Marss- referaat (1)

Marss
Kaugus Maast: 55-400 milj km
Läbimõõt: 6750 km
Aasta pikkus: 687 Maa päeva
Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min
Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi
Gravitatsioon: ca 40% Maa omast
Marss (Kreeka keeles: Ares ) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile.
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.
Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus .
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam . Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast . Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd.
Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid , on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune , 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid.
Marsi sisemust tuntakse ainult pinnalt saadud andmete ja planeedi üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse magnetvälja puudumine näitab, et Marsi tuum on arvatavasti tahke. Marsi suhteliselt madal tihedus on sarnane teiste maiste planeetidega, mis tähendab, et tema tuum sisaldab arvatavasti suhteliselt suure osa väävlit lisaks rauale (raud ja raudsulfiid).
Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., " ahastus "), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid , on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub ( itta ) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti.
Phobos Deimos
Rohkem kui 100 aastat on väideldud, et Marsi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Kanalite ajalugu sai alguse 1877. aastal, kui neid järjekordse Marsi suure vastasseisu ajal märkas itaalia astronoom Giovanni Virginio Schiaparelli (1835 - 1910). Sama vastasseisu ajal avastas muuseas ameerika astronoom Asaph Hall (1829 - 1907) Marsi kaaslased. Schiaparelli ise pidas neid kindlalt looduslikeks, nimetades neid sageli koguni jõgedeks.Schiaparelli mõistes kanaleid olid mõned astronoomid varemgi tähele pannud , nende seas ka Tartu Tähetorni direktor J. H. Mädler. Nad olid märganud vaid mõnda üksikut kanalit, see-eest Schiaparelli kandis oma Marsi kaardile neist terve võrgustiku. See ei tähenda, et ta oleks neid kõiki korraga näinud: kanalid ilmutasid end temalegi ühe- või kahekaupa, seejuures mitte alati siis, kui Marss kõige lähemal oli, vaid sageli palju hiljem. Kanalite probleemi lahendamisel oli väga oluline kreeka päritolu prantsuse astronoomi Eugene Michael Antoniadi (1870 - 1944) tegevus, kellest kujunes üks 20. sajandi esimese poole parimatest Marsi vaatlejatest. Alustanud 1893. aastal Flammarioni assistendina, oli ta algul veendunud kanalite objektiivses eksistensis. Aja jooksul tekkisid tal siiski kahtlused ja juba 1903. aastal koostas ta lisaks tavapärasele, kanalitega kaetud Marsi kaardile veel teise, millel polnud kanaleid kujutatud. Lõplikult ütles ta kanalitest lahti 1909. aastal Marsi suure vastasseisu järel. Siis andis Meudeni observatooriumi direktor talle võimaluse vaadelda Marssi suure läätsteleskoobiga, mis oma 83 cm läbimõõduga objektiiviga oli (ja on praegugi) suurim Euroopas ja kolmas kogu maailmas. Esimesed vaatlusööd olid harukordselt hea nähtavusega. Sellele vaatamata ta mitte midagi kunstlikku ega geomeetrilist ei näinud, suurepäraselt nähtav Marss oli kaetud vaid vöötide ja laikudega. Nähtu tulemusena jõudis Antoniadi pöördelise tähtsusega järelduseni, et pole kunagi ühtki tõelist Marsi kanalit nähtud. Tegemist on vaid illusiooniga, mis tekib silma ülepingutamisel soovist näha võbeleval kujutisel harvade selgushetkete jooksul võimalikult peeneid detaile.
Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad . Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid.
Usutakse, et mõningad meteoriidid   on tekkinud Marsil. 6. augustil 1996. aastal teatas David McKay meeskond esimesest Marsi meteoriidist leitud orgaanilisest segust. Autorid arvasid hiljem, et see segu koos mitmete teiste mineraloogiliste tunnustega, mida täheldati kivimites , võib olla  muistsete Marsi mikroorganismide tõestus.
Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.html
  
• http://haldjas.folklore.ee/Tagused/nr6/kanalx.ht m
  
• http://opik.obs.ee/osa2/ptk05/tekst.html