TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Triin Rannak
KODUTUHKRU ( Mustela putorius furo ) SAGEDASEMAD HAIGUSED
Referaat
Juhendaja : Triinu Tõrv
Tallinn 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
KODUTUHKUR 4
Välisehitus 4
Siseehitus 4
Toitumine 5
Paljunemine 5
SAGEDASEMAD HAIGUSED 6
Neerupealise kasvaja 6
Mis see on? 6
Tekkepõhjused 6
Sümptomid 6
Ravi 6
Insulinoom (kõhunäärme kasvaja) 6
Mis see on? 7
Tekkepõhjused 7
Sümptomid 7
Ravi 7
Lümfoom 7
Mis see on? 7
Tekkepõhjused 7
Sümptomid 8
Ravi 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema.
Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire - alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele.
Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas ennetada sagedaseimaid haigusi ning pakkuda täisväärtuslikku ja tervislikku elu oma lemmikloomale.

KODUTUHKUR

Kodutuhkur (Mustela putorius furo) on loomade riiki, keelikloomade hõimkonda, selgroogsete alamhõimkonda, imetajate klassi, kiskjaliste seltsi, kärplaste sugukonda, kärbi perekonda ja tuhkru liiki kuuluv alamliik , kes on kodustatud mitu sada aastat tagasi. (Myers, et al., 2012) Kindlalt pole teada, kuidas see alguse sai, sest versioone on erinevaid.

Välisehitus

Kodutuhkur on täiskasvanult umbes 30-40 cm pikkune (koos sabaga) kiskja , kellel on väiksed ümara kujuga otstest valged kõrvad ning pikk karvkattega saba. (Eesti Tuhkrute Liit, 2012)
Tuhkru nahk on väga paks, eriti seljal ja kaelal. Nahka katab hele aluskarv ehk villakarv, mis koosneb peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest. Talvel on see paksem kui suvel. Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel .Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged märgised rinnal, näol ja/või jalgadel. ( Bourne , Caley, 2012a)
Valguspäeva pikkuse muutumine toob kaasa tuhkru hooajalise karvavahetuse, mis toimub kaks korda aastas: veebruar-märts ning oktoober-november. Kunstliku valguse tingimusel pidades saab karvavahetusaega nihutada.
Tiinetel tuhkrutel on karvaajamine põhjustatud hormonaalsetest muutustest ning see toimub umbes 20. tiinuspäeval.
Kodutuhkrutel on pärakunäärmed, mis toodavad tugevalõhnalist nõret. Tuhkrud pritsivad seda vaid ohu ja ehmatuse korral, vahel ka väga lõdvestunud olukorras. (Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011)

Siseehitus

Tuhkrutel on 14 või 15 ribi . Osa isenditel on ühel pool 14 ent teisel pool 15 roiet. Neil on viis põhilist paari süljenäärmeid: kõrvalsüljenääre, submandibulaar-, keelealune, molaar- ja sarnanääre. Keel on pikk ning vabalt liikuv, hambad teravad . Pikk söögitoru koosneb vöötlihastest. Kõht on lihtne ning suhteliselt suur. Peensool on lühike, umbes 190 cm, mis on 5 kehapikkust, ning koosneb kaksteistsõrmik-, tühi- ja niudesoolest. Jämesool on ainult 10 cm pikk ning lõppeb pärakuga. Pankreas on roosa või punane ning V-kujuline, mille üks ots ulatub kaksteistsõrmiksoolde ja