen tõlgendab õigust kui inimkäitumise normatiivset sunnikorda. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. Õiguse allikate kujunemine Mandri-Euroopas Vanimaks õiguse allikaks loetakse tavaõigust. Ühiskond oli millestki olulises kokku leppinud ja sellest omapärasest lepingust peeti kinni
ole kaitse saamiseks olulised. Teos on loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas – tehnika valdkond on autoriõiguse kaitse alt välistatud autoriõigustega ei saa kaitsta näiteks hoone originaalselt kanalisatsiooni- elektri- või veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest). Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis Vorm - Nt audio- või videosalvestis, noot esitus vms Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil). 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud.
Inimloomus on alati sõltuvuses kultuurist ja inimloomuseid eksisteerib samapalju, kui on olemas kultuure. Inimeseks olemine tähendab võimet nii suureks headuseks kui ka ülimaks kurjuseks. Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, mis omandab tähenduse alles pärast seda, kui grupi liikmed talle tähenduse annavad. Kineesika on mitteverbaalse kommunikatsiooni uurimine. Sapiri-Worfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Minevikus elati väikeste rühmadena ning elatuti korilusest. Küttimine lisas uusi teadmisi, tööriistu, oskusi, mis aitas kaasa grupi kultuuribaasi tekkele. Jahindusühiskonnad olid organiseeritud mitmest perest koosnevatesse hõimudesse, milles naised korjasid oma perele, jahisaak jagati kõigi vahel. Karjakasvatuse tulek lisas valdkondadesse loomatalituse ja kasvatuse
Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimene ei loo tõdesid ja väärtuseid vaid on suuteline avastama neid nende objektiivses eksisteerimises. (aatomite avastamine, sest need olid olemas või teadlased lõid aatomid, et midagi seletada) Nietzche järgi on teadus fabrikatsioon, teadus toetas valgustuse illusiooni. Nietzcshe: Rahu ajal ründab iga tõeline sõdur iseennast. 1886 Võimutahe printsiip, mis on suuteline erinevaid jõude koondama, juhtima, suunama Nit'e arvates maailmas keskne Kõik elav tahab väljendada enda võimu( teda on mõjutanud Darwin)
Indiviidid mõistavad, et õiguspärane käitumine on neile kasulikum kui õigusvastane ja inimesed teadvustavad endale, et see, mis on 2 kasulik üldistes huvides (mis on õiglane ühiskonna jaoks), on kokkuvõttes kasulik ka temale (õiglane ka tema jaoks). Eesti keeles on sõnal „õigus“ mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Eristatakse õigust objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumit (õiguskorda tema staatikas) – ja õigust subjektiivses mõttes – õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigustust. Töö eesmärgiks on välja selgitada kuidas suhtuvad teineteisesse õigus ja õiglus. 1. Õigus Õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. See on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste
kohustus konkretiseerida antavates normides põhiseaduse printsiipide üht või mitut elementi, ta ei tohi anda aga norme, mis on põhiseaduse printsiipidega vastuolus. Otsuste põhjendamisel ei piisa peaaegu kunagi ainult printsiibile viitamisest, igal printsiibil on oma kindel sisu. Kui lähtuda väärtuste ja printsiipide neist määratlustest, mis võimaldavad väärtusi ja printsiipe õiguse reguleerimisega siduda, siis tuleb üldkehtivaid väärtusi käsitleda objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Printsiip on teaduslik-loogilises mõttes süsteemi keskne mõiste, alus, mis kujutab endast mingi seisukoha üldistust ja laiendamist kõigi selle valdkonna nähtustele, millest tähendatud printsiip on abstraheeritud Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse põhiprintsiibid ning normid. Põhiseaduse I peatükis sisalduvad printsiibid määravad ära riigivõimu organisatsiooni põhialused
· Kui vabaneb või tekib juurde mingi ametikoht, korraldatakse kõigepealt firmasisene konkurss Personalipoliitika peaks andma käitumisjuhised: · Distsiplinaarprobleemide · Edutamise, üleviimise, vallandamise · Kompenseerimise, palgatõusu, soodustuste · Puhkuste · Töölepingu lõpetamise puhkudeks, et: -Veenda töötajaid õiglases ja objektiivses kohtlemises -aidata juhtidel vastu võtta objektiivseid otsuseid -anda juhtidele kindlust probleemide lahendamise ning oma otsuste kaitsmisel Uuele töötajale · Antakse tööle võtmisel põhjalik info firma sisemisest hierarhiast ja juhtimisskeemist · Tutvustatakse töökorraldust ja asjaajamiskorda · Selgitatakse koolituse ja enesetäiendamise võimalusi, palga- ja lisatasusüsteemi
universiumis, mille olemasolu on kahtluse all, on mu enda olemasolu. Pikemal mõtlemisel on kahtlus all kõikide kehade eksisteerimine, sealhulgas meie enda eksisteerimine. Seega Descartesel polnud võimalik väita Jumala olemasolu. Descartes leidis oma mõtetes täiusliku olemise. Keskaegsed kirjanikud ütlesid, et mõtted on võrdsel tasemel arvestades objektiivset reaalsust ja piiratust, nagu seda on mõistus. Jumala 7 idee sisaldab objektiivses reaalsuses sama kõrgel taset ning see saab olla põhjustatud ainult Jumalast. Seega Jumal eksisteerib. Descartes ütleb, et idee pärast kindlat taset objektiivsest reaalsusest, peab sisaldama vähemalt taset normaalsest reaalsusest. Paistab tegemist olevat uue printsiibiga ning see on tema esimene argument Jumala olemasolust. Ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, et vastata tasemele objektiivsest reaalsusest sisasaldades ideed Jumalast. Seni kuni meil on see idee, Jumal eksisteerib.
Et jõuda tõeni läheb vaja kannatust. Kannatus on eeltingimus tõelise mina leidmiseks. Sartre: Mis annab elule tähenduse ja teeb selle elamisväärseks? Ütleb, et sellele pole vastust. ,,Elamine on nagu maalimine, kus on oluline, et iga pintslitõmme sobituks eelmisega ja reegleid ei ole." Eetika on subjektiivne. Objektiivses mõttes on õige valem olemas, kuid indiviidile võib varieeruda. Meie poolt valitud roll määrab ära meie valikute õigsuse. Pole mingit väärtust ega moraaliprintsiipi, mis teeb elu heaks. On võimatu teise inimese kõlbluse üle objektiivselt otsustada. ,,Ole aus, ole iseendale truu ja tegutse vabaduse
9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise
kaitse saamiseks olulised. Teos on loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas – tehnika valdkond on autoriõiguse kaitse alt välistatud autoriõigustega ei saa kaitsta näiteks hoone originaalselt kanalisatsiooni- elektri- või veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest). Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis Vorm - Nt audio- või videosalvestis, noot esitus vms Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil). Autoriõigused ei laiene: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele,
1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud Asjaõigusseadus:
Vastus: Mis on kultuur? Inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. · Kultuur on midagi, mida pole võimalik katsuda, materiaalselt tajuda, on abstraktsioon. · Kultuur on ühiskonna sotsiaalse korralduse raamistik. · Keel kui sümbolite kogum, mis võimaldab inimestel omavahel kommunikeeruda. · Iga kultuuri keel peegeldab ka selle kultuuri liikmete väärtusi, ideaale ja suhteid. · Sapir-Whorfi hüpotees: Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas, vaid on suuresti selles ühiskonnas valitseva keele meelevallas. Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada ühe ja sama sotsiaalse reaalsuse esindajaks (Eskimd, Hopi indiaanlased, Piraha suguharu). · Ühelt poolt keel kirjeldab ühiskonnakorraldust, teisalt taastoodab erinevaid eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis.
autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019). Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda tekivad juba autoriõigustega kaitstud tööde ümber. „Naaberõigused tulenevad autoriõiguse põhimõtetest ja antakse teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja teleorganisatsioonidele ning andmebaaside loojatele või valdajatele. Autorite õigusi oma
4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt".
Kas õigustloov akt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust? Esimesel juhul oleksid õigustloovad aktid nii üld- kui ka üksikaktid, teisel puhul ainult üldaktid.Õigusloome: õigusloome all mõistetakse ühetähenduslikult inimeste teadlikku tegevust õigusnormide loomisel, kui õigusnormide loomise protsessi. Õigusloome on seotud vaid objektiivse õiguser mõistega(ehk siis seotud ainult üldaktiga). Õigus objektiivses mõttes kujutab endast õigusnormide kogumit. Õigus subjektiivses mõttes on õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim oma huvide rahuldamiseks. Õiguse kaks mõistet: 1) õiguse objektiivne õigus, õigunormide kogumi tähendus ja 2) õiguse subjektiivne õigus, õigustuse tähendus. Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Kasutatakse ka mõistet õigusloome akt. See on akt kui pädevate organite
Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2
tervis, kitsikuses jälle rikkus. Räägitakse kolme liiki elust: naudingud, poliitikaga seotud elu ja kolmandaks vaimutööga seotud elu. Nautlemine tähendab elamist ainult söömise, joomise ja lõbutsemise nimel. Poliitikga seotud elus peetaske oluliseks kuulsust ja seda selleks, et ennast oma tubliduses veenda. Leida tunnustust oma loomutäiuse tõttu. Mille traditsiooniline vaste oleks voorus. Aristotelese mõistes tähendab see aga nii füüsilist, vaimset kui moraalset täiust objektiivses, mitte subjektiivses tähenduses. Õnn on Aristotelese järgi ülim hüve, sest õnne me valime tema enda pärast; kuulsust, naudingut, mõistust ja kogu loomutäiust aga sellepärast, et loodame nende abil saada õnnelikuks. Õnne aga mõistame meiegi suhteliselt erinevaid olukordi. Tähenduses hetkeline õnn, juhuslik õnn või tervet elu kestev õnn. Edasi hüvest rääkides öeldakse, et see ei saa olla midagi ühest ja üheselt mõistetavat. On need mis
Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanuses õpilastele ka mingit muud õiguse määratlust esitada. Õigust on tõepoolest sageli nimetatud riigi sunninormide kogumiks, mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Kuid see on vaid üks paljudest määratlustest.
annaabi.ee 
