Kodutuhkru sagedasemad haigused referaat (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Triin Rannak
KODUTUHKRU ( Mustela putorius furo ) SAGEDASEMAD HAIGUSED
Referaat
Juhendaja : Triinu Tõrv
Tallinn 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
KODUTUHKUR 4
Välisehitus 4
Siseehitus 4
Toitumine 5
Paljunemine 5
SAGEDASEMAD HAIGUSED 6
Neerupealise kasvaja 6
Mis see on? 6
Tekkepõhjused 6
Sümptomid 6
Ravi 6
Insulinoom (kõhunäärme kasvaja) 6
Mis see on? 7
Tekkepõhjused 7
Sümptomid 7
Ravi 7
Lümfoom 7
Mis see on? 7
Tekkepõhjused 7
Sümptomid 8
Ravi 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Üha levinuim trend on võtta koduloomaks koera või kassi asemel kodutuhkur (Mustela putorius furo). Tänapäeva kiires elutempos on parimaks lõõgastajaks just tema.
Tuhkrud on väga armsad ning valmistavad meile nalja ja rõõmu pidevalt. Nende uudishimu ei tunne piire - alles nad mängisid sinu varvastega kui järgmisel hetkel nad juba tassisid sinu susse kapi alla. Ent võrreldes metstuhkrutega on nende immuunsüsteem palju nõrgem ja seetõttu vastuvõtlik paljudele haigustele.
Olles ise kodutuhkru omanik, huvitusin nende haiguste uurimisest, et teada saada, kuidas ennetada sagedaseimaid haigusi ning pakkuda täisväärtuslikku ja tervislikku elu oma lemmikloomale.

KODUTUHKUR

Kodutuhkur (Mustela putorius furo) on loomade riiki, keelikloomade hõimkonda, selgroogsete alamhõimkonda, imetajate klassi, kiskjaliste seltsi, kärplaste sugukonda, kärbi perekonda ja tuhkru liiki kuuluv alamliik , kes on kodustatud mitu sada aastat tagasi. (Myers, et al., 2012) Kindlalt pole teada, kuidas see alguse sai, sest versioone on erinevaid.

Välisehitus

Kodutuhkur on täiskasvanult umbes 30-40 cm pikkune (koos sabaga) kiskja , kellel on väiksed ümara kujuga otstest valged kõrvad ning pikk karvkattega saba. (Eesti Tuhkrute Liit, 2012)
Tuhkru nahk on väga paks, eriti seljal ja kaelal. Nahka katab hele aluskarv ehk villakarv, mis koosneb peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest. Talvel on see paksem kui suvel. Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel .Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged märgised rinnal, näol ja/või jalgadel. ( Bourne , Caley, 2012a)
Valguspäeva pikkuse muutumine toob kaasa tuhkru hooajalise karvavahetuse, mis toimub kaks korda aastas: veebruar-märts ning oktoober-november. Kunstliku valguse tingimusel pidades saab karvavahetusaega nihutada.
Tiinetel tuhkrutel on karvaajamine põhjustatud hormonaalsetest muutustest ning see toimub umbes 20. tiinuspäeval.
Kodutuhkrutel on pärakunäärmed, mis toodavad tugevalõhnalist nõret. Tuhkrud pritsivad seda vaid ohu ja ehmatuse korral, vahel ka väga lõdvestunud olukorras. (Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011)

Siseehitus

Tuhkrutel on 14 või 15 ribi . Osa isenditel on ühel pool 14 ent teisel pool 15 roiet. Neil on viis põhilist paari süljenäärmeid: kõrvalsüljenääre, submandibulaar-, keelealune, molaar- ja sarnanääre. Keel on pikk ning vabalt liikuv, hambad teravad . Pikk söögitoru koosneb vöötlihastest. Kõht on lihtne ning suhteliselt suur. Peensool on lühike, umbes 190 cm, mis on 5 kehapikkust, ning koosneb kaksteistsõrmik-, tühi- ja niudesoolest. Jämesool on ainult 10 cm pikk ning lõppeb pärakuga. Pankreas on roosa või punane ning V-kujuline, mille üks ots ulatub kaksteistsõrmiksoolde ja teine mao ning põrna vahele. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakus osas. See on poolkuu -kujuline ja hallikat värvi. Maks on suurim organ kehas ning on seotud kõikide biokeemiliste protsessidega.(Bourne, Caley, 2012b)

Toitumine

Tuhkrud on karnivoorid , kes peaksid ära sööma kogu oma saaklooma, kuid tegelikkuses oleneb see suuresti kasvatusest. Lemmiktoiduks on neil toores liha, vutimuna ning siseelundid . Menüü peaks olema väga rasvarikas sisaldades rohkelt kõrgekvaliteedilist lihavalku. Ent kõige rohkem kodutuhkruid sööb spetsiaalset kvaliteetset kuivtoitu.
Kuigi neile meeldib piim, magus maitse ning puuviljad , ei tohiks neid anda. Seedetrakt on neil väga lühike ning vähese mikroflooraga, seetõttu ei omasta nad hästi süsivesikuid ega kiudaineid.
Puhas joogivesi peab alati olema kättesaadaval kas kausis või pudelis.
Söögiharjumused omandavad tuhkrud täiskasvanuks saamiseks ja nii on hiljem raskem neid millegi uuega harjutada. ( Abel , 2010)

Paljunemine

Sageli on loomad valmis paarituma enne täieliku suguküpsuse saavutamist. Esimene indlemine toimub emasloomadel 5.-7. elukuul ning ta ei pruugi veel tiinestuda, sest suguküpsus saabub 6.-12. elukuul. Isasloomad on valmis paaritumiseks 6-8 kuuselt, kuid esimene õnnestunud viljastamine toimub tavaliselt 8-12 kuu vanuselt.
Sigimisperiood ehk jooksuaeg algab veebruaris ning kestab septembrini. Tuhkrute käitumine muutub- emasloomad muutuvad rahututeks või vastupidiselt täiesti loiuks . Isased muutuvad aga agressiivseks ning hakkavad oma territooriumi märgistama. Samuti muutuvad suguelundid . 1-2 nädalat pärast inna algust suureneb oluliselt emasloomade sugu- ja kuseelundi ava väline osa, mis muutub suure pohla suuruseks, isasloomadel suurenevad tugevalt munandid.
Poegimine toimub tavaliselt kaks korda aastas- aprillis /mais ja juulis/augustis. Tiinus kestab 42 päeva ning pesakonnas on keskmiselt 6-9 kutsikat, kes sünnivad pimedate ja kurtidena. 4-5 nädala vanuselt arenevad silmad, kõrvad ning püsiv karvkate . Täiskasvanuikka jõuavad nad 5-8 kuuselt.(Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011)

SAGEDASEMAD HAIGUSED

Kolm kõige sagedasemat kodutuhkru haigust, milledel puudub kindel ravi, on neerupealise kasvaja, insulinoom ja lümfoom. ( Foster , Smith, 2012a)

Neerupealise kasvaja

Neerupealised on paarisorgan, mis asub retroperitoneaalruumis. Need koosnevad koorollusest ehk cortex’ist ja säsist ehk medulla ’st.(Ambos, 2009)

Mis see on?

Terved neerupealised sisaldavad rakke, mis toodavad erinevaid hormoone nagu kortisoon ning osa nais - ja meessuguhormoone. Neerupealise kasvaja puhul on toodetud üleliia naissuguhormoone. Kasvaja on rohkem levinud emasloomadel ning esineb tavaliselt üle 4 aasta vanustel kodutuhkrutel. (Foster, Smith, 2012b)

Tekkepõhjused

Kindlad teadaolevad tekkepõhjused puuduvad ent osa arvavad , et probleemiks on väike genofond , mis saadi 1950. aastal George Marshalli sugulusaretusel, kus võis suureneda tuhkrute tundlikkus neerupealise kasvajale. Teised jälle arvavad, et kasvajat võib põhjustada väga noore isendi kastreerimine või steriliseerimine . ( Hines , 2012)

Sümptomid

Tavaliseim ning üks esimesi sümptomeid on karvade vähenemine saba otsas, aga ka jäsemetel ning kõhul. Kratsimine põhjuseta, isutus , nõrkus, kaalu langus ja raskus urineerimisel on põhilised näitajad haigusest.

Ravi

Võimalusi on mitmeid, kuid üks tõhusamaid on lõikus, kus eemaldatakse kasvaja. Operatsioon on lihtsam, kui kasvaja on ainult vasakpoolsel neerupealisel, sest parempoolsel on suur veresoon väga lähestikku neerupealisega. (Foster, Smith, 2012)

Insulinoom (kõhunäärme kasvaja)

Kõhunääre ehk pankreas on umbes 15 cm pikkune V-kujuline organ, mis paikneb ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. Kõhunäärme ülesandeks on eritada seedimiseks vajalikku nõret, mis väljub kaksteistsõrmiksoolde ja insuliini tootmine, mis kontrollib organismi suhkrukasutamist. (SA Tartu Ülikooli Kliinikum Hematoloogia - onkoloogia kliinik , 2012a)

Mis see on?

Insulinoom ehk kõhunäärme kasvaja on tavaliseim neoplastiline haigus, mis esineb sagedamini keskealistel ning vanematel kodutuhkrutel. (Fix, Harms, 1990)

Tekkepõhjused

Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon , mis langetab veresuhkru taset. Insulinoom ehk kõhunäärme kasvaja toodab väga suurtes kogustes insuliini, mille tagajärjel veresuhkur langeb ohtlikult madalale tasemele ning isend haigestub. ( Brown , 1998)

Sümptomid

Osa kodutuhkrutel ei ilmnegi sümptomeid ent teistel esineb letargia ning nõrkus, liigne süljevoolus, põhjendamatu kaalulangus ja vahel ka krambid .(Long Beach Animal Hospital , 2012)

Ravi

Tõhusaim ravi on lõikus, kus eemaldatakse kasvajad. Veterinaar peaks operatsiooni ajal kontrollima ka neerupealiseid, kuna neerupealiste kasvaja võib esineda samal ajal. Pärast lõikust peaks kontrollima regulaarselt veresuhkru taset. ( McLeod , 2012)

Lümfoom

Lümfoom, esinemissagedusega 11,9-29,2%, on tuhkrutel väga levinud pärast neerupealise ja kõhunäärme kasvajat. Selle sagedus tõuseb üha enam. (Ammersbach, et al., 2008)

Mis see on?

Lümfoom on lümfisüsteemi kasvaja, millel on olemas mitu varianti ent levinuimad on lümfotsütaarne ja –blastiline.
Harilikult esineb lümfotsütaarne variant üle kahe aasta vanustel kodutuhkrutel, kus kroonilise haiguse kulg on seotud mõne siseelundkonna organitega, kas põrna, maksa, neerude või lümfisõlmedega.
Noorematel kodutuhkrutel, kes on nooremad kui 2 aastat, ilmneb tihedamini lümfoblastiline variant, mis tavaliselt hõlmab harkelundit, põrna, maksa ja luuüdi. (Gupta,et al., 2010)

Tekkepõhjused

Nagu ka teiste kasvajate nii ka lümfoomide tekke põhjust pole täpselt teada. Üheks põhjuseks arvatakse olevat lümfotsüüdis tekkinud kromosoomihäiret, mis viib kontrollimatu pahaloomuliste lümfoomirakkude tekkele. Samuti arvatakse seotust mitmesuguste viirustega. (SA Tartu Ülikooli Kliinikum Hematoloogia-onkoloogia kliinik, 2012b)

Sümptomid

Tavaliseimad sümptomid on nõrkud, diarröa, kaalu langus ja suurenenud lümfisõlmed. Samuti võib tuhkrul esineda köha ning raskusi hingamisel.(Williams, 2012)

Ravi

Sagedamini kasutatakse lümfoomi leevenduseks Prednisone. Kui tuhkurt on juba ravitud sellega näiteks insulinoomi, soole- või teisi haigusi, siis ei pruugi see mõjuda. Kahjuks Prednisone ei ravi lümfoomi, see on lihtsalt leevenduseks, mis aitab parandada tuhkru elukvaliteeti.
On olemas ka teisi ravimeetodeid nagu kirurgia , kiiritamine või kemoteraapia . Ükskõik, milline meetod valitakse, alustatakse sellega kiiresti, et pikendada võimalikult palju tuhkru eluiga. (Onasch, 2008)

KOKKUVÕTE

Kolm kõige sagedasemat haigust, mis esinevad kodutuhkrutel on neerupealiste kasvaja, insulinoom ja lümfoom. Kõigi kolme haiguste tekkepõhjusi pole kindlalt teada ent versioone on erinevaid.
Tavalisteks sümptomiteks on loiusus, põhjendamatu kehakaalu langus ning karvaajamine.
Nende neoplastiliste haiguste tõhusaim ravimeetod on lõikus, kuid on olemas ravimeid, mis leevendavad tuhkru tervislikku seisundit.
Ennetamiseks pole vaja teha muud, kui toita enda lemmikut õigesti. Puu- ja juurviljad , piim ning magusamaitsega toidud tuleks kindlasti menüüst välja jätta, sest tuhkru organism ei suuda neid omastada.
Kasvatades ja hoides oma lemmiklooma hoole ja armastusega, pakub tuhkur vastu õnnelikku, pikka ning rõõmsat kooselu.

KASUTATUD KIRJANDUS

Abel, T. 2010. Teadmisi tuhkrutest. [WWW] http://tuhkrutohter.blogspot.com/ (05.05.2012)
Ambos, A. 2009. Endokriinsüsteem. [WWW] kmi.ttu.ee/ upload /File/Mol_meditsiin_Endokriinsysteem_2009.ppt (03.05.2012)
Ammersbach, M., DeLay , J., Caswell, J., Smith, D., Taylor, W., Bienzle, D. 2008. Laboratory Findings, Histopathology, and Immunophenotype of Lymphoma in Domestic Ferrets. Vet Pathol, 45, 663-673. [Online] ( http://vet.sagepub.com/content/45/5/663 ) (21.04.2012)
Bourne, D., Caley, K. 2012a. APPEARANCE/ MORPHOLOGY: SKIN /COAT/PELAGE with literature reports for the  Ferret - Mustela putorius furo. [WWW] http://wildpro.twycrosszoo.org/S/0MCarnivor/Mustelidae/mustela/Mustela_putorius_furo/05Mustela_putorius_furoAMPelage.ht m(01.05.2012)
Bourne, D., Caley, K. 2012b. APPEARANCE/ MORPHOLOGY: DETAILED ANATOMY NOTES with literature reports for the Ferret - Mustela putorius furo. [WWW] http://wildpro.twycrosszoo.org/S/0MCarnivor/Mustelidae/mustela/Mustela_putorius_furo/06Mustela_putorius_furoAMDetail.ht m (01.05.2012)
Brown, S. 1998. Insulinoma. [WWW] http://www.ferretcentral.org/faq/med/insulin.html (01.05.2012)
Eesti tuhkrusõprade klubi. 2011. Karvaajamine, lõhn ja paljunemine. [WWW] http://www.tuhkur.ee/karvaajamine-lohn-ja-paljunemine.html (03.05.2012)
Eesti Tuhkrute Liit. 2012. Ajalugu. [WWW] http://www.ferret.ee/?id=10344 (01.05.2012)
Fix, A., Harms, C. 1990. Immunocytochemistry of Pancreatic Endocrine Tumors in Three Domestic Ferrets (Mustela putorius furo). Vet Pathol, 27: 199-201. [Online] ( http://vet.sagepub.com/content/27/3/199 ) (21.04.2012)
Foster, Smith. 2012a. Diseases Most Common In Ferrets. [WWW] http://www.drsfostersmith.com/pic/article.cfm?aid=1877 (29.04.2012)
Foster, Smith. 2012b. Adrenal Gland Disease . [WWW] http://www.peteducation.com/article.cfm?c=11+1286&aid=522 (05.05.2012)
Gupta, A., Gumber, S., Schnellbacher, R., Bauer , R., Gaunt, S. 2010. Malignant B-Cell Lymphoma with Mott Cell Differentiation in a Ferret (Mustela Putorius Furo). J VET Diagn Invest. 22, 469-473. [Online] (vdi.sagepub.com/content/22/3/469. full .pdf) (21.04.2012)
Hines, R. 2012.Adrenal Disease In FerretsAdrenal Gland Tumors andHyperadrenocorticism. [WWW] http://www.2ndchance.info/ferretadrenal.ht m (02.05.2012)
Long Beach Animal Hospital. 2012. Ferret Insulinoma. [WWW] http://www.lbah.com/ferrets/insulinoma.htm#symptoms (01.05.2012)
McLeod, L. 2012. Insulinomas in Ferret. [WWW] http://exoticpets.about.com/cs/ferrets/a/ferrinsulinoma.ht m (05.05.2012)
Myers, P., Espinosa, R., Parr, C., Jones , T., Hammond, G., Dewey , T. 2012. Mustela putorius furo. [WWW] http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/classification/Mustela_putorius_furo.html (05.05.2012)
Onasch, K. 2008. Lymphoma in Ferrets: Diagnosis & Treatment. [WWW] http://kristenmcdonald.com/portfolio/web/ferretfacts/www.ferretfacts.com/lyinfe.html (05.05.2012)
SA Tartu Ülikooli Kliinikum Hematoloogia-onkoloogia kliinik. 2012a. Kõhunäärmevähk. [WWW] http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/60-kohunaeaermevaehk (05.05.2012)
SA Tartu Ülikooli Kliinikum Hematoloogia-onkoloogia kliinik. 2012b. Lümfoom. [WWW] http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/68-luemfoo m (03.05.2012)
Williams, B. 2012. Lymphoma. [WWW] http://www.everythingferret.com/lymphoma_in_ferrets.ht m (03.05.2012)