Kartograafia eksamiküsimused (0)

1.  Selgita kartograafilise  projektsiooni  mõistet. Lk.12 
Kartograafiliseks  projektsiooniks  nimetatakse  Maa  pinna  või  selle  osa  kujutamist  kaardil 
ettenähtud üldises  mõõtkavas  ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on 
geomeetria seisukohast  väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 
 
2.  Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 
Geograafiline  kaart  on  Maa  või  mingi  teise  taevakeha  pinna  vähendatud,  üldistatud  ja  teatud 
matemaatiliste  reeglite  kohane  kujutis   tasandis ,  mis  näitab  loodus-,   tehis -,  ja  ühiskondlike 
nähtuste   seisundit ,  asendit,  vajadusel  ka  arengut   leppemärkide   abil.  Geograafilisel  kaardil  on 
oma  kartograafiline   projektsioon ,  kartograafilise  kujutise  metoodika  (leppemärgid),  kujutavate 
objektide ja nähtuste valik ja üldistamine . 
Tähtsamad  alaliigid : 
Topograafiline   kaart  –  universaalne  eesmärgiga  suure  või  keskmõõtkavaline  kaart,  mis  kujutab 
Maa  pinda  vähendatult  ja  üldistatult.  Topograafiliste   kaartide   puhul  kasutatakse  võimalikult 
väikeste moonutustega projektsioone. 
?  Topograafiline  plaan  –  piiratud  maa-ala  kujutis  tasandil  mingis  kartograafilises  projektsioonis, 
kus maa-ala väiksuse tõttu on Maa kumeruse mõju graafilisele kujutisele tühine. 
 
3.  Kirjelda vertikaali mõistet. Mis on esimene vertikaal? Suurringjoon? Lk14. 
Maasfääri  lõikumisel  tasandiga,  mille  mingis  puntkis  asub  sfääri   normaal ,  saame  normaallõike 
ehk vertikaali, mis on suurringjoon (sfääri suurringjoone tasand läbib sfääri tsentri. Selle raadius 
võrdub  sfääri   raadiusega ).  Ka  selle  kõikides  teistes  punktides  lasuvad  sfääri  normaalid 
lõiketasandil. Seega, sfääri normaallõige on geodeetiline joon ehk ortodroom. Vertikaali, mis on 
risti antud punkti meridiaani tasandiga, nim esimeseks vertikaaliks. 
 
4.  Kirjelda almukantaraadi mõistet. Lk.14 
Mõnedes  kaardiprojektsioonides  ei    ühti  projektsiooni   poolus   geograafilise  poolusega  (selliste 
projektsioonide  puhul  loetakse  Maa  enamasti  sfääriks)  ja  nende  projektsioonide  pooluseid 
ühendava  teljega  risti olevate tasandite ja Maasfääri lõikejooni nimetatakse almukantaraatideks. 
Need on analoogselt paralleelidega väikeringjooned. 
 
5.  Kirjelda meridiaani ja paralleeli mõistet 
Maaellipsoidi  lõikumisel  tasanditega,  millel  asub  ta  väiksem   pooltelg ,  saame  ellipsi,  mida 
nimetatakse  meridiaaniks,  aga  lõikumisel  väiksema  teljega  risti  olevate  tasandistega  saame 
ringjooned   raadiusega  r,  mida  nimetatakse  paralleelideks  ja  millest  suurim  on  Maa   poolitaja   – 
ekvaator . 
 
6.  Nimeta  kaasaja  tähtsamaid ellipsoidid (2). Lk 18 
GRS-80 ja WGS-84  
Ellipsoidi GRS-80 parameetreid kasutatakse peaaegu ülemaailmselt kõigil põhilistel geodeetilistel 
töödel,  ruumiline  ristkoordinaatide  süsteem  WGS-84  aga  satelliitgeodeesia  süsteemi  GPS 
taustsüsteemiks  ja  selle   ellipsoid   on  kasutusel  üleminekuks  GPS  määratud  ruumilistel 
ristkoorinaatidelt geograafilistele (geodeetilistele) koordinaatidele. 
 
 
7.  Kirjelda sfäärilisi polaarkoordinaate. Tee selgitav skeem. Lk.16 
Peale   geograafiliste   koordinaatide,  mille  puhul  on  koordinaatidjooneks   meridiaanide   ja 
paralleelide   võrk,  kasutatakse  kartograafias  vertikaalide  ja  almukantaraatide  võrguga  seotud 
sfäärilisi polaarkoordinaate, kusjuures  projektsiooni poolus ei ühti geograafilise poolusega ja Maa 
loetakse sfääriks. 
Lk16 joonis! 
 
8.  Kirjelda projektsiooni pikkuste mõõtkava  mõistet 
Projektsiooni  joonelise  elemendi  ds’  suhet  vastavasse  joonelisse  elementi  ellipsoidil  (sfääril) 
nimetatakse pikkuse mõõtkavaks 
   
       
Mõõtkava  ϻ  muutub  olenevalt  ϕ  ja  λ  väärtustest  ning  seetõttu  tuleb  täpsete  mõõtkavade  all 
mõista elementaarsete lõikude suhet. 
 
9.  Mis on kaardi  peamõõtkava ? Erimõõtkava? Kus nad ühtuvad? 
Peamõõtkava  on  mõõtkava,  mis  kehtib  maaellipsoidi  ja  projektsiooni  siirdepinna  lõike-  või 
puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. 
Erimõõtkava on kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. 
Peamõõtkava  ja  erimõõtkava  ühtivad  üldjuhul  maaellipsoidi  (või  –sfääri)  ja  projektsioonpinna 
puutejoonel,  -punktis  või  lõikejoonel.  Kui  teatud  maa-ala  kaart  on  jaotatud  eraldi 
kaardilehtedeks, siis võib osutuda, et  suuremal  osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta, kus 
peamõõtkava täpselt kehtiks. (lk 34) 
 
10. Kirjelda projektsiooni peasuundade mõistet 
Igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvat suunda, mille puhul mõõtkavad  on ekstreemsed. 
Nimetatud  suunad  ristuvad  ka  projektsioonis  ja  neid  nimetatakse  peasuundadeks.  (lk  39) 
 
11. Kirjelda kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõistet 
Üldjuhul  ksutatakse  kaartide  koostamisel  geograafiliste  koordinaatidega  φ  ja  λ  meridiaanide  ja 
paralleelide  ortogonaalset  võrku.  Sellele  võrgule  vastab  projektsioonis  meridiaanide  ja 
paralleelide võrk, mida nimetatakse põhivõrguks. 
Kuna  väga  paljudel  juhtudel  põhi-  ja  normaalvõrk  kattuvad  just  polaarprojektsioonis,   vaatleme  
klassifikatsiooni  meridiaanide  ja  paralleelide  võrgu  kuju  järgi  nimelt  sellel  juhul,  arvestades 
ühtlasi  geomeetrilist  kujundit,  millele  ellipsoid  või   sfäär   proetseeritakse  ning  millest  tehakse 
pinnalaotis tasandile . (lk 55) 
12. Kuidas 
jaotatakse 
kaardiprojektsioone 
normaalvõrgu 
pooluse  
asendi 
järgi? 
Vastavalt normaalvõrgu pooluse asendile on projektsioonidel kolm põhivaadet: 
1)   Polaar -  ehk  normaalprojektsiooni  puhul  ühtib  projektsiooni  poolus  ehk  normaalvõrgu 
poolus Q geograafilise poolusega P; 
2)  Kaldprojektsiooni  puhul  on  normaalvõrgu   poolusel   geograafilised  koordinaadid  ϕ0  Λ0, 
kusjuures 0⁰ ˂ ϕ0 ˂ 90⁰; 
3)  Põikprojektsiooni puhul asub normaalvõrgu poolus Q  ekvaatoril  (E), s.t ϕ0 = 0⁰ (lk 55) 
 
13. Kirjelda kaardiprojektsiooni normaalvõrgu mõistet 
Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinaatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist 
sfääriliste  koordinaatide   süsteemist .  Normaalvõrgu  poolus  ühtib  üldjuhul  antud  projektsiooni 
poolusega. (lk 54) 
 
14. Milline on kaardiprojektsioonide jaotus moonutuste iseloomu järgi? 
Moonutuste iseloomu järgi jaotatakse projektsioonid järgmisteks gruppideks : 
a.  Konformsed  projektsioonid.  Kasutatakse  ka  nimetusi:  õigenurksed,  autogonaalsed, 
ortomorfsed.  Nende  puhul  säilib,  nagu  juba   eespool    mainitud ,  lõpmata  väikeste 
kujundite   sarnasus  ja  pikkuste  mõõtkavad  antud  punktis  ei  olene  joone   suunast ,  s.t 
a=b=m=n=μ,  ω=0,  p=a2.  Siirdumisel  punktist  punkti,  mis  asuvad  üksteisest  lõplikel 
kaugustel,  mõõtkavad  muutuvad,  mis  toob  kaasa  ka    lõplike  suurustega  kujundite 
moonutused. 
b.  Ekvivalentsed projektsioonid. Nende puhul säilib kujundite  pindalade  suhe Maa pinnal ja 
projektsioonis,  sama  kehtib  ka  lõplike  mõõdetega  kujundite  puhul,  kusjuures  p=ab=mn 
sin i = k, teoreetilistes arvutustes enamasti k=1. 
c.  Konventsionaalsed  projektsioonid.  Nendes  projektsioonides  moonduvad  nii  pikkused, 
pindalad  kui  ka  nurgad,  kuid  näiteks  pindalad  moonduvad  vähem  kui  konformsetes 
projektsioonides  ja  nurgad  ning  pikkuste  mõõtkavad  moonduvad  vähem  kui 
ekvivalentsetes  projektsioonides.  Konventsionaalsete  hulka  kuuluvad  ka  ekvidistantsed 
projektsioonid, kus mõõtkava ühel peasuunal on konstantne ja enamasti võrdub ühega, 
s.t kas a=1 või b=1. Seega, p=a või p=b ja nurkade moonutused väljenduvad valemiga 
               või                
 
   
 
   
 
15. Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna (ekraanipinna) kuju järgi? 
1)  Koonilised  projektsioonid.  Kooniliste  projektsioonide  puhul  projitseeritakse  Maa  sfäär  või 
ellipsoid kas puutujakoonusele (joonis 5.1 a/lk 63) või lõikajakoonusele (joonis 5.1 b/lk 63). 
Koonilised  projektsioonid  jagunevad  polaar-  (joonis  5.2  /  lk  64),  kald-  ja 
põikprojektsioonideks.  Esimest  kasutatakse  ka  ellipsoidi  projektsiooni  puhul,  viimase  kahe 
korral leotakse Maa üldjuhul sfääriks ning neid kasutatakse vähem. (lk 63) 
2)  Asimuudilised  projektsioonid.  Asimuudilised  projektsioonid  jaotuvad  nagu  koonilisedki 
polaar-, kald- ja põikprojektsioonideks, kusjuures Maa loetakse harilikult sfääriks raadiusega 
R. Polaarprojektsioonis koosneb normaalvõrk meridiaanidest ja paralleelidest. 
Asimuudilistes  polaarprojektsioonides  kujutavad  meridiaanid  ühes  punktis  lõikuvate 
sirgetena, mille lõikenurgad võrduvad vastavate geograafiliste pikkuste vahega. Paralleelid on 
kontsentrilised ringjooned, kusjuures ühiseks tsentriks  on meridiaanide  lõikepunkt . (Lk 73) 
3)  Silindrilised  projektsioonid.  Silindrilistes  projiktsioonides  projitseeritakse  maasfäär  või  –
ellipsoid  kas   puutuja -  või  lõikajasilindrile  (joonis  7.1).  ellipsoidi  (sferoidi)  projektsiooni 
kasutatakse  lõikajasilindriliste  normaalprojektsioonide  (püstsilindriliste  projektsioonide)  ja 
kitsavööndiliste  põiksilindriliste  projektsioonide  puhul.  Muudel  juhtudel  leotakse  Maa 
üldjuhul sfääriks. 
Silindrilistes  polaarprojektsioonides  kujutatakse  meridiaane  paralleelsete  sirgetena,  mille 
kaugused  üksteisest  on   proportsionaalsed   vastavate  geograafiliste  pikkuste  vahedega. 
paralleele kujutatakse meridiaanidega ristuvate sirgetena. 
Silindrilisi konformseid projektsioone kasutatakse sageli nii suure- kui ka väiksemõõtkavaliste 
kaartide  koostamisel,  kusjuures  püstsilindrilisi  projektsioone  kasutatakse  enamiku 
merekaartide  puhul (välja arvatud polaaralad) ja põiksilindrilisi projektsioone topograafiliste 
kaartide 
puhul. 
Konformseid 
kaldprojektsioone 
kasutatakse 
aeronavigatsioonis. 
Konventsionaalseid ja eriti ekvivalentseid püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse harva. (lk 
89) 
 
16. Millised  on   koonilise   konformse  polaarprojektsiooni  mõõtkavale  iseloomulikud  muutused 
projektsioonidel puuteparalleeli või lõikeparalleelidega? 
Koonilistes  konformsetes  polaarprojektsioonides  saadakse  kujutis  lõpmata  väikeste  kujundite 
sarnasuse tingimuste alusel, s.t pikkuste mõõtkavad antud punktis on suunast sõltumatud (m=n) 
ja nurkade moonutused puuduvad (ω=0). 
Mõõtkavale on iseloomulikud järgmised omadused: 
a.  Liikudes paralleelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole, mõõtkava n suureneb 
b.  Mõõtkava n suureneb põhja suunas kiiremini 
c.  Liikudes  ühelt  lõikeparalleelilt teise suunas, mõõtkava n algul väheneb, liikudes aga veel 
edasi, suureneb 
d.  Kõige  aeglasemalt muutub  mõõtkava  n keskmistes  laiustes, mis  teeb  projektsiooni  seal 
eriti sobivaks . 
 
17. 
Milline 
on 
koonilise 
polaarprojektsiooni 
meridiaanide 
ja 
paralleelide 
kuju? 
Koonilise  polaarprojektsiooni  (ka  kooniline  normaalprojektsioon)  meridiaane  kujutatakse  sirgetena, 
mis  lõikuvad  ühes  punktis  (projektsioonipinna,  s.t.   koonuse    tipus )  ja  nurgad  nende  vahe  on 
proportsionaalsed  (kuid  mitte  võrdsed!)  vastavate  geograafiliste  pikkuste  vahedega.  Paralleelid  on 
kontsentrilised ringjooned, mille  kese  on meridiaanide  lõikepunktis  –  projektsiooni poolusel. (lk.63) 
 
18. Milline on meridiaanide ja paralleelide kuju püstsilindrilises konformses projektsioonis. Mis on 
paralleelide  vahekauguse  muutuse  põhjus?  Püstsilindriline  konformne   projektsioon =Mercatori 
(püstsilindriline)  projektsioon.  Meridiaanid  on  paralleelsed   sirged ,  mille   omavahelised   kaugused  on 
proportsionaalsed nende  geograafiliste  pikkuste vahedega. Kuna tegelikult meridiaanid koonduvad, 
siis  projektsiooni  meridiaanide  vaheline  kaugus  kaardil,  suundudes  poolusele,  kasvab,  võrreldes 
tõelisega. Et säilitada projektsiooni konformsust, tuleb seetõttu ka meridiaanid „välja venitada“, s.t. 
võrdsete  geografiliste  laiuste  vahedega  paralleelide  vahekauguseid  kaardil  põhja  suunas  pidevalt 
suurendada. (lk.90) 
19. Kirjelda meridionaalosa mõistet 
Mercatori  projektsiooni   abtsiss   (x)  väljendatakse  üldjuhul  nn  meridionaalosades  (vt   jaotis   7.4.1)  ja 
tähistatakse  D.  Meridionaalosa  on  ekvatoriaalminutites  ( ekvaatori   minutilise  kaare  pikkus) 
väljendatud  kaugus  piki  meridiaani  ekvaatorist  kuni  teatud  paralleelini.  Meridionaalosa  pikkust  D 
käsitleti  jaotises  7.2,  kuid  sellele  võib  anda  ka  järgmise  kuju:  valem  7.17  lk.96,  kus  ρ’  –  radiaani  
väärtus  minutites;  e  –  maaelipsoidi  eksentrilisus.  Sfääril  kehtib  valem:  valem  7.18  lk.96.  Kahe 
paralleeli  vahelise  meridiaanilõigu  kaarepikkuse  leidmiseks  (meridionaalosades)  kasutatakse 
Mercatori projektsioonis meridionaalosade vahesid (D₂ - D₁). (lk.92, 96) 
20. 
Millised 
on 
UTM 
ja 
NL-42 
projektsiooni 
kolm 
põhierinevust? 
CK42 (meil on nimetatud ka NL42) puhul võetakse  telgmeridiaan  projektsiooni x-teljeks ja ekvaator y-
teljeks. UTM puhul on tähistused üldjuhul vastupidised. Lisaks nimetatud x- ja y- telgede  vahetusele 
on CK42 ja UTM vahel veel järgmised erinevused: (lk.108-109) 
1.)  CK42  kui  puutujasilindrilisel  projektsioonil  on  mõõtkava  telgmeridiaan  1,000.  UTM 
(lõikajasilindriline  projektsioon)  puhul  aga  0,9996.  Mõlemal  juhul,  eemaldudes  telgmeridiaanist, 
mõõtkava suureneb. UTM puhul  saavutatakse  Eesti aladel mõõtkava 1,000 telgmeridiaanist ligikaudu 
180 km kaugusel (s.t. juba väljapool tsooni); 
2.)  CK42  kasutab  Krassovski  ellipsoidi.  UTM  kasutab  Clarki  ja  Hayfordi  ellipsoidi,  kuid  viimasel  ajal 
toimub selle projektsiooni üldine üleminek WGS-84 ellipsoidile. 
21. Kirjelda Mercatori miili ja kaardiühiku mõistet 
Mercatori  miiliks  nimetatakse  meridiaani  ühe  kaareminuti  pikkust  sentimeetrites  või  millimeetrites 
Mercatori projektsioonis kaardil. Mercatori miil  on muutuv suurus ja selle pikkuse võib leida valemiga 
(7.19)  või  (7.20):  valem  7.19  lk.97,  kus  M  ja  N  on  vastavalt  meridiaanlõike  ja  esimese  vertikaali 
raadiused ;  Ɛ  on  kaardiühik.  Valem  7.20  lk.97,  kus  m(’)  ja  p(’)  on  vastavalt  meridiaani  ja  paralleeli 
minutilise kaare pikkus sfääril või maaellipsoidil – leitakse  valemitega vastavalt (1.6) ja (1.7) või (1.30) 
ja (1.11). (lk.96-97) 
Kaardiühikuks  nimetatakse  mingi  paralleeli  (enamasti  kaardi  peaparalleeli)  minutilise  kaare  pikkust 
(sentimeetrites või millimeetrites) Mercatori projektsioonis teatud mõõtkavaga kaardil. Kaardiühikut 
kasutatakse Mercatori normaalprojektsioonis kaardivõrgu arvutamisel ja leitakse kaardi peaparalleeli 
geograafilise   laiuse   järgi:  valemid  7.21  lk.97,  kus  Cn  –  kaardi  peamõõtkava   nimetaja   (peaparalleeli 
mõõtkava  nimetaja);  ϕn  ɸn  –  peaparalleeli  geograafiline  laius;  Nn  –  esimese  vertikaali  raadius 
peaparalleelil. (lk.97) 
22. Kirjelda kaardi legendi mõistet 
Legend  on  kaardi  leppemärkide  ja  tekstiliste  selgituste  süsteem.  Topograafilistel  kaartidel 
kasutatakse  tihti  spetsiaalseid  leppemärkide  käsiraamatuid  või  trükitakse  legend  kaardi  välisäärele. 
Legend  sisaldab  märkide  selgituse  ja  peegeldab  kaardistatava  objekti  loogilist  alust.  Tähistuste 
järjestus, nende omavaheline alluvus, värvigamma ja jooneelementide ning  kirjete  valik peab olema 
allutatud kujutatava nähtuse loogikale. (lk.162-163) 
23.  Kirjelda  Eesti  põhikaarti  (projektsioon,  ellipsoid,  telgmeridiaan,  koordinaatide  alguspunkti 
valimise  põhimõte,  miks  ei  võiks  koordinaatide  alguspunkti  paigutada  ekvaatorile) 
Eesti  põhikaardi  projektsiooniks  valiti  kahe  lõikeparalleeliga  ( Lambert -Est)  Lamberti  kooniline 
konformne polaarprojektsioon. Arvestades  Esti  lõunapoolseima punkti geograafilist laiust 59°30’30’’ 
ja  põhjapoolseima  punkti  geograafilist  laiust  59°41’15’’  ning  territooriumi  kuju,  on  valitud  koonuse 
lõikeparalleelideks  ϕ1=58°00’  PL  jaϕ2=59°20’  PL.  Keskparalleeli  geograafiliseks  laiuseks  on 
58°40’07,7018’’  ja  mõõtkava   teguriks   keskparalleelil  leiti  0,9999324284,  millele  vastab  mõõtkava 
moonutus  1:14800. (lk.135) 
Lambert-Esti  projektsiooni  koordinaatide  alguspunkt  on  valitud  Eesti  lõunapiirist  veidi  lõuna  poole 
geograafiliste koordinaatidega ϕ0=57°31’03,19415’’ ja λ0=24° IP, millel on ühtlasi TM-Balti süsteemi 
koordinaadid  x=6375000  m  ja  y=500000  m.   Viimased   vastavad  ühtlasi  selle  punkti  koordinaatidele 
Lambert-Est projektsioonis. Kirjeldatud võte on vajalik selleks, et vähendada Lamberti projektsiooni 
moonutusi,  mis  tekiksid  siis,  kui  võtaksime  projektsiooni  alguse  ekvaatoril.  Mõlema  projektsiooni 
samade   punktide x-  ja y-koordinaadid erinevad Eesti piires maksimaalselt  vastavalt 100 m ja 60 m. 
(lk.135) 
Eesti põhivõrkude  koordinaatsüsteem  EUREF-Est 97 kasutab ellipsoidi GRS-80, mistõttu ka Lambert-
Esti projektsiooni arvutused põhinevad GRS-80 ellipsoidi parameetritel . (lk.136) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Täiendavad küsimused 
25. 
Kirjuta 
ellipsoidi 
(sferoidi) 
polaarpikkuse 
valem 
ja 
nimeta 
komponendid 
Ellipsoidi(sferoidi) polaarpikkuse valem ja komponendid: 
,  kus  f=maaellipsoidi  polaarpikkus(m),  a=maaellipsoidi  pikem 
pooltelg(m), b=maaellipsoidi lühem pooltelg(m). (lk.8,13) 
 
33.  Milline  on  meridiaanisuunaliste  moonutuste  iseloom  asimuudilistes  polaarprojektsioonides?  
Asimuudiliste 
projektsioonide 
puhul 
loetakse 
Maa 
harilikult 
sfääriks 
raadiusega 
R. 
Polaarprojektsioonis koosneb normaalvõrk meridiaanidest ja paralleelidest. 
Aimuudilistes  polaarprojektsioonides  kujutuvad  meridiaanid  ühes  punktis  lõikuvate  sirgetena,  mille 
lõikenurgad  võrduvad  vastavate  geograafiliste  pikkuste  vahega.  Parallelid  on  kontsentrilised 
ringjooned, kusjuures ühiseks tsentriks on meridiaanide lõikepunkt. 
Asimuudilises  polaarprojektsioonis  ühtivad  peasuunad  meridiaanide  ja  paralleelidega  ning  m=a  ja 
n=b  (a-maksimaalne,  bminimaalne  mõõtkava).  Moonutused  olenevad  vaid  geograafilisest  laiusest 
(suur fii) ja moonutuste samajooned ühtivad paralleelidega.  
 
34.  Kirjelda loksodroomi mõistet ja kuju Mercatori normaalprojektsioonis. Milline on ortodroomi 
kuju samas projektsioonis? 
Loksodroomid  on  jooned  mis  lõikavad  meridiaane  ühe  ja  sama  nurga  all.  Mercatori  projektsioonis 
kaartidel  kujutavad  need  sirgetena  (Seetõttu  kasutatakse  Mercatori  projektsiooni  merekaartide 
koostamisel).    Joon  lk  92.  (btw  Mercatori    projektsioon  =  Mercatori  püstsilindriline  projektsioon  = 
Mercatori 
(silindriline) 
normaalprojektsioon 
= 
silindriline 
normaalprojektsioon 
ehk 
polaarprojektsioon  ) 
Ortodroom  on  lühim  kaugus  ja  ühtlasi  sirgeim  joon  ellipsoidil  või  sfääril  kahe  punkti  vahel.  Piki 
ortodroomi  liikudes  muutub  asimuut  pidevalt  .  Mercatori  projektsioonis  kujutub  ortodroom 
kõverana, mille kumerus on suunatud lähemal asuva pooluse poole (suuna  reduktsioon ). Joonis lk 95 
 
35. Milline on asimuudilise polaarprojektsiooni paralleelide ja meridiaanide kuju ja milles seisneb 
nende 
erinevus 
koonilisest 
polaarprojektsioonist? 
(õ 
lk 
63 
ja 
73-74) 
Aimuudilistes  polaarprojektsioonides  kujutuvad  meridiaanid  ühes  punktis  lõikuvate  sirgetena,  mille 
lõikenurgad  võrduvad  vastavate  geograafiliste  pikkuste  vahega.  Parallelid  on  kontsentrilised 
ringjooned, kusjuures ühiseks tsentriks on meridiaanide lõikepunkt. 
Koonilise  polaarprojektsiooni  (normaalprojektsiooni)  puhul  kujutuvad  meridiaanid  sirgetena,  mis 
lõikuvadühes  punktis  (projektsioonipinna,  s.t  koonuse  tipus)  aga  nurgad  nende  vahel  on 
proportsionaalsed  (mitte  võrdsed!)  vastavate  geograafiliste  pikkuste  vahedega.  Paralleelid  on 
kontsentrilised  ringjooned,  mille  kese  on  meridiaanide  lõikepunktis  –  projektsiooni  poolusel. 
 
36. Milline on perspektiivsete projektsioonide liigitus silmapunkti asendi järgi. Tee  skeemid . 
Olenevalt silmapunkti  asukohast jaotatakse: 
  Ortograafilised (–  silmapunkt  asublõpmatuses ja projekteerivad kiired on paralleelsed 
(ekvidistantne kujutis), astronoomilised kaardid 
  Välised – silmapunkt asub Maa ja lõpmatuse vahel ( konventsionaalne  kujutis), 
  Stereograafilised  –  silmapunkt  asub  Maa   diameetri   teises  otsas  (konformne  kujutis),  serva 
moonutused kasvavad kiirelt. 
  Gnoomonilised  e.  tsentraalprojektsioonideks  -  silmapunkt  asub  Maa   keskpunktis  
(konventsionaalne  kujutis),  servaalal  on  suurimad  moonutused,  mõõtkava  suureneb 
projektsiooni  servaalade?    Poole.  Tähtsaimaks  omaduseks  on  suurringjoone  kaarte 
(ortodroomide) kujutamine sirgjoontena. Kasutatakse polaaraladel ja  merede  ülevaatekaartidel 
Joonisel  lk 84 on skeemid. 
37. Millised on UTM ja NL-42 projektsioonide tsoonide ja võõndite laiused ning tsoonide  paigutus  
ning  numeratsioon ? 
Tsiviilkaartidel  kasutavad  põiksilindrilisi  projektsioone  paljud  suure  meridiaanisuunalise  ulatusega 
maad. Peamiselt aga kasutatakse tänapäeval ps. projektsioone peamiselt militaarkaartidel, sest nii on 
kõige otstarbekam kujutada suuri maa-alasid. 
Maa loetakse ellipsoidiks ja projektsioonid jaotatakse meridiaanide suunas kulgevateks 6* laiusteks 
tsoonideks.  Tsoonide  numeratsiooni  alustatakse  meridiaaniga  180*  idas  külgnevast  tsoonist 
telgmeridiaaniga  177*  LP.  (Seega  on  Greenwichi  meridiaaniga  idas  külgneva  tsooni  number    31  ja 
selle telgmeridiaani geograafiline pikkus 3* IP. Vt joonis lk 113). Vastavalt rahvusvahelisele jaotusele 
lõigati neid tsoone  paralleelidega kas iga 4*järel, eeskätt  Gaussi  –Krügeri projektsioonis CK-42(meil 
ka  NL-42)  kaardisüsteemis  ja  Venemaa   tänapäevases   CK95,  või  8*  järel,   saades    NATO   UTM 
projektsioonis militaarkaardid mõõtkavas 1:1 000 000. Nende kaartide paralleelide suunas kulgevate 
võõndite tähistused on toodud joonistel lk 113 ja 114. 
Käsitletavates  projektsioonides  kujutatakse  meridiaanid  ja  paralleelid  kõveratena,  kusjuures 
meridiaanid on sümmeetrilised tsooni telgmeridiaani suhtes, paralleelid ag ekvaatori suhtes. Iga üksik 
paralleel  on  ühtlasi   sümmeetriline   telgmeridiaani  suhtes.  Nii  meridiaanide  kui  ka  paralleelide 
nõgusused on pööratud telgmeridiaani poole. 
NL-42 puhul on telgmeridiaan x- teljeks ja ekvaator y-teljeks, UTM puhul aga on tähistused üldjuhul 
vastupidised.  Negatiivsete  koordinaatide  vältimiseks  antakse  telgmeridiaani  ordinaadile  väärtus 
500000 m. 
38. Kirjelda Eesti baaskaarti (kaardiprojektsioon, ellipsoid, telgmeridiaan ja mõõtkava sellel, kaardi 
mõõtkava, koostamisviis ja reljeefi saamine) ( õ lk 128) 
Eesti   baaskaart   kujutab  endast  Mercatori  põikprojektsiooni  Baltimaade   varianti  TM-Balti, kusjuures 
projektsiooni arvutused põihnevad ellipsoidi GRS-80 parameetritel. Selle projektsiooni telgmeridiaan  
on  24*  IP,  mis  vastab  rahvusvahelise  vööndisüsteemi  (UTM  ja  NL42)  34.  Ja  35.  Tsooni 
eraldusmeridiaanile.  Y-teljeks  on  võetud  ekvaator.  Negatiivsete  koordinaatide  vältimiseks  on  X- telg  
nihutatud telgmeridiaanist 500 000 m lääne poole. Kaardi mõõtkava on 1:50 000. 
Digitaalse  andmebaasiga  baaskaart  on  koostatud   kaugseire   andmete  alusel  valmistatud  1:50  000 
mõõtkavaliste  mustvalgete  ortofotode  interpreteerimise  tulemusena,  kusjuures   abimaterjalina  
kasutati  multispektraalseid  (valevärvus)  ortofotosid  mõõtkavas  1:100  000.  Rlieef  transformeeriti 
vanadelt Nli kaartidelt (metsaste alade relieefikujutis ei vasta alati täpsus nõuetele). 
39. Kirjelda kaartidejaotust  ulatuse ,sisu ja ülesande poolest. Kirjelda toporaafilise kaardi ja plaani 
mõistet. 
On 
see 
vahetegemine 
tänapäeval 
aktuaalne ? 
(raamatus on sellest  juttu  lk 127-128, arvan, et mõistlik oleks teema sealt selgeks teha . Panen alla 
kirja  Kala kommentaarid) 
Kaardid  jaotatakse  ulatuse  poolestmaailmakaartideks,  poolkerade  kaartideks,  maailmamere(need 
omakorda  ookeanide  ja  merede  kaartideks)  ja  kontinentide  (edasi  riikide  ja  nende  alajaotiste)  
kaartideks. 
Sisu poolest: 
*(üld)geograafilisteks (kõige tähtsamad), sh. topograafilised ja ülevaatekaardid, 
*temaatilisteks  –  looduslikud  v.  sotsiaalmajanduslikud  nähtused,  sh.  administratiiv-,  rahvstiku-, 
geoloogia jms kardid ja nende alajaotused, 
Ülesannete poolest: 
*teaduslikud teatmekaardid - lähedased topograafiliselekaardile ja kõige suurema infohulgaga), 
* mere navigatsiooni ja lootsikaardid – üsna täpsed vee osas, maismaaosa on vähem  üksikasjalik , 
*õppekaardid – enamasti suht ebatäpsed, 
* katastrikaardid   –  peavad  olema  üsna  täpsed,  enamastu  kahemõttelised  (buumiaegse  maareformi 
ajal pääse(sid)vad mõõtmise juurde  suvalised isikud) 
*projekti-  ja  operatiivkaardid  –  käsikirjalised  kaardid,  kus  käsitsi   kantud   projekti  ja  operatiivsed 
andmed(tänapäeval juba digitaalsed) 
Eristatakse  väiksemamõõtmelisi  ülevaatekaarte  ja  mõõtkavades  1:5  000...1:1  000 000  topograafilisi 
kaarte, kusjuures suuremas mõõtkavas kui 1:5 000 kaarte nimetatakse topograafilisteks plaanideks. 
 
40. Kaardi üldistamise  põhiolemus  ja põhifaktorid. Valiku tsensuse ja normi mõiste.  (õpik lk 161-
173) 
Geograafiliste  kaartide  puhul  nimetatakse   üldistamiseks   objektide  valikut  ja  kontuuride  üldistamist 
vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste 
kujutamises,  kusjuures  jäetakse  kõrvale  ebatähtis  info  ja  osa  infot  töödeldakse  ringi,  tõstes  esile 
tähtsamad objektid ja iseloomustused. 
Üldistamise põhiteguriteks geograafilistel kaartidel on: 
* suunitlus (mille jaoks kaart tehtud on) ja  temaatika , 
* mõõtkava (mõõtkava vähendamisel toimub  harvendamine  – ellimineeritakse väiksemad objektid - 
ja sõrendamine – jäetakse ära objektide erinevad elemendid), 
*piirkonna iseärasused (metsaonni asukoht metsas, kaevu asukoht  Sahara kõrbes) 
*tundmaõpitus ning kaardi  vormistus (mustvalge või värviline) 
Valiku   tsensus   –  on   piirväärtus ,  mis  näitab  objekti  suurust  või  tähtsust,  millist  peaks  kaardil  veel 
kajastama (näiteks tuleb kujutada kõik  metsad  pindalaga üle 10 km2) 
Valiku  norm  –  reguleerib  kaardi  koormust.  Näiteks  üleminekul  mõõtkavalt  1:200  000  mõõtkavale 
1:500 000 võetakse tihedalt asustatud aladel asulate koormusteguriks 1/3, mis tähendab, et  kaardil 
säilitatakse vaid 1/3 asulatest. 
Valiku  tsensus  ja  norm  sätestatakse  diferentseeritult  olenevalt  piirkonna  iseloomust  ja  mõõtkavast 
ning  need  määratakse  kaardiprogrammis.  Näiteks  (vt  ülemist  näidet)  väga   hõreda   asustuse  puhul 
säilittakse kõik asulad.