Nummerdatud loetelu
· liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimuste täitmise ja liinirajatise märgistamise nõuete üle järelevalve teostamine; · infoühiskonna teenuse seaduse täitmise üle järelevalve teostamine vastavalt ameti pädevusele; · Eesti numeratsiooniplaani haldamine, mis seisneb selle kavandamises, koostamises ja kasutamise planeerimises ning kasutamise efektiivsuse analüüsimises ja korraldamises; · numeratsiooni haldamine, mis seisneb numeratsiooni eraldamises ja broneerimises vastavuses Eesti numeratsiooniplaaniga, numbrilubade andmises ning järelevalves numeratsiooni kasutamise üle; · numeratsiooni kasutamise osas esitatud tehniliste kaebuste ja vaidluste lahendamine; · numeratsioonialase tehnoloogia arengu, regulatsiooni ning õigusaktide ja soovituste, sealhulgas rahvusvaheliste, jälgimine ja analüüs, ülevaadete koostamine ning
2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii paberkandjal kui digitaalselt. 3. Geodeetilise uurimistöö tegija peab esitama digitaalse maa-ala plaani kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast arvates. 4
ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koostatud kolvi-kepsugrupp. Ja jälgitakse numeratsiooni ja suunda. Paigaldakse 2 kolbi üheaegselt ja need mille väntvõlli vändakaelad on üles keeratud. Laagrisaaled määritakse õliga kokku. Rõngaste kokkusurumisel kasutatakse rakist (abinõud). Kepsu laager pingutakse jälle mitme läbimiga ja kasutakse dünomomeetrilist võtit. Keerates väntvõlli pool pööret siis paigaldatakse ülejäänud 2. Paigaldakse õlipump ja selle ajam. Karteri põhja paigaldamisel jälgitakse pingutus
lõppliidet üün. Üldvalem CnH2n-2 Nimetus moodustatakse samamoodi nagu alkeenide puhul. Näiteks: CH CCH3 propüün või prop-1-üün CH C -- CH2 -- CH3 but-1-üün Nii kaksiksidet kui ka kolmiksidet sisaldavate ühendite nimetus saadakse, kasutades lõppliidet eenüün. Tüviühend numereeritakse nii, et kordsetel sidemetel oleks väiksem number (pole oluline, kas tegemist on kaksik- või kolmiksidemega). Võrdse numeratsiooni korral eelistatakse kaksiksidet. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 hepta-1,5-dieen-3-üün. okt-1,7-diüün 3-etüülheks-4-een-1-üün 4,4-dimetüül-2-pentüün (või 4,4-dimetüülpent-2-üün) Küllastumata asendajate nimetuses näidatakse nii küllastumatuse määr (kaksik- või kolmikside) kui ka selle (nende) asukoht. Kui asendaja on tüviühendiga seotud kaksiksideme
Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähiste lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt. punkti. 2.3.2 kohaselt) Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. 4.1. Arvude esitamine tekstis. Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga. Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata. Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte "eelmisel aastal" või "käesoleval aastal"
2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Mis kujul edastatakse tellijale maa-ala plaan? Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul §-s 10 nimetatud aruande nii paberkandjal kui digitaalselt. 3. Mitme päeva jooksul tuleb valmis maa-ala plaan esitada kohalikule omavalitsusele?
11.4. Rahavoogude plaan (näidis vähemalt kuue kuu kohta) 12. Riskitegurite hindamine ja reguleerimine (millised on riskid, kindlustamine) 13. Kokkuvõte tähtsamatest abinõudest (asutamise ajakava, millest alustatakse, millele tähelepanu pööratakse jne) Lisad Kasutatud materjalid NB! Lähtudes konkreetsest tootest või teenusest võib osutuda mõni peatükk ebaotstarbekaks või on vajalik hoopis midagi lisada. Loominguline lähenemine on teretulnud, aga... Siis tuleb muuta numeratsiooni! Oluline on, et kõige tähtsam saaks kirja ja nii, et lugeja, kes ei tea midagi planeeritavast ettevõttest, saaks sellest võimalikult täpse ülevaate, just sellise, milline on autoril ,,silme ees"!
samal ajal lüli sündmuste ahelas. Kokku on neid kaks: ,,Ilus möldrineiu" (1823; ,,Die schöne Müllerin") ja ,,Talvine teekond" (1827; ,,Die Winterreise"), mõlema teksti autor on Schuberti kaasaegne saksa poeet Wilhelm Müller. Pärast helilooja surma koondati osa Schuberti lauludest veel kolmandassegi tsüklisse - ,,Luigelaul" (,,Schwanengesang"; tekstide autorid Ludwig Rellstab ja Heinrich Heine). Lõpetamata sümfoonia h-moll. Enimkasutatava numeratsiooni järgi nimetatakse seda ka 8. sümfooniaks. Kuigi Schubert komponeeris selle juba 1822. aastal, leiti teose partituur alles 1865. aastal. Tavapärase nelja osa asemel koosneb see kahest osast, mis on kirjutatud sonaat-allegro vormis. Hiljem on leitud ka visandeid kolmandast osast. Algselt esitati seda sümfooniat nii, et puuduolevad kolmas ja neljas osa laenati mõnest teisest sümfooniast või keelpillikvartetist. Hiljem lepiti siiski sellega, et tegemist on kaheosalise teosega.
uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Leheküljenumber paikneb lehekülje alumisel veerisel. 4. Tekst peab jääma paberi servast vasakult 4 cm, paremalt 2 cm, ülalt 4 cm ja alt 3 cm kaugusele. Lubatud on kasutada tekstipäist. Soovitav on kasutada korrastatud veergu. Töö põhiosad algavad kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei
Karboksüülhapped Karboksüülhapete nimetused - Karboksüülhappele nimetuse andmine on suhteliselt lihtne. Tüviühendi nimetusele lisatakse hape. Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse ja numeratsiooni alustatakse sellest süsinikust. CH3CH2COOH propaanhape CH3CH2CHCICOOH 2-klorobutaanhape Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse happe nimetusest: liide hape asendatakse liitega aat. Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm.
Sisukord paiknegu ALATI tiitellehe järel. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Need pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Peatükid tähistatakse tähtede, rooma või araabia numbritega ja kirjutatakse silmatorkavamas sriftis. Sisukorras näidatakse kõik töö jaotused koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav jaotus. Tiitelleht, sissejuhatus ja uuelt leheküljelt algava peatüki algusleht on ilma leheküljenumbrita, kuid kuuluvad üldise numeratsiooni sisse. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. SISUKORD .......................................... 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS ............... 3 1.1.Üldandmed ................................. 3 1.2.Geograafiline asend ...................... . 4 1.3.Arengutase ................................. 6 2. RAHVASTIK ............
· pealkiri · ilmumise koht ja aasta · lehekülgede arv 10. Üldnõuded · Kirjalik töö trükitakse lehe ühele küljele · Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse, referaadi köitmine ei ole kohustuslik MS Word · Leheküljed nummerdatakse ühtsesse Insert Æ Page Numbers... Æ numeratsiooni (kaasa arvatud tiitelleht, Position: Æ Bottom of page (Footer) Æ sisukord ja lisad). Tiitellehele numbrit ei Alignment: Æ Center Æ trükita. Show number on first page Æ linnuke ära Æ · Leheküljenumbrid paigutatakse lehe alumisse serva keskele Æ OK 3 Lisa 1: Tiitelleht
menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ................................................................................................4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... ....................5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... .................5 1.2
..”). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et “oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud”.1 --------------------------------------------------------------------------------------------
Emaplaadi komponendid Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Valides mooduli kiirust tuleb esmalt selgitada, kas emaplaadi kiibistik seda toetab. Soovitatav on mooduleid pesadesse lisada nende numeratsiooni järjekorras, mis on antud passis. Mõningatel emaplaatidel on halb komme selle nõude mittetäitmisel arvata, et plaadil mälu hoopiski puudub. Emaplaadi komponendid · Kiibistik Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne
f. Amsterdam 1999 lepingu muudati päris palju. NT muudeti valdkonnad, vahetati artiklide numbreid (seega kaasuste lahendamisel on vaja vaatam ka aastad).Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutamakaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003 Nice'i lepingu eesmärk oli reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga
kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. Uued koostöövormid ELi liikmesriikide valitsuste vahel, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes. f.Amsterdam 1999: Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama kaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003: Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h
sisekäivetega tegelemine, kauba tellimine, töögraafiku koostamine, personali koolitamine ja veel palju muid ülesandeid. Vanemteenindaja: Toodete sisekäivetega tegelemine, kauba vastuvõtmine ehk sisestamine, hommikul kaupluse avamine ja õhtul sulgemine, toodete vahetuste tegemine kliendile, inventuuride läbiviimine, kassade päevalõpu tegemine, hommikuti kassade ülelugemine. Klienditeenindajad: Klientide teenindamine, abi pakkumine, toodete numeratsiooni jälgimine saalis (et kõikide toodete numeratsioon oleks pidevalt kliendi jaoks olemas), kauba väljapanek, elementide kontrollimine ja kassa päevalõpu tegemine. MINU PRAKTIKA 10 Oma praktika sooritasin Sportland Eesti As-is ajavahemikul 06.01.2014-06.03.2014. Olen ettevõttes varem töötanud, kuid otsustasin seal läbida ka oma praktika, et tutvuda kõige toimuvaga poesiseselt
tähelepanu töötajate ohutuse ja tervise kaitsele". Selle sätte lisamine lepingusse andis tunnistust ohutute töötingimuste olulisusest. Lisaks volitas uus sotsiaalpeatükk Euroopa Komisjoni edendama tööandjate ja töövõtjate esindajate vahelist sotsiaalset dialoogi Euroopa tasandil. 1997. aasta Amsterdami leping tugevdas veelgi Euroopa sotsiaalpoliitika õiguslikku alust, lisades EÜ lepingusse sotsiaalkokkuleppe. Pärast sotsiaalpoliitika artiklite numeratsiooni muutmist säilitas Lissaboni leping endise EÜ asutamislepingu artikli 136 jj sätete (praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 151 jj) põhiolemuse. Laiahaardeline raamdirektiiv ja edasised direktiivid , mis keskenduvad tööohutuse ja töötervishoiu eriaspektidele , on Euroopa ohutuse- ja tervishoiualaste õigusaktide nurgakivid . Nendes direktiivides sätestatakse miinimumnõuded ja aluspõhimõtted , näiteks ohtude
hiivamisel paremini näha. Tugedele mähkimiseks ei soovitata kasutada vasktraati, kuna erinevate metallide kokkupuutel võib tekkida korrosioon. Varem kasutati laevakella, et anda märku kaptenile seeklite arvust vees, üks löök üks seekel jne. Tänapäeval käib see enamasti raadio- või raadiotranslatsiooni teel. 12 13 Valgel ajal ja väiksematel laevadel näidatakse käega suunda, kus suunas ankrukett on, kuid väga sageli kasutatakse suuna andmiseks kella numeratsiooni. Eriti tähtis on anda infot ankruketi pinge ja suuna kohta ankru hiivamisel. Ankrusse jäämise klassikaline skeem oleks: ankur lastakse veel käigus olles vee liinini, laev peatub (võimalusel kursiga vastu tuult), ankru andmise momendil alustab aeglast tagasi liikumist, et ankrukett ei langeks ühte hunnikusse ankru peale. Kui on näha, et ankur haakus pinnasesse, jätkatakse tagasiliikumist, kuni vajalik hulk ketti on väljas. Välja lastud keti pikkuse ja
Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad kümnendkohad oleksid üksteise all kohakuti. Tabelid pealkirjastatakse ja joonised allkirjastatakse ning nummerdatakse (kui töös on enam 14 kui üks tabel) araabia numbritega. Kui töös on kuni 10 tabelit/joonist, kasutatakse tööd läbivat numeratsiooni, suurema arvu puhul võib nummerdada peatükkide lõikes, näiteks: Tabel 4 Tabel 2.3 Joonis 3.5 Kõik joonised ja tabelid paigutatakse selle tekstilõigu järele, milles neile osutatakse. Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja allkiri aga joonise alla. Tabeli kohale lehe vasemasse serva kirjutatakse “Tabel” ja number ilma punktita. Samale reale peale punkti kirjutatakse tabeli sisu kokkuvõttev pealkiri, mille sõnastamist alustatakse
mikrokiibi number sisestatakse www.lemmikloomaregister.ee vastavasse otsingulahtrisse 2) ekraanile ilmuvad omaniku telefoninumbrid ja elukoha piirkond 3) omanikuga võetakse koheselt ühendust ja loom on varsti kodus. · Praegune Loomatauditõrjeseadus käsib lemmikloomade registreerimise korraldada kohalikul omavalitsusel. Tekkinud on teadmata kogus vihikuid või perfokaarte kusagil vallasekretäri või muu omavalitsusinstantsi sahtlis. Ei ole ühtset märgistamisviisi, ei ole numeratsiooni süsteemi. Kui aga mõni seiklushimuline koer läheb näiteks Tallinna piirist Viimsi valda, ei tea temast keegi midagi. Kuna Eestis seni üleriigilist registrit polnud võttis asja enda kanda Eesti Väikeloomaarstide Selts. · Kiibi või kaota! Kas märgistada ja registreerida selleks et linnukene kirja saada (kehtib nii loomaomaniku kui ka kohaliku omavalitsuse kohta), või selleks et looma kadumiselleidmisel oleks võimalik teda ka tuvastada?
Nimetatakse s.o. Dweak (varem Du). D-antigeen on kõige immunogeensem, järgnevad c ja E. Veregrupi antigeenid kuuluvad erütrotsüütide membraani koostisse. Iga inimese verd iseloomustab teatud kompleks spetsiifilisi erütrotsüüdi antigeene. Tänapäevaks on avastatud juba üle 29 veregrupi süsteemi, mis omakorda koosnevad erinevatest antigeenidest (rohkem kui 300). Kliiniliselt olulisemad on erütrotsütaarsete veregruppide süsteemid rahvusvahelise numeratsiooni järgi: number nimi sümbol 001 AB0 AB0 002 MNS MNS 003 P P 004 Rh RH 005 Lutheran LU 006 Kell KEL 007 Lewis LE 008 Duffy FY 009 Kidd JK IgG K-süsteem. Proua Kelli seerumis 1946
· mõõdistamise käigus tuli lahendada piirivaidlused era- ja kroonimõisate vahel kohapeal · talu maakasvatuspiiride korrastamine- õgvendati külavahe ja põlluteid, aeti kõik piirid sirgeks ning põlluribad kogu ulatuses ühe laiuseks- rangelt geomeetriline maade jaotus · kõik erineva kvaliteediga põlluosad jagati võrdseks arvuks ribadeks ning ühe ja sama põllu ribad paigutati talude numeratsiooni järjekorras 7. Milliseid muudatusi maasuhetes tõid kaasa 1849.- 1856.a talurahvaseadused? · Need seadused säilitasid mõisniku omandiõiguse nii mõisa- kui talumaale. · mõisnikud ei võinud enam liita talummad mõisamaaga, see pidi olema talupoegade kasutuses. · Talumaa piirid tuli nii plaanil kui looduses tähistada. Nähti ette, et eraldatava talumaa peab jääma ühtsesse, kompaktsesse massiivi. · Mõisa
teadmiste kasutamiseni uutes situatsioonides eluliste probleemide lahendamisel. Kuna ühe ja sama klassi õpilased on erinevate vaimsete võimetega ning teadmiste omandamise võimekusega, siis ka teadmiste ja oskuste kinnistumise aste ühes ja samas tunnis erinevatel õpilastel võib olla erinev. Sellisel juhul peab õpetaja arvestama õpilaste individuaalseid iseärasusi ning õpetamisel lähenema diferentseeritult. Kinnistavates tundides on suur osakaal numeratsiooni, peast arvutamise oskuse, tekstülesannete ja tulpülesannete lahendamise oskuse, mõõtmis-ja joonestamistöödega seotud kinnistavatel harjutustel. Erinevat liiki harjutuste efektiivsus sõltub neis sisalduvast materjalist, aga samuti ka ülesannete iseloomust, sellest, kuidas nimelt õpilastel soovitatakse oma teadmisi rakendada. On oluline õigesti ja otstarbekalt jaotada harjutused, mida õpilased täidavad õpetaja juhendamisel, mida aga iseseisvalt.
Näiteks betooni kivinemine või krohvi kuivamine). 3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust teisest. 4) Sündmus, mida graafikul tähistatakse ringiga või mõne muu geomeetrilise kujundiga, peegeldab töö algust ja lõppu. Eelnenud töö lõpp on järgneva töö alguseks. Sündmused nummerdatakse. Numeratsiooni järjestus ei ole oluline, kuid soovitav on liikuda vasakult paremale. Töö suhtes on sündmused alg- ja lõppsündmused. Võrkgraafiku lähtesündmusel ei ole eelnenud ja eesmärgisündmusel järgnevaid töid. 5) Tee on pidev tööde järgnevus graafikul. Tee pikkus on määratud teda moodustavate tööde kestuse summaga. Võrkgraafikul on lähte- ja eesmärgisündmuse vahel rohkem kui üks tee. Kõige pikemat teed võrkgraafikus nimetatakse kriitiliseks teeks. 60
Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna
Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna
vaid väga ulatuslikud ja algandmeid sisaldavad tabelid tuuakse lisades. Soovitav on tabelite andmestiku olulisemad näitajad, millele soovitakse erilist tähelepanu pöörata, esitada graafiliselt. Tabelid/joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui töös on enam kui üks tabel/joonis) araabia numbritega, kas kogu töö või iga peatüki ulatuses eraldi. Kui töös on vähe tabeleid/jooniseid (kuni 10), soovitatakse ühtset, tööd läbivat numeratsiooni, suurema arvu puhul võib nummerdada peatükkide lõikes, näiteks: Tabel 4, Tabel 2.3, Joonis 3.5. Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja allkiri aga joonise alla. Tabeli köhale lehe paremasse serva kirjutatakse üldnimetus «Tabel», millele järgneb tabeli number (ilma punktita). Sellest ühe rea võrra allapoole kirjutatakse sisu ammendavalt lahtimõtestav ja lakooniline pealkiri, mille
õigustloova akti sisust ja tõlgendusest lähtudes. Viidatavat sätet sisaldava õigustloova akti kehtetuks tunnistamisel jääb viidatud säte viitenormi toimel kehtima ning on rakendatav. 2)Viidatakse suurema või võrdse õigusjõuga õigustloovale aktile või selle sättele 3)Kui viidatakse mitmele sättele või õigustloovale aktile, tuuakse viidatavad sätted või õigusloovad aktid ära loogilises järjekorras, kui see pole võimalik, siis kas numeratsiooni või kronoloo- gilises järjekorras. 4)Viitenormi sõnastamisel tuleb jälgida seda, kas viide on adresseeritud viidatava normi abstraktsele teokooseisule või õiguslikule tagajärjele või mõlemale korraga. *** Delegatsiooninormid- volitusnorm legislatiivfunkstiooni teostamiseks ehk volitus õigus- normide andmiseks. Spetsiaaldelegatsiooni normid ehk erivolitusnormid ja generaaldelegatsiooninormid ehk üldvolitusnormid. Üldvolitusnorm- volitus kestvaks
Peatükid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega. (3) Sisuliselt seotud paragrahvidest koosnevad mahukad peatükid võib jaotada jagudeks, jaod jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Jagude numeratsioon peatükisiseselt, jaotiste numeratsioon jaosiseselt ja alljaotiste numeratsioon jaotisesiseselt algab araabia numbriga 1. (4) Seadustiku või eriti mahuka seaduse eelnõus võib koondada peatükid süsteemselt osadesse, säilitades peatükkide kogu eelnõu läbiva numeratsiooni. Esimesse ossa koondatakse üldised normid. Osad nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega. (5) Eelnõu struktuuriosad, välja arvatud preambul, pealkirjastatakse, arvestades § 23 lõikes 3 sätestatut. § 27. Normitehniline märkus (1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti, mis ei ole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena.
· Üle ühe päeva sisestab raamatupidaja laekumised programmi, selle protsessi ajal kontrollib ta ka müügiarvete lausendamise õigsust; 8 · Sularaha arvete korral teeb raamatupidaja Tallinna osakonna arvete puhul kassa sissetulekuorderi, Tartu osakonnas tehakse seda samuti ise; · Müügiarved erinevad vastavalt osakondadele üksteisest numeratsiooni alusel: Tartu arved algavad 28***, Tallinna arved 28**** ning Soome arved 328***. · Hiljem pannakse need arved mis on kontrollitud ja kinnitatud kolme eraldi ostuarvete kausta vastavalt eelpoolnimetatud liigitusele. Müügiarvete koostamisele eelneb mõningatel juhtudel müügipakkumist ning müügitellimiste dokumendid, ning suurel enamusel müügiarvetel käib kaasas ka laoväljaminekuleht.
Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et "oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud". 1 ------------------------------------------------------------------------------------- 1
Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena lehekülje all serval, eraldatuna ülalpool asuvast tekstist. Näide: Kõnega esinenud Skytte märkis, et "oleks iseäranis suur heategu, et ka need alamast seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud". 1 ------------------------------------------------------------------------------------- 1
Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (paradusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Kui tehing, mille kohta kirjutati välja arve ei toimunud või toimus väiksemas mahus, koostatakse kreeditarve üldise korra ja numeratsiooni järgi ning üks eksemplar saadetakse ostjale. 3. DOKUMENTIDE KÄIVE JA SÄILITAMINE Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad kohustuslikult kontrollimisele nii sisuliselt kui ka vormilisetl raamatupidaja poolt, kes koostab raamatupidamise alg- või koonddokumendile lausendi (lausendid). Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks Dokumendi nimetus Esitaja Pangadokumendid Juhataja
aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Amsterdami leping Amsterdami leping allkirjastati 2. oktoobril 1997 ning see jõustus 1. mail 1999. Lepinguga muudeti ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni. Lepingule on lisatud ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu konsolideeritud versioon. Amsterdami lepinguga muudeti Euroopa Liidu lepingu artiklite tähistused (A-S) numbrilisteks. Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu leping allkirjastati Maastrichtis 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Maastrichti lepinguga muudeti nimetus Euroopa Majandusühendus Euroopa Ühenduseks. Lepinguga loodi ka liikmesriikide valitsuste vahelised uued
sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Riigimaanteed jagunevad põhimaanteedeks (nr. 1...10), tugimaanteedeks (nr. 11...100), kõrvalmaanteedeks (tähistatakse viiekohaliste numbritega, millest kaks esimest näitavad maakonda, järgmised maakonnasisest teed) ning rambid ja ühendusteed (neljakohalises numbrid näitavad kaks esimest maakonda ja kaks viimast vastavat teed). Põhimaanteed on: 1. Tallinn Narva (Euroopa numeratsiooni järgi E20) 2. Tallinn Tartu Võru Luhamaa 3. Jõhvi Tartu Valga 4. Tallinn Pärnu Ikla (E67) 5. Pärnu Rakvere Sõmeru 6. Valga Uulu 7. Riia Pihkva (E77) 9. Ääsmäe Haapsalu - Rohuküla 8. Tallinn Paldiski 10. Risti - Virtsu TEE a teemaa b mulle
37. Millised on UTM ja NL-42 projektsioonide tsoonide ja võõndite laiused ning tsoonide paigutus ning numeratsioon? Tsiviilkaartidel kasutavad põiksilindrilisi projektsioone paljud suure meridiaanisuunalise ulatusega maad. Peamiselt aga kasutatakse tänapäeval ps. projektsioone peamiselt militaarkaartidel, sest nii on kõige otstarbekam kujutada suuri maa-alasid. Maa loetakse ellipsoidiks ja projektsioonid jaotatakse meridiaanide suunas kulgevateks 6* laiusteks tsoonideks. Tsoonide numeratsiooni alustatakse meridiaaniga 180* idas külgnevast tsoonist telgmeridiaaniga 177* LP. (Seega on Greenwichi meridiaaniga idas külgneva tsooni number 31 ja selle telgmeridiaani geograafiline pikkus 3* IP. Vt joonis lk 113). Vastavalt rahvusvahelisele jaotusele lõigati neid tsoone paralleelidega kas iga 4*järel, eeskätt Gaussi –Krügeri projektsioonis CK-42(meil ka NL-42) kaardisüsteemis ja Venemaa tänapäevases CK95, või 8* järel, saades NATO UTM
3. Kui saatekiri ei sisalda artikli 6 punkti l alapunktis "k" ettenähtud juhiseid, siis vastutab vedaja kõigi kulude, kaotsiminekute ja kahjude eest, mida kauba kasutamisõigusega isik võib kanda sellise hooletuse tagajärjel. Artikkel 8 l. Kauba vastuvõtmisel on vedaja kohustatud kontrollima: a) saatekirjas kaubakohtade arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni; b) kauba ja selle pakendi välist seisundit. 2. Kui vedajal ei ole küllaldast võimalust kontrollida käesoleva artikli punkti alapunktis "a" nimetatud kirjete õigsust, peab ta tegema saatekirjale põhjendatud märkused. Nii peab ta põhjendama kõik tema poolt tehtud kauba ja pakendi välimust puudutavad märkused. Need märkused ei ole kohustuslikud saatjale, kui ta selgelt väljendades ei ole viidanud sellele saatekirjas. 3
lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri 8 2 2
linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; volikogu või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; valimisringkondade vastu võetud eelarveaasta alguseks; arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue
nimetused, kus kõik teede numbrid algavad selle kohaliku omavalituse EHAK koodiga, millise omavalitsuse territooriumil on tee algus. Muude teede numbrite üle peavad arvestust kohalikud omavalitsused, kes tegelevad kohalike ja erateede andmetega. Kohalikud teed, erateed ja metsateed XXX0001-XXX9999, kus XXX on kohaliku omavalitsuse EHAK kood. 29. Mingi suvalise punkti koordinaatide määramine teel Maanteeameti geoportaali interaktiivselt kaardilt. teeosade numeratsiooni kasvu suunas, kaugus mõõdetakse jaotuspunktist, kui kauguslugemite erinevus sõidutee lõpus ei ole suurem kui pikkusmõõtmisel lubatud (0,5%) võib lõpppunktis kasutada sama meeterlugemit 30. Tallinna teeregister Andmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärgiks on andmete kogumine ja säilitamine Tallinna linna territooriumil asuvate teede ja tänavate haldusandmete, omandisuhte, korrashoiu, heakorra, remonttööde, kaevetööde ja lisavarustuse kohta.
9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
külgede numbrid viites vastavalt töö alajaotusega, tabeli, joonise, valemi või lisa numbriga. Loetelu vormistatakse sõltuvalt sellest, kas elementide järjestus loetelus on oluline või mitte (Teadustöö alused 2003, 4.2.2). Kodus töötamise eelistust mõjutavad tegurid (Arvola 2006, joonis 9). Sisemiselt (sama töö osadele) võib viidata kas otse Valemist 2 on näha ... või kaudselt (viide on sulgudes) ... (vt valem 2). Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...). 16 Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit. ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ... ÄS reguleerib ... Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon).
Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni. Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna "kriis" tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna "kriis" ohtlikku olukorda. On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis, energiakriis, poliitilised kriisid, sõjalised kriisid jne. Selles töös keskendun ma kriisidele, mis on põhjustanud sõjalise konflikti ja relvastatud jõudude kokkupõrkeid ning sõdu.
viitamisel tuuakse sulgudes selle pealkirja esimesed sõnad. 4.5. Allikakirjete koostamine Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti täielikult identifitseerida. Kasutatud allikad on allikate nimekirjas tähestikulises järjekorras. Numbrilise viitamise puhul on allikakirjed nummerdatud (ja tekstis viidatakse sellele numbrile); nimele/aastale viitamisel numeratsiooni ei kasutata. Numbrilise viitamise puhul on aastaarv kirjastuse nime järel (Tallinn: Valgus, 1982). Nimele ja aastale viitamisel on aasta kui oluline identifitseerimise detail kohe autori nime järel. Aastaarv võib olla sulgudes või ka mitte, kuid kindlasti läbivalt ühtmoodi. Järgnevad näited on nimele ja aastale viitamise süsteemis. Vahel pannakse väljaande nimi kursiivi. Kui seda kasutada, siis läbivalt. Kursiivis on raamatu
Loetelu vormistatakse sõltuvalt sellest, kas elementide järjestus loetelus on oluline või mitte (Teadustöö alused 2003, 4.2.2). Kodus töötamise eelistust mõjutavad tegurid (Arvola 2006, joonis 9). Sisemiselt (sama töö osadele) võib viidata kas otse Valemist 2 on näha ... või kaudselt (viide on sulgudes) 16 ... (vt valem 2). Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...). Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit. ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ... ÄS reguleerib ... Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon).
o objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; o geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); o mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; o tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; o kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; o tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); o maa-ala plaan; o muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. Tellija lähteülesandes peavad sisalduma: o soovitav mõõtkava ja mõõdistatava ala ulatus; o tööle esitatud erinõuded. Seletuskirjas märgitakse: o objekti iseloomustavad üldandmed; o tööde täitmise aeg ja teostaja andmed (ettevõtja nimi, registrikood,
Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ................... ............ 5
annaabi.ee 
