Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine tänapäeva ühiskonnas on üsnagi igapäevane osa. Väga paljud inimesi üritavad raha säästa või millegi pealt kokku hoida, et raha pikemas perspektiivis rohkem kätte jääks. Kuid paljudel inimestel puudub kindel soov, mille pärast nad raha koguvad. Enamus soovib lihtsalt koguda raha ja selle hiljem lihtsalt emotsiooni pealt ära raisata, mitte investeerida endasse või kuhugi, mis neile hiljem palju tulu toob. Jutt ei käi muidugi paarist vaid kümnest, viieteist aastasest raha kogumisest, et see panna mingi asja alla. Olgu see siis äri, mida oled alati soovinud alustada või haridus, mida oled soovinud omandada, kuid mis maksab vms. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästliku eluviisi võlud ja valud. Mis on säästmine
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust,
Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest- tööjaotus, toote väljamõtlemine ning selle võimalikult soodne tootmine, nipid, millega kliente oma toodet ostma panna ning kõik muu veel. Olles õpilasfirma tegevdirektor ning juhtinud seda firmat juba rohkem kui pool aastat olen ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud
oskavad esitada küsimusi, aga nad ei oska pidada pausi peale küsimuse esitamist. Kui kiiresti te sõnastate oma küsimuse ümber, kui vastust ei tule? Ma peaksime ootama 20-30 sekundit. Seda enam, kui meie vastas on tüüp, kes on tüüpiline aeglaselt rääkija. Peale küsimuse esitamist tuleb pidada pausi. Kui te olete selline rääkija nagu mina, häsit kiiresti rääkija, siis on tegelikult häsit raske seda pausi pidada. Me peame õppima pausi pidama küsimuse järel. Andma aega inimesele asju läbi mõelda, kuigi see on raske, aga see on oluline. Mõni kord juhtub ka, nii et inimene peab väga pikka pausi. Kui teil on kliendisuhe, siis absoluutselt alati tuleb lasta kliendi oma lause lõpetada. Sel ajal tuleb näidata, et te kuulate. See tähendab, et aegajalt säilitada silmside ja kõik muud asjad, mida ma hakkan teile kohe rääkima. Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kokku võtmine. Tegite koolis ümberjutustusi? Anti teile mingi tekst
Vajan õppimise ajal rahu ja vaikust. Mul ei tohi olla õppimise ajal segavaid faktoreid. Vahel kõnnin mööda tuba ja seletan antud teksti kõva häälega. Mulle sobivad hästi praktilised tegevused, sest nii jääb paremini meelde. Kodus süstematiseerin kõik õppeainete materjalid eraldi kaustadesse. Konspektides joonin olulised asjad alla, et oleks kergem arvestuse jaoks õppida. Kasutan eriti tähtsate lausete puhul teatuid värvilisi märke,teen värvilisi kastikesi . Planeerin enda aega õppimisele. Kirjalikud tööd teen vabadel päevadel. Iga õppeainega tunnen, et saan targemaks ja omandan uusi teadmisi. Õpitud teadmisi tahaksin kasutada oma erialases töös. Olen põhiliselt kuulamis ja lugemispõhine õppija. Tänapäeva õppemeetodid on minu jaoks uued ja harjumatud. Nende omandamine võtab aega. Alati ei õnnestu kõik nii hästi, kui ma tahaksin. Minu püsimatu iseloomu pärast võib juhtuda, et ma ei loe antud teemat korralikult lõpuni.
Tegelik ajakasutus oli natuke teine, mille tingis abikaasa tööalane välklähetus terveks nädalaks. Taoline muutus lõi tabeli segamini ja pidin tabelit kohandama. Pean tunnistama, et ilma ajatabelita oleks ma tõenäoliselt omadega ummikus olnud. Rohkelt koolitöid, lastel võistlused ja kevadised esinemised, töö juures kaks suurt ootamatut olukorda ja lisa koormusena suure valla tantsupeo lavastamine ja esinemine, mille juurde kuulusid arvukad proovid. Aega sain juurde öötundidelt. Kuna lapsed on kodused ja soovivad pidevat tähelepanu või vähemalt minu valmisolekut, siis õppimine on planeeritud alati hommikutundidele, näiteks alates kella neljast. Selleks ajaks, kui pere tõuseb olen saanud palju arvutitööd, olgu selleks kooli kodutööd või tööalased teemad, tehtud. See omakorda ei tekita päeva esimeses pooles kiusatust piiluda meile või muretseda tegemata paberitöö pärast
Enesejuhtimise II arvestus Minu aja kasutamise audit Tegevus Ööpäevas kulutatud aeg Teie hinnang (liiga palju, vähe) (tund:minutid) Nädala sees jääb magamise aega väheks, kuid võimalusel teen selle uneaja mõnel kergemal päeval tagasi. Magamine 6:30 Samas võib see organismile ebatervislikult mõjuda võiks olla stabiilsem unejaotus iganädalaselt.
rohkem auahned kui tüdrukud. Ilmselt see põhjustabki põhikoolis ja gümnaasiumis poistel olukorra, et ei taheta või ei viitsita õppida, kuna ollakse piisavalt enesekindlad, et kuidagi saab ikkagi hakkama. Poisid on reeglina rohkem kohalpüsimatud kui tüdrukud ning puberteedi eas ründab neid ka haigus „laiskus kontites“. Pidevalt leitakse vabandusi, miks ei peaks õppima ja õppimise asemel on palju rohkem põnevaid ja huvitavaid asju, mida teha. Omast kogemusest oskan öelda, et poisid on tihtipeale targemad ja ammendavad tarkusi ja oskusi paremini, kui tüdrukud, kuid pahatihti on poiste hinded koolis kehvemad kuna ei viitsita õppida ning loodetakse oma kavalusele, et tööst kuidagimoodi läbi saada. Samuti jäetakse enamus kohustusi viimasele hetkele ning tänu selle koguneb neid liiga palju ja seetõttu ei jõuta õigeks ajaks oma asjadega valmis. Õppimist segavaks faktoriks on kindlasti ka arvuti ning nutiseadmed.
Kõik kommentaarid