Franz Schubert Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund – 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik, tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Elulugu Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik , heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri ja viiulimängu
tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluste ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus koorikoolist häälemurde tõttu. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta elas Beethoveniga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas
· Tõi muusikasse palju uut ELULUGU · Sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat . · . Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri ja viiulimängu. · 11aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. · Ta mängis kooli sümfooniaorkestris · Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. · 1813. aastal lahkus Schubert koorikoolist häälemurde tõttu. LOOMING · Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · Lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusikat · Tuntud on ka 8. sümfoonia (,, Lõpetamata sümfoonia"). "LÕPETAMATA SÜMFOONIA" · Sümfooniatest tuntuim imekaunis "Lõpetamata sümfoonia" · 2 osa , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks.
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest
plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Agnes Ott 12e Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-6 Looming . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-8 Laulutsüklid . . . . . .
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina.
Kõik kommentaarid