Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Triin Rannak
KODUTUHKRU ( Mustela putorius furo ) SAGEDASEMAD HAIGUSED
Referaat
Juhendaja : Triinu Tõrv
Tallinn 2012

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
KODUTUHKUR 4
Välisehitus 4
Siseehitus 4
Toitumine 5
Paljunemine 5
SAGEDASEMAD HAIGUSED 6
Neerupealise kasvaja 6
Mis see on? 6
Tekkepõhjused 6
Sümptomid 6
Ravi 6
Insulinoom (kõhunäärme kasvaja) 6
Mis see on? 7
Tekkepõhjused 7
Sümptomid 7
Ravi 7
Lümfoom 7
Mis see on? 7
Tekkepõhjused 7
Sümptomid 8
Ravi 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS


Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema.
Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire - alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele.
Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas ennetada sagedaseimaid haigusi ning pakkuda täisväärtuslikku ja tervislikku elu oma lemmikloomale.

KODUTUHKUR


Kodutuhkur (Mustela putorius furo) on loomade riiki, keelikloomade hõimkonda, selgroogsete alamhõimkonda, imetajate klassi, kiskjaliste seltsi, kärplaste sugukonda, kärbi perekonda ja tuhkru liiki kuuluv alamliik , kes on kodustatud mitu sada aastat tagasi. (Myers, et al., 2012) Kindlalt pole teada, kuidas see alguse sai, sest versioone on erinevaid.

Välisehitus


Kodutuhkur on täiskasvanult umbes 30-40 cm pikkune (koos sabaga) kiskja , kellel on väiksed ümara kujuga otstest valged kõrvad ning pikk karvkattega saba. (Eesti Tuhkrute Liit, 2012)
Tuhkru nahk on väga paks, eriti seljal ja kaelal. Nahka katab hele aluskarv ehk villakarv, mis koosneb peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest. Talvel on see paksem kui suvel. Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel .Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged märgised rinnal, näol ja/või jalgadel. ( Bourne , Caley, 2012a)
Valguspäeva pikkuse muutumine toob kaasa tuhkru hooajalise karvavahetuse, mis toimub kaks korda aastas: veebruar-märts ning oktoober-november. Kunstliku valguse tingimusel pidades saab karvavahetusaega nihutada.
Tiinetel tuhkrutel on karvaajamine põhjustatud hormonaalsetest muutustest ning see toimub umbes 20. tiinuspäeval.
Kodutuhkrutel on pärakunäärmed, mis toodavad tugevalõhnalist nõret. Tuhkrud pritsivad seda vaid ohu ja ehmatuse korral, vahel ka väga lõdvestunud olukorras. (Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011)

Siseehitus


Tuhkrutel on 14 või 15 ribi . Osa isenditel on ühel pool 14 ent teisel pool 15 roiet. Neil on viis põhilist paari süljenäärmeid: kõrvalsüljenääre, submandibulaar-, keelealune, molaar- ja sarnanääre. Keel on pikk ning vabalt liikuv, hambad teravad . Pikk söögitoru koosneb vöötlihastest. Kõht on lihtne ning suhteliselt suur. Peensool on lühike, umbes 190 cm, mis on 5 kehapikkust, ning koosneb kaksteistsõrmik-, tühi- ja niudesoolest. Jämesool on ainult 10 cm pikk ning lõppeb pärakuga. Pankreas on roosa või punane ning V-kujuline, mille üks ots ulatub kaksteistsõrmiksoolde ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #1 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #2 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #3 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #4 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #5 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #6 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #7 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #8 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #9 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #10 Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor niisamasiin Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
24
docx
VÄHKKASVAJAD
24
doc
PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
53
doc
Eluslooduse portfoolio
62
doc
Üldbioloogia materjal



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun