Menüü koostamine Sortimendi mõiste Sortiment on toodete loetelute võib olla spetsialiseerunud liikide järgi. Restorani sortimendis on valmis, poolvalmis, tellitavad road ja firma road. Laias valikus alkohoolsed ja karastusjooke. Sortiment võib olla universaalne e. Üldlevinud, mis vastab igale maitsele. Ettevõte võib olla spetsialiseerunud mingile teemale ntx: taimetoidule, kalaroogadele, ulukilihale. Spetsialiseerumise suunaks on mingi rahvusköögi roogade pakkumine sel juhul püütakse selle maa roogadest teha võimalikult ulatuslik valik. Sortimendi ulatus oleneb: 1.Ettevõtte eesmärgist- üldkasutatavates toidu ja ajaviite restorenides on lai sortiment. 2.Ettevõtte kvaliteedi klassist- kõrgem klass nõuab laiemat sortimenti. Toiduvalik 06.01.2009 Klendile kajastub s...
Kehakaalu langetamine Jüri Gümnaasium Koostajad: ... 2014 1.Kuidas alustada kehakaalu langetamisega? Kui olete otsustanud kaalu langetada, siis kõigepealt peaksite välja selgitama selle, kui palju teil on ülekaalu ning milline oleks tegelik tervislik kehakaal. Normaal kehakaalu näitab kehamassiindeks Ettevalmistamine: Eesmärk Päevane energiakogus Soovkaalu saavutamine Eesmärk Eesmärgiks võiks alguses võtta suurima kehakaalu, mis on veel normaalkaal. Kaalulangetamise käigus võib soovkaalu vähendada. Päevane energiakogus Peate välja selgitama, kuidas hetkel toitute. Enda energiakoguse väljaarvutamiseks saate kasutada erinevaid interneti kalkulaatoreid. Näiteks: http://toitumine.ee/tapse-energiasoovituse-kalkulaator/ Kaalulangetamiseks kuluv aeg Kui teate, mitu kilogrammi soovite kaalu alandada, arvutage välja selleks kuluv reaalne aeg. Aeglasem kaalulangetamine on organismile kasulikum K...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT PRAKTIKA ARUANNE Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus Lk 3 2.Ettevõtte kirjeldus Lk 4 3.Tegevus praktikal Lk 5 4.Töökorraldus ettevõttes Lk 6 5.Menüüde analüüs Lk 7-8 6.Erivajadustega kliendid Lk 9 7.Enesekontroll ettevõttes Lk 10 8.Kokkuvõte Lk 11 9.Lisad ...
Vid TÜ ,,Siberi Troika" Kohvik / Söökla Rakvere Koidula 5 ER 9:30 18:00 L 9:30 16:30 P Ettetellimisel Töötajate arv: 5 Menüü koosneb erinevatest vene köögi rahvussöökidest, seal hulgas on ka pelmeenid, vareenikud ning pannkoogid. Hinnad on odavad võrreldes konkurentidega. Tööperiood ettevõttes: 16.05.2011 14.06.2011. Praktika maht: 200 tundi. Praktika peamisteks ülesanneteks oli igapäevane köögi töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, päevaprae, suupistete ja puuvilja valikute valmistamine, menüü koostamine, kuupäeva kleepsude vahetamine, koristamine, praadimine jm. Kui antud töö lõpetasin ja kohe uut tööd mulle ei antud siis võisin vahepeal käija ka viieminutilistel kohvipausidel ning ett...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Kokk2 Sirli Volt SUURKÖÖGI PRAKTIKA ARUANNE Halliste Põhikooli söökla 25.05-5.06 13.07-24.07 Juhendaja: Leeve Tuga kokk Olustvere 2015 sisukord Table of Contents sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 2 Ettevõtte üldine iseloomustus:............................................................................... 3 Tootmise iseloomustus:.......................................................................................... 4 Köögitöö iseloomustus:..............................
MAINORI KÕRGKOOL ENESEKÄITUMISE MUUTMINE Kodutöö Juhendaja: Kaidi Kiis TALLINN 2010 Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine. Oluline on süüa teatud intervallide järel, sest see tagab organismile pideva energia juurdevoolu ning hoiab seedeelundeid püsivalt töökorras. Oluline on ka söömisele keskenduda ja manustada toitu võimalikult aeglaselt. Kiiresti ahmides võib kergesti süüa liiga palju ja eneselegi märkamatult saab kõht ülemäära täis. Dieediks valmistumine Juba kaua on vaieldud selle üle, milline on parim viis kaalus alla võtmiseks ja saavutatud kaal...
Jaak Timberg TUNNIKONSPEKT kursuses "Käitumine ja etikett" Tunni teema Lauaetikett, joogietikett ja käitumine restoranis Tunni eesmärk Tunni eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas käituda restoranis, üldiseid teadmisi lauaetiketist ja joogietiketist. Loeng on gümnaasiumi õpilastele või üliõpilastele. Meetodid Loeng, powerpoint esitlus, ülesanded, arutelu. Vahendid Powerpoint, paberlipikutel ülesanded. Ülesanded õpilastele Loengu ajal küsida õpilastelt küsimusi, mis on seotud konkreetse slaidiga. Lisaks saavad õpilased valikvastustega paberlipikud. Tunni käik Esmalt räägib õpetaja lühidalt, millest tunnis juttu tuleb. Seejärel jätkab powerpoint esitlusega. Esitluse vahel esitab õpetaja küsimusi. Loengu lõpus jagab õpetaja klassi rühmadesse ja annab igale rühmale paberist väljalõigatud küsimustiku ning aega 3 minutit selle...
Atkinsi dieet Atkinsi dieedi looja on dr Robert Coleman Atkinsi (1930-2003) ning ta avalikustas selle 1972. aastal Ta saavutas suure populaarsuse soovitustega uuest dieedirevolutsioonist ning tegutses üle 35 aasta, reklaamides madala süsivesikute hulgaga toitumist Atkinsi peamine soovitus oli, et inimesed peavad vältima suhkrut, valget jahu jt rafineeritud süsivesikuid. Enne dieedi alustamist tuleb puhastada oma köök ja jätta riiulitele ainult madala süsivesikutesisaldusega toidud, planeerida oma menüü nädalaks ette, toitu ostes valida puhtad ja värsked tooted ja süües valida väiksemad nõud Dieedi esimene faas Kestab 2 nädalat või 1 kuu ja on kõige rangem Süsivesikuid kuni 20 grammi päevas, et organism läheks kiiresti ketoosi seisundisse. Lubatud söögid: kala, liha (eriti lahjemat liha, linnuliha), koorikloomad, juust, idu, ruccola, ...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Kadri Uuspalu KK11 AS Pühajärve Puhkekodu Aruanne Juhendaja Ariaane Truu Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö i...
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö iseloomustus............................................................................................10 Teenindustöö iseloomustus.......................................................................................10 Tööhügieen ja t...
Tere! Mina olen Mehis Lõhmus , 11B klassi õpilane ja tegin uurimustöö teemal ,,Tervislik toitumine Jakob westholmi gümnaasiumis?'' Teema pealkiri on esitatud küsimusena, sest töö käigus selgub, kas toit on tervislik või mitte. Valisin teema sellepärast, et olen ise pikalt tegelenud spordi ja oma toitumise jälgimisega. Tänu sellele olid mul ka soodsad tingimused töö koostamiseks. Peale selle huvitun väga spordist ja toitumisest ning tahtsin ennast täiendada. Töö I pooles on väga palju refereerimist ja teoreetilist juttu, mida pärast kasutasin analüüsimiseks. II osa tööst on uuring ja uuringute tegemiseks kasutasin NutriData interneti toitumisprogrammi III osas on analüüs, kus siis toitumisprogramm on arvutanud vajalikud väärtused ja mina kandsin need tabelisse ning analüüsisin neid. Toitumisprogrammi kasutamise idee sain TTÜ toitumiskursuselt ja see on tõesti väga tõhus , tõestatud ja mugav programm. Sellega saab jälgida toitumist, a...
Töökorraldus Suurköögis Referaat Sisukord: 1 1. Sissejuhatus lk 3 2. Suurköögi mõiste lk 4 3. Suurköögi tootmistöö planeerimine lk 5 4 Töötaja tegevuse planeerimine lk 6 5 Suurköögi Pildid lk 7 7 puhasutstööd suurköögi tootmisruumides lk 8 6 Kokkuvõtte lk 9 Sissejuhatus 2 Igal suurköögil on missioon ja äriidee. Ettevõtte missioon iseloomustab selle tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtutakse kliendite vajadustest, soovidest ja ootustest. Seega kirjeldab äriidee, millistele kliendirühmadele (KELLELE) ettevõtte tooted ja teenused on suunatud, MIDA ettevõte pakub ja KUIDAS toimitakse ning tooteid ja teenuseid kl...
Milline on kool 20 aasta pärast? Kahekümne aasta pärast on teadus ja tehnoloogia väga palju arenenud. Kõik need arendused on ka täielikult muutnud koole. Kooli uksest sisse saamiseks tuleb alguses panna näpp näpujälje lugeja peale. Kui näpujälg on andmebaasis, siis lastakse õpilane sisse. Kui aga jälg on vale, lükatakse inimene uksest välja. Kohe, kui uksest sisenetakse astub õpilane metall kasti, kus võetakse joped ära ja pannakse sussid jalga. Kui see on tehtud, sõidab kast otse õigesse klassi. Õpilased ei pea enam kandma koolivormi. Igal koolil on kohustatud olema vähemalt jalgpallistaadioni suurune välisõhu ala, kus õpilased vahetundide ajal olla saavad. Sööklatoidud on väga head, kuna igal aastal küsitakse õpilastelt, mida nad tahaksid süüa ja siis selle järgi koostatakse menüü. Selleks ajaks on ka leiutatud tervisele kasulik p...
Köögitööde õige järjestus ja ajastamine Suurköögis toodetakse igapäevaselt suuri roakoguseid lühikese aja jooksu võimalikult väikese personaliga. Toiduainete töötlemise aeg peab olema lühike, et roogade kvaliteet vastaks sellele esitatud nõudmistele. See nõuab ajakasutuse planeerimist päevaks ja ka pikemateks ajaperioodideks (siia kuuluvad ka töögraafikud). Igapäevased tööülesanded tulenevad menüüst. Menüü koostamisel võetakse aluseks kasutada olevat aega ja seda tööd, mida vastava roa valmistamine eeldab. Ajakasutuse planeerimise võib jaotada järgmiselt: • Tööplaan – mida ja millal teha • Ülesande täitmise / tegevuse ajastamine • Igapäevane töö planeerimine • Töötaja ajakasutuse planeerimine • Seadmete kasutuse planeerimine Tööplaan • Tööplaan tuleneb menüüst ja töögraafikust. Eesmärgiks on tekkinud töökoormuse ühtlane jaotamine erinevate töötajate lõikes. Menüüd koostades püüeldakse selle poole, et töömahuka...
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Tervislik toitumine Referaad Koostas: Silja Grünberg Juhendas: Õp Ie Puhm Vana-Antsla 2012 Sisukord 1. Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks 2. Laps vajab kindlaid söögiaegu 3. Toiduring kirjeld Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas lisab mitmekesisust 4. Teraviljatooted 5. Piim ja piimatooted toidu kõrvale ja vahepalaks 6. . Liha, kala ja muna 7. Igapäevases menüüs ikka möödukus 8. Kokkuvõte, Õige toitumise aluseks on järgmised väikesed põhitõed Sissejuhatus Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast. Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimal...
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toi...
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsiona...
Inimkannatanuga liiklusõnnetuste andmed seisuga 01.02.2018 [1] Tabel 5 Inimkannatanuga LÕ Põhjus 2013 2014 2015 2016 2017 Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus...
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põh...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 1. Praktikaülesannete täitmise analüüs................................................................................ 2 1.1 Praktika kirjeldus....................................................................................................... 2 1.2 Täidetud ülesannete kirjeldus.................................................................................... 4 2.Täiendavad lisad............................................................................................................... 7 Restoran Mezzo........................................................................................................... 7 1. Praktikaülesannete täitmise analüüs 1.1 Praktika kirjeldus Ettevõtte nimetus: Aqva Hotels Tööperiood ettevõttes: 28.09.09-09.10.09 mahuga 80 akadeemilist...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID................................................................................
URSON SELTS: Närilised SUGUKOND: Okaslased PEREKOND JA LIIK: Erethizon dorsatum Nagu suurem osa sellesse sugukonda kuuluvaid liike, veedab ka urson enamuse ajast puudel, mille koorest ja lehtedest ta toitub. Tal on teravad küünised, karvatud jalatallad ning tasakaalu hoiab ta suurepäraselt. Puuoksi mööda liigub ta aeglaselt, ent kindlalt. KESKKOND Urson tunneb end kõige paremini segametsades, ent vajaduse korral võib ta kohastuda ka teistsuguste elutingimustega, näiteks põõsastihnikute, liivakõrbete või koguni lageda tundraga. Kogu päeva põõnab ta kerratõmbunult puuvõras või kaljupraos. Igal loomal on mitu varjupaika, mis paiknevad tema territooriumi erinevates piirkondades. Koidikul läheb ta alati kõige lähemal asuvasse urgu. Urson on "konservatiiv", see tähendab, et ta käib alati mööda ühtesid ja samu radu, jättes enda järel pehmele mullale või lumele nähtavaid jälgi. Juhul, kui talv on eriliselt karm, veedab urson mõned päevad ...
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb a...
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" ...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Anni Velks TOIDUTALUMATUS Referaat SISUKORD Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Olles mitmeid kuid üritanud selgust saada, miks kõht tihti peale toidukorda valutab või olenemata söögi kogusest ning kvaliteedist ebamugavustunnet tekitab, jõudsin selgusele, et olen üks neist, kes kõiki toiduaineid süüa ei saa. Toidutalumatus on aina enam levinud probleem maailmas. See võib tekkida nii noorel kui ka vanal. Suurel ja väikesel. Talumatuse tuvastamine on enamasti väga keeruline ja aeganõudev protsess, mistõttu paljud meie seast ei teagi, et neil võib seda organismis esineda. Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis kaks ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki: Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia ja Tsöliaakia ehk gl...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Majandusarvestus ja finantsjuhtimine RUCOLA RESTORANI KÜLASTAMINE Klienditeeninduse iseseisev töö Õppejõud: Tiina Merkuljeva Tallinn 2013 Rucola restorani külastamine SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................lk 3 1. KÜSIMUSTIK.................................................................................................................lk 4 2. GRAAFIKUD..................................................................................................................lk 5 2.1. Füüsiline keskkond................................................................................................
Referaat Tervislik toitumine Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks t...
Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................................4 Üldised andmed......................................................................................................................6 1.Äriidee.................................................................................................................................7 1.1Konkurentsieelis............................................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid.................................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt. Avamise päevaks on eellepingutega ära müüdud juba 4 kohta ning aasta lõpuks prognoositakse kõikide kohtade täitumist. Hooldekodu pakub teenuseid ja tegevusi, mis sobivad kõigile vanuritele ning on suunatud oma elanike vaimse...
Linnud Põhikool 7.Klass Kodutuvi e. kaljutuvi · Kus võib kohata.Talvisel perioodil peamiselt inimasulates või nende läheduses, muul ajal ka põldudel ja aedades. · Eluiga. Teadaolevalt puurilinnuna kuni 42 aastat, looduslikes oludes poole vähem. Keskmiselt 3 aastat. · Toidulaud. Kaljutuvi toitub valdavalt taimsest toidust. Kodutuvi on harjunud inimeste tagant toidujäätmeid korjama ja sageli tarbib tänu sellele ka loomseid koostisosi. · Arvukus. Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari · Välimus.Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud selle halli põhitooni, kuid kodutuvi salkades on väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad. · Pereelu.Kodutuvi on võimeline pesitsema aastaringselt ja munema 5-6 kurna. Meie kliimavöötmes pesitseb ta siiski ainult vahemikus märtsist sept...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Fazer Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................3 FAZERI VÄÄRTUSED JA LOOME MAITSE ELAMUSED..4 FAZERI TOOTED....................................................5 MINU PERE EELISTUSED.........................................6 RUKKILEIVA AJALUGU..........................................7 LEIVA- JA SAIA TOOTED ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE........................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................9 SISSEJUHATUS Lühidalt Fazerist Fazer Grupile pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas perefirmana Helsingis oma esimese kohviku. Täna tegutseb kontsern kaheksas riigis, pakkud...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. KLIENDIJUHTUMI ANALÜÜS..................................................................................... 4 1.1. Ülevaade kliendi tervisest, toimetulekust, elustiilist.........................................4 1.2. Kõrgenenud kolesterooli patsiendi õendusabi..................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsi...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes..................................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwa...
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitai...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak KODUTUHKRU (Mustela putorius furo) SAGEDASEMAD HAIGUSED Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema. Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire- alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele. Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas ennetada sagedaseimaid haigusi ning pakkuda ...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Sekretäritöö eriala Riine Riitmuru SEKRETÄRITÖÖ PRAKTIKA ARUANNE Kristiina Kikas Trafox Eesti OÜ, personalijuhataja Olustvere 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 2 ETTEVÕTTEST...........................................................................................................................3 3 TÖÖKORRALDUS JA DOKUMENDIHALDUS.......................................................................5 4 SEKRETÄRI AMETIKOHT TRAFOX EESTI OÜs...................................................................6 5 TÖÖÜLESANDED......................................................................................................................7 5.1 Arhiivitöö......................
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond TOIDUALLERGIA Referaat Juhendaja: dotsent Kaie Papple Tallinn 2011 1 SISSEJUHATUS ,,Mis lõunaks on?", ,,Kas ma saaksin ka?". Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus. (L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9). Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb? ,,Teil on allergia!" Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne. Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi to...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad.................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismi ja hotelliettevõtlus TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 TABEL.............................................................................................................................. 4 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS................................................................. 6 2. C. F. HAHN PUB- ESIMENE KÜLASTUS................................................................ 7 3. SUPELSAKSAD- TELEFONIVESTLUS....................................................................7 4. C. F. HAHN PUB- TELEFONIVESTLUS...................................................................8 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS.............
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diab...
Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 ...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Töötajad 1 2 3 4 5 6 7 8 29 4 5 4 4 4 4 4 4 38 5 5 1 5 3 3 4 4 113 4 4 4 3 5 5 4 4 98 4 5 2 3 5 1 4 2 88 4 4 3 3 5 4 4 4 53 3 4 2 3 5 3 5 101 3 4 3 3 4 4 4 3 46 4 4 3 3 5 4 3 2 41 2 5 4 4 4 4 5 2 28 3 4 4 4 4 4 4 4 43 4 4 3 4 2 3 3 4 49 2 4 4 5 5 5 5 5 80 2 4 4 4 3 3 4 4 6 4 3 2 2 4 4 4 3 13 4 5 4 4 4 5 5 4 15 3 4 3 4 4 4 4 4 77 4 4 4 3 3 2 3 4 93 5 5 5 5 4 4 4 4 99 4 4 5 4 4 5 5 4 ...
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumis...
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused..................
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
annaabi.ee 
