Mkm nõuded (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Geograafia - Geodeesia

5 VÄGA HEA

Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine

Geodeetiliste tööde aruanne koosneb järgmistest osadest:
1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid;
2) seletuskiri ;
3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega;
4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga);
5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid;
6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega;
7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid ;
8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust);
9) maa-ala plaan;
10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele.

Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii paberkandjal kui digitaalselt.

Geodeetilise uurimistöö tegija peab esitama digitaalse maa-ala plaani kohalikule omavalitsusele 10 päeva jooksul tööde lõpetamise päevast arvates.

«0»/« Continuous » joonestiil peab olema paigutatud kihtidele « VORMISTUS » või «ABIJOONIS».

Lõplikult valminud digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid .

Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte.

Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus. Digitaalne joonis esitatakse tasapinnalisena, s.o kahemõõtmelisena (kõik objektid peavad paiknema null kõrgusel), kasutades riiklikult kehtestatud koordinaat - ja kõrgussüsteemi.

Digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid peavad olema kinnitatud nende mõõdistamisel saadud punktidesse. Kasutatavad joonelemendid peavad olema sidusad.

Pindobjekte kirjeldavate leppemärkide, leppelühendite ja kirjete kinnituspunktid peavad jääma vastava pindobjekti kontuuride sisse. Tekstide kinnituspunktid peavad olema valitud nii, et teksti kõrguse muutmisega kaasnev nihe ei halvendaks plaani loetavust.

Digitaalsel joonisel kasutatakse järgnevaid teksti kõrguseid M 1:1000 korral:
1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas – 2,4;
2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid , katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas – 1,8;
3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid – 1,0;
4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid – 1,4.

Teksti kõrgused vähenevad mõõtkavade vähenemisel.

Digitaalsel maa-ala plaanil võib kasutada kõiki värvitoone, välja arvatud mustale või valgele värvitoonile lähedasi värvitoone, mis arvutikuvaril või väljatrükil võivad jääda märkamatuks.

Maa-ala plaani mõõtkava valik sõltub projekteerimise lähteülesandest või projekteerimisnormidest ning teostusmõõdistamisel ehitise (eelkõige tehnovõrkude) valdaja ja kohaliku omavalitsuse nõuetest. Üldjuhul kasutatakse mõõtkavasid M1:500, M 1:1000, M 1:2000.

Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta.

Horisontaale ei kanta plaanil:
1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele , sh katendiga teedele;
2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt;
3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga.

Mõõtkavas 1:500 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks 0,5 m. Kohtades, kus põhihorisontaalide lõikevahe ei võimalda mikroreljeefi täpselt edastada, võib M 1:500 plaanidel kasutada poolhorisontaale (0,25 ja 0,75 m).

Maapinnamudel koostatakse, et oleks lihtsam luua reljeefi kujutavaid horisontaale.

Äärekivide puhul mõõdistatakse tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt.

Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe

Hoone väliskontuur on esimese korruse välisseinte väliskontuur või vundamendisokli väliskontuur juhul, kui see ulatub esimese korruse väliskontuurist väljapoole. Juhul kui hoonel on kas esimesest korrusest kõrgemal väliskontuurist väljaulatuvaid osasid või esimese korruse tasapinnas katusega katmata väljaulatuvaid osasid (nt rõdud), ei arvata neid ehitusaluse pinna sisse. Katusega katmata esimese korruse rõdusid või muid väliskontuurist väljaulatuvaid osasid kujutatakse ainult tellija erinõudel.

Ehitusalusest pinnast väljaulatuvad detailideväliskontuurid joonestataksekihile «HOONE»ning kinnitatakse hoone põhikontuuri külge.

Mitmekorruseliste hoonete puhul näidatakse plaanil maapealsete korruste arv. Kontuuri sisse paralleelselt hoone pikema küljega märgitakse enam kui ühekorruseliste hoonete korral korruste arv ja leppelühend «H», mille alla lisatakse selgitav tekst (nt elamu puhul «E»; « hotell », « kirik », «garaaž» jne).

Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 – M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel.

Maa-alused, sealhulgas veealused, tehnovõrgud kantakse maa-ala plaanile hierarhilises järjekorras välimõõtmiste, kaevude uurimisandmete, teostusmõõdistamise andmete, trassiotsijaga saadud tulemuste, tehnovõrgu valdajalt saadud andmete ja varasemate uurimistööde teostamisel saadud andmete alusel. Viimasest kahest allikast saadud informatsiooni tõepärasust kindlustatakse pistelise kontrolliga.

Tekst «orient» tähendab, et ebakvaliteetsete lähteandmete tõttu ei ole maa-aluse tehnovõrgu asendi nõutav täpsus tagatud.

Maa-aluste torustike väliuuringutega määratakse kindlaks:
1) kaevukaane absoluutkõrgus;
2) maapinna absoluutkõrgus kaevu kõrval;
3) kaevu põhja absoluutkõrgus;
4) kaevu materjal;
5) kaevukaane materjal;
6) kaevu (kambri) mõõtmed;
7) torude arv (sh sidevõrk elektroonilise side võrgu ja elektrikanalisatsioonitorude asetuse skeemid );
8) torude suund (suubumine);
9) torude materjal;
10) torude läbimõõt;
11) torude absoluutkõrgused (kanalisatsiooni-, drenaaži-, sadevete kanalisatsioonitorude põhja kõrgused; vee- ja gaasitorudel kõrgus toru peale; soojatorudel trassi telg ; sidevõrgu kaablikanalisatsioonil ja elektrikanalisatsioonil alumise torurea põhja kõrgus ja ülemise torurea lae kõrgus).

Kaldu olevate kaevuluukide kõrgused mõõdistatakse kaevurandi kõrgeimas punktis.

Maa-aluste torustike skeemid koostatakse juhul, kui plaani tihedus ei võimalda esitada kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni.

Kõik uuritud kaevud nummerdatakse.

Skemaatiline kaevude numbrite kujutamine:

Truup läbimõõduga 5000mm, materjal plast, väljuva toru kõrgus 3.52 sissetuleva toru kõrgus 3.67 , maapinna kõrgus 5.12

5 kordne ühiselamu

Asfaltkattega tee – A
Munakivi tee – Mk
Soojatrass – T
Õueala – õu
Lillepeenar – lill
Viljapuu – ja marjaaed – vpa
Elamu – E
Alajaam – AJ
Raudteejaam – rdtj
Betoonkivist parkett – bet kivi

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

baderko Õppematerjali autor

Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine

mkm nõuded digitaal maa-ala plaan

Sarnased õppematerjalid

docx

Iseseisev ülesanne MKM nõuetega tutvumine

Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Millest koosneb geodeetiliste tööde aruanne? 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Mis kujul edastatakse tellijale maa-ala plaan? Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul §-s 10 nimetatud aruande nii paberkandjal ku

Geodeesia

docx

Geodeesia I Eksami vastused

kui pooluse. Pöörame paletti ümber pooluse, seni kui ka teine punkt jõuab õigele "kõrgusele". Torkame läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ja kirjutame punktidele juurde nende "kõrgused". Hiljem sama kõrgusega punktid ühendatakse. 18. Mõõdistamisvõrgu rajamise, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamise, hoonete mõõdistamise, topograafilise plaani koostamise ja töö aruande koostamise nõuded ,,Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra" põhjal? Mõõdistamisvõrgu rajamise Üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule: Kõik mõõdistamised tuleb siduda lähtepunktidega. Sidumisel rajatakse geodeetiline mõõdistamisvõrk, välja arvatud juhtudel, kui nõuetekohaseks mõõdistamiseks piisab olemasolevatest lähtepunktidest. Mõõdistamisvõrgu tihedus, punktide asetus ja võrgu mõõdistamisel kasutatavad seadmed

Kõrgem geodeesia 1

doc

Geodeesia Topograafia Kordamisküsimused

Topograafia kordamisküsimused 1. Sobiv pindala määramise meetod valitakse arvestades järgmist: Kui täpselt on vaja pindala määrata; kui suur on maa-ala, mille pindala on vaja leida; millisel maastikul see paikneb; kas on olemas looduses teostatud mõõtmised või on maa-alast ainult paberil olev plaan. 2. Analüütilisel pindalade määramisel kasutatakse vahetult looduses tehtud mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise täpsusest j

Topograafia

docx

Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele Geodeetilise põhivõrgu punkt kindlustatakse maastikul geodeetilise märgiga ja tähistatkse tunnusposti, geodeetilise püramiidi või signaaliga. Geodeetiline punkt asetatkse hea kandevõimega pinnasesse nagu liiv, kõva konsistentsiga saviliiv või lubjakivi. Tunnuspostile kinnitatakse metallsilt, millele on kirjutatud punkti number ja tekst : ,,EESTI VABARIIGI katise all olev GEODEETILINE PUNKT" Püramiidid ja signaalid valmistatakse metalltorudest või palkidest

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused

asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km 2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise võrgu tihendamine toimub samuti GPS-iga kuid kasut. ka traditsioonilisi meetodeid. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Geodeetilise mõõdistamisvõrgu (GMV) rajamise eesmärgiks on maa-ala plaanikoostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Kui GMV punktid on seotud geodeetiliste mõõtmistega varem määratud RGPV või GTV punktidega, siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid. Kui

Geodeesia

doc

Geodeesia II Sissejuhatus

Geodeesia II Tahhümeetriline mõõdistamine 1. Põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena s

Geodeesia

doc

Geodeesia

Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? *VV vertikaal- ehk pööramistelg *KK pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir ehk vaatekiir *LL silindrilise vesiloodi telg *L'L' ümarvesiloodi telg 1. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (L'L'||VV). 2. Niitristi horisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne). 3. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (KK||LL) ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne. See on nivelliiri peanõue.

Geodeesia

docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi ,,+" või ,, - ". Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem 0o, 90o, 180o või 270o 45.Teodoliidi kontrollimisel esitatavad nõuded? 1) Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). 2) Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 3) Viseerimiskiir peab olema risti horisontaalteljega. 4) Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega. 46.Kuidas kontrollitakse teodoliidi põhitelge? Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab

Geodeesia

Rohkem sarnaseid