Mõjuvõim Mõjuvõim on võime mõjuda. Seda võimet on paljude juhirollide täitmisel vaja rakendada, näiteks juhtimises ja eestvedamises, probleemide lahendamises ja läbirääkimises. Juht oma igapäevases tööelus peab jälgima, kas talle juhtimiseks antud meeskond liigub õiges suunas, kas kõik alluvad saavad hakkama, kõik on oma tööga rahul. Kui mitte, miks see nii on ja kuidas olukorda muuta. Muutuse peamiseks tegevuseks ongi midagi või kedagi mõjutamine ehk mõjuvõimu kasutamine. Mõjuvõimu kasutamine eeldab enesekindlust ja eneseusku. Rollist tulenevat mõjuvõimu kasutab inimene paremini, kui ta on sisemise kontrollikeskmega. Positsioonist tulenev mõjuvõim on habras ja ainult sellele ei saa toetuda. Juht ei saa oma teadmisi ja oskusi täies mahus kasutada, kui kahtleb endas ja oma psühholoogilises õiguses juhtida. Isikliku mõjuvõimu komponendid on järgmised: isiklik efektiivsus see hõlmab enesekindlust ja
1909 lendas Louis Bleriot üle Lamenze välja. Arenes tänu sellele ka lennundus. 1. Tööpingid 2. Lennundus 3. Sõjandus 4. Raadiotehnika, 1895 5. Telegraf 6. Raudtee — kiire, kasumikasv kiire, odav, toodang kiire 7. Turusuhted muutusid — konkurents suurem !1 Riigid muutusid sõltuvaks üksteisest, maailm globaliseerus. Inglismaa andis oma mõjuvõimu USA-le ja Saksamaale, sest kasutati veel vana 19. Sajandi seadmeid ja tehnoloogiat. See tekitas pingeid. Tekkis töölisklass, hakkasid arenema töölisliikumised: 1. Revisionistid — kontroll, millegi muutmine 2. Vene enamlased — 3. Tsentristid — keskteed otsivad 4. Anarhistid — vägivald jne SUHTED 1879. Aastal sõlmiti Saksamaa ja Austra / Ungari vahel liiduleping. Hiljem ühines Itaalia. Seda liitu hakati kutsuma kolmikliiduks. Liidu eesmärgiks oli: 1
Ajaloo kontrolltöö sotsialismist Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Oktoobripöördega 1917 deklaleerib Nõukogude Venemaa end esimese sotsialistliku riigina Kujunes välja peale II maailmasõda, täpsemalt 50ndatel, NSVL kehtestab mõjuvõimu tema mõjusfääris olevates Ida-Euroopa riikides Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned
saavutada ülemvõim Euroopas. Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil ning vajas selleks Saksamaa toetust. Itaalia vajas kaitset Prantsusmaa eest, kui viimane peaks teda ründama. Samas hakkasid Austria-Ungari ning Itaalia vahel vanad pinged üles kerkima. Venemaa lubas Itaaliale toetada tema püüdlusi Aafrikas. Riikide eesmärke arvestades ei ole kahtlust, et Kolmikliidu loomine tugevdas eeldusi sõja puhkemiseks. Prantsusmaa eesmärk Antandiga liitumisel oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Neid eesmärke ei ole võimalik täita ilma sõjata. Venemaal oli samuti eesmärgiks Saksamaa mõjuvõimu vähendada aga samas oli tema peamine vaenlane ikkagi Türgi. Samuti vallutada Balkan. Inglismaal ei olnud liitumisel mingeid sõjalisi eesmärke, kuhugi pidi kuuluma ning erimeelsused Prantsusmaaga olid ületatavad. Nagu näha on Atandi loomise eesmärgiks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine.
Inglismaaga. Austria-Ungari Püsida koos ühtse riigina! Oli tugevdada positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia Itaalia soovis ennast eraldada Türgi küljest. Kaitsta end Prantsusmaa eest. Antant Prantsusmaa Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringif. Venemaa Soovis vallata Konstinoopolit ja Dardanelle. Selleks oli tarvis purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil, kaitsta Saksamaa ja Türgi eest. Inglismaa Ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja tuli maha suruda tema pürgimised, jagada
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus
Artikli “A review of the literature on employee empowerment” kokkuvõte: Artikkel räägib töötaja mõjuvõimust. Selleks, et olla edukas, on vaja mõjuvõimu, mille peab organisatsioon ise paika panama. Mida suurem on mõjuvõim, seda suurem on sisemise töö motivatsioon, suurem rahulolu tööga, seda väiksem on tööstress, seda suurem on töö kaasamine ja kaasatus ning suurem pühendumine. Töötaja peab valima, kas ta võtab vastutuse või ei, ning juhid peavad looma töötajale vastava keskkonna, et ta langetaks õige otsuse. Juhtidel on väga suur roll, kuid selleks, et olla edukas, on vaja teha pidevat
puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud . Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli omada huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, samuti taheti ka majanduslikku mõjuvõimu laiendada. Arutlus: Kas Kolmikliidu ja Antandi loomine tugevdas rahu või suurendas veelgi Maailmasõja puhkemise ohtu? Antant kirjutati 1904. aastal alla Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Antandiga jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Inglismaa kohustus Prantsusmaad igati abistama. Ühenduse loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli ühendada jõud sõjategevuses Saksamaa vastu. Saksamaa aga lõi koos Austria-Ungari ja Itaalia riigiga Kolmikliidu.
ametnikele. Muudatused majanduselus maailmas:SKT suurenes, areng kiire kuid ebaühtlane, hindade langus, konkurentsi tõus, globaliseerumine, sõltuvus teistest riikidest. 1882-kujunes lõplikult 3ikliit. 1.)Saksamaa- olla kolooniate arvu poolest I maailmas, luua võimas laevastik, alustades Pr purustamisest kuni kogu Eur purustamiseni 2.)Austria-Ungari-Balkani ps, Serbia domineerimine Balkanil maha suruda. 3.)Itaalia-kaitse Pr rünnakute eest. 1907-kujunes Antant 1.)Pr-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, Elsassi ja Lotringi piirkondade tagasisaamine, kolooniad Aafrikas 2.)Venemaa-Türgi vastu võitlus, Balkani ps 3.)Inglismaa-sakslaste mõjuvõimu vähendamine Eur-s, kolooniad Põhjused, miks lahkhelisid ei saanud rahumeelselt lahendada: 1.)riigid ei lähe kokkuleppele, sest kõigil on liiga suur huvi omandamise ja säilitamise vastu, sõlmitud kokkulepped olid ajutised 2
19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu(antant)hiljem liitus venemaa.leppingu järgi jagati mõjusfäärid aasia ja aafrika.teoreetiliselt piidid sõjalised blokkid sõja ära hoidma(realselt tekkid eeldused Imaailmasõja puhkemiseks).raudtee areng soodustas armee kiiret ümberpaigutamist.kolmiliidu eesmärgid(eestvedaja saksamaa).uute koloniate saamine.saksamaa soovis mõjuvõimu suurenemist euroopas.austria-ungari soovis tugevneda polkaani poolsaarel.itaalia (kolmikliidu nõrgeim lüli)soovis kaitsta end prantsusmaa rünnakute eest- antanti eesmärgid:juht liit prantsusmaa.prantsusmaa soovis vähendada saksamaa ülevõimu euroopas.venemaa soovis vallutada türgi ja konstantinopool.inglismaa soovis saksa colonial valguse aasias.jaapan.USA tuleb maailma poliitikasse.20saj algul astus usa jõuliselt maailma võimu konkurentsi.sooviti vähendada eurooplaste
Olukorrad, kus kasutati vägivalda, olid hästi mängitud ja tundusid realistlikud. Sisu sarnases palju päriselule, kuna tihti arvatakse, et töötades paremal ametikohal, võidakse seetõttu teistega üleolevamalt suhelda. Samuti arvatakse, et haritud inimesed on teistest tähtsamad või paremad. Ühiskonda puudutav probleem oli selgelt välja toodud. Mina arvan, et see lavastus on ehe näide sellest, kuidas püütakse erinevate vahendite abil enda mõjuvõimu suurendada. Antud tüki puhul kasutati ära ametikohta. See lavastus oleks väga hea näide õpetajatele ja õpilastele, kuna minu arvates leidub selliseid konflikte just eelnevalt mainitute hulgas. Algul tundus lavastus küll segane, kuid paremini süvenedes oli veidi kergem teemast aru saada. Kindlasti ei ole see lihtne lavastus, mida jälgida, sest see vajab rohket kaasamõtlemist.
"Pooleliolevad kriminaalasjad, mis meil on, tõenäoliselt lõpetatakse või loobutakse süüdistustest /.../ Tänases ajahetkes on sellel riigikohtu lahendil pooleliolevatele kriminaalasjadele väga suur mõju," tõdes riigiprokurör. Karin Koppel EETILISE KONFLIKTI LAHENDAMINE: 1. Eristada olulised faktid Meie riigis toimub mõjuvõimuga kauplemine. Selle artikkli puhul on kasutatud kohtuasjade käsitlemisel arvatavasti mõjuvõimu. Inimesed ei tee vahet seaduslikul ja ebaseaduslikul mõjuvõimul. Arvatavasti osteti keegi kohtupingist oma mõjuvõimuga ära, et sattuda mitte vangi. 2. Määratleda inimesi Selles artikklis võtavad sõna Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver ja Riigiprokurör Norman Aas. 3. Selgitada välja eetilised probleemid Eetiline probleem võiks olla selles, et inimesed kasutavad valesti oma mõjuvõimu
kordamisküsimused Maailm 20.sajandi algul 1. Mis on imperalism? iseloomusta seda. Suurriikide püüe maailma valitseda. Püütakse saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu maailmas, kolooniate vallutamine, majandusliku mõjuvõimu laiendamine, sovinismoma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2. mida kujutasid endast monopolid? miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Püsiv turuseisund kus toodet või teenust pakkus ainult üks müüja. See tõi suurt kasumit kuna puudus konkurents ja müüja võis kehtestada sellist hinda nagu ise tahtis. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s algul?
Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani 3.1 Kolmikliit a. 1879 Saksamaa + Austria-Ungari b
USAl on kõige rohkem mõju maailmamajanduses, mida ta peaaegu et juhib, aga ka kultuuris. Ja Venemaa mõjutab rohkem teiste riikide tegemisi välispoliitikas. Nende vaheline ajalugu pole kiita ning kuigi suhted on läinud viimastel aegadel paremuse poole, siis vaenlasena näevad nad üksteist siiani. Veel hiljuti keskendus Obama administratsioon suhete parandamisele Venemaaga, nüüd on Valge Maja tähelepanu koondunud Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale, eelkõige Hiinale ja tema globaalse mõjuvõimu suurenemise suunamisega, Jaapanile, mõlemale Koreale, Indiale, Austraaliale. Venemaa vist Hiina poole ei trügi oma vaenuliku ajaloo pärast ka Hiinaga, aga eks tema tõhutult kiire mõjuvõimu kasvamise päras muretseb Venemaagi. Võrreldes minevikuga on venelased üldjuhul passiivsemad olnud. Vaid Kesk-Aasia ja Lõuna-Kaukaasia on ka Venemaale huvi pakkunud. Sõna võtab ta ju alati siis, kui tegemist on endiste Nõukogude riikidega
Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani 3.1 Kolmikliit a. 1879 Saksamaa + Austria-Ungari b
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid?
ega kindlusi c) Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tugevaim riik mõneks ajaks Suurbritannia ja USA mõjuvõimu suurenemine maailmas Itaalia astumine suurriikide perre lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austia-Ungari, Venemaa ja Türgi) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Jugoslaavia) uued piirid ei arvestanud Euroopa rahvaste soove, vaid Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta 2
Kui vaenlast ei olnud, mõeldi ta välja. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks teisest rahvusest pärit inimesed(nt juudid, mustlased, Natsi- Saksamaal hävitati ka juute). Vastupanu mahasurumiseks olid loodud sala- ja julgeolekuteenistused (Saksamaal Gestapo, NSV Liisud NKVD). Samuti piirati demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi (Saksamaal sunniti mujale elama). Venemaa kommunistlik. Diktaktuur kehtestati 1917. a sügisel. Välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSVL mõjuvõimu laiendamine ning tulevikus ülemaailme kommunism. Itaalia Fasistlik. Diktaktuur kehtestati 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli Vana-Rooma ajal. Saksamaa Natsionaalsotsialistlik. Diktaktuur kehtestati 1933. aastal. Välispoliitika eesmärgiks oli Versailles' süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt. II maailmasõda II maailmasõjal on mitmeid põhjuseid: 1
Liit. Kahe suure vastasseisu piiriks kujunes Saksamaa. Ida poolsetel aladel loodi Saksamaa Demokraatlik Vabariik, mis kuulus Nõukogude Liitu okupatsiooni ning lääne poolsetel territooriumitel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik. USA suureks plussiks külmas sõjas oli nende majanduse ja tehnike ülemvõim maailmas. NSV Liidul oli aga tohutu armee, veel suurema territoriaalse mõjuvõimuga. NSV Liit hakkas kiiresti kommunismi laiendama ning uusi valdusi hõivama. Et rivaali mõjuvõimu natuke piirata, hakkas Ameerika Ühendriigid teostama trumani doktriini ja Marshalli plaani. Need kujutasid endast iseseisvate rahvast toetamist ja Teises maailmasõjas kannatada saanud riikide abistamist, taas jalge alla saamise näol . Samuti vabastati Lääne-Saksamaa kommunistide mõju alt, kui loodi õhusild, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Kahe poole vaheline võitlus toimus väga paljudes
aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ning hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhuks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid süütuid inimesi. Paljud neist hukati süüdistatuna riigivastases tegevuses. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning kaugemas tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias (nagu ka Nõukogude Liidus) oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutumine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli ka Saksamaa. 1933. aastal tuli seal
Ajaloo kordamisküsimuste vastused 1)Liivi sõda: Toimus aastatel 1558-1583, sõjas võtsid osa Taani, Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt
Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli Benito Mussolini. Mussolini õpetus tugines diktatuuri põhimõtetele ja andis tänu sellele võtsid ka paljud teised riigid endale nende põhimõtete alusel diktatuuri. Mussolini tundis järjest oma mõjuvõimu kasvu ja sai endale peaministri koha. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei. Mussolini sai endale kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai Itaalia rahva juht ehk duce. 4. Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? Bolsevike võimuletulek. Kommunistlik partei korraldas oktoobripöörde. Bolsevike poolt likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline
Ajalugu Külma sõja mõiste, põhjused, osapooled, algus, avaldumisvormid sealhulgas omal valikul üks külma sõja kriis. Külm sõda 2. maailmasõja järgne aastakümneid (~45 a) kestnud pingeseisund kahe leeri vahel, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ning ähvardas üle kasvada tegelikuks sõjaks (eriti 1962 Kuuba kriisi ajal). Põhjused peapõhjuseks NSVL-i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu. Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV
Kõrgemad vaimulikud olid samuti väga mõjuvõimsad mehed riigi elus. Vaimulike maine langes 9-11 saj. kui kirikus valitses korruptsioon ja seda mõjutasid väga tugevasti ilmalikud valitsejad. Ristisõjad olid sõjad mis peeti paganate, ketserite, moslemite ja bütsantsi vastu. Nende sõdade eesmärk oli tuua Euroopasse siserahu ja võidelda välis- ja sisevaenlaste ehk paganate vastu. Mõnes mõttes näitasid ristisõjad paavsti ja kiriku tugevat mõjuvõimu euroopa rahva üle. Paavst andis samuti ristisõdijatele mitmeid privileege, nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surma saanuid ootas paradiis. Enamus ja tähtsamad neist, peeti küll 10-13 sajandin,i kuid pärast seda kuulutati isegi mitu ristisõda. Pärast seda muidugi, jäid need hilisemad ristisõjad väiksemateks ja ei osaletud enam nendes nii palju
f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide varing 4. imperialismiajastu 19. saj jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialismi põhimõtteks on see, et suurriigid püüavad saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas see ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Vähem arenenud maad muudeti 19. saj jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. 5. tehnika areng a) 20. saj alguses käivitas Henry Ford oma autotehases konveierid, millega lühendas ühe auto tootmisaega mitmelt päevalt 12-tunnile. b) 1900. a – Saksamaal tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev. c) 1903
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati
3.Sõjakolded: Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia Hiina-Jaapani sõda: Põhjused: · 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng. · Ühiskondlik struktuur muutus · majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv, · rahvastiku enneolematu juurdekasv · poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu tugevnemisele ja soodustasid ekspansionistlike meeleolude levikut ohvitserkonna hulgas. · hirm Nõukogude Liidu mõjuvõimu tugevnemise ees piirkonnas, mis tõi kaasa ideed puhvertsooni loomisest Kirde-Hiinasse. · 1931 alustab Jaapan Manzuuria okupeerimist (Hiinas) · Hiina-suunalise ekspansiooni idee populaarsust suurendas Hiina Vabariigi sisemine nõrkus. · Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912
3.Sõjakolded: Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia Hiina-Jaapani sõda: Põhjused: · 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng. · Ühiskondlik struktuur muutus · majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv, · rahvastiku enneolematu juurdekasv · poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu tugevnemisele ja soodustasid ekspansionistlike meeleolude levikut ohvitserkonna hulgas. · hirm Nõukogude Liidu mõjuvõimu tugevnemise ees piirkonnas, mis tõi kaasa ideed puhvertsooni loomisest Kirde-Hiinasse. · 1931 alustab Jaapan Manzuuria okupeerimist (Hiinas) · Hiina-suunalise ekspansiooni idee populaarsust suurendas Hiina Vabariigi sisemine nõrkus. · Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912
ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5
Eestlaste usund oli animistlik, s.t et usuti looduse hingestatust. Usuti, et kõigis elusolendites on eriline vägi või jõud. Väge usuti peituvat nt südames,veres,küüntes,juustes,karvades ja hammastes. Väge ammutati juurde loodusobjektidest nt allikaist ja puudest. Teine oluline mõiste muinasusundi juures oli hing. Usuti hingede liikumist. Hingelt sai abi paluda. Ristisõjad Põhjused: paavsti ambitsioon saada endale suuremat mõjuvõimu maailmas. Tähtsamad sündmused: *1201-Riia linna asutamine *1202-Mõõgavendade Ordu rajamine *1208-Vabadusvõitluse algus *1210-Ümera lahing-eestlastele edukas, purustati ristisõdijate vägi. *1217-Madisepäeva lahing-polnud eestlastele edukas, hukkus palju eestlasi, s.h Lembitu ja Kaupo *1219-taanlaste sissetung, vallutati Lindanisa *1220-rootslaste sissetung Läänemaale, jääb hiljem vallutustest ilma
Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demokraatlikud riigid mõistsid, et tuleb üles kaaluda Moskva jõud. Nad hakkasid otsima liitlasi ja moodustama erinevaid liite. Selle tulemusel tekkis ÜRO (1945), mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. 1949. aastal kinnitati Põhja- Atlandi pakt, mille tulemusel tekkis NATO, mis pidi samuti tagama rahvusvahelise julgeoleku ning stabiilsuse. Ma arvan, et just need liidud aitasid vältida NSVL-i täielikku mõjuvõimu, sest ÜRO osales Korea ja Vietnami sõjas. Ilma ÜRO sekkumiseta oleks ka Lõuna-Korea arvatavasti kommunistlik. Võitlus toimus ka ideoloogiliselt. NSVL soovis, et kogu maailmas valitseks kommunism. Kommunistlikuks muutus 1949. aastal Hiina Rahvavabariik. Põhja-Koreas loodi sotsialistlik riik kommunistlik reziim. NSVLi mõjusfäär laienes ka Vietnami, mis sai heldekäelist abi Hiinast ja Hiina kaudu NSV Liidust. Esimestel sõjajärgsetel aastatel hakati
Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab purustusi ja ohvreid(tuumapomm) 3. Milles väljendus külm sõda? Võidurelvastumine, propaganda ja mõjuvõimu laiendamine Euroopas ja kolmandas maailmas. 4. Mis asi on pingelõdvendus? Ida-Lääne vaheliste pingete vähendamine 5. Kriisikolded ja milles need seisnesid? Korea sõda- kommunistlik Põhja-korea tungis kallale läänemeelsele Lõuna-Koreale, mille peale tulid USA väed Lõuna-Koreale appi. Vietnami sõda- Sõjaline konflikt kommunistliku Põhja-Vietnami, NSV Liidu, Hiina ja USA ning Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami vahel.
tulistamistest kõrvale. Terroristid korraldavad rünnakuid pigem suuremates riikides, sest sel juhul võetakse juhtunut tõsisemalt ja see haarab suurema hulga inimeste tähelepanu. Paljudest uuringutest on selgunud, et terrorirünnak Eestis ei tekitaks nii suurt traagikat, sest inimesed pole teadlikud, et niisugune riik üldse Euroopas eksisteeribki. Kuid järjest enam kasvab teadlikkus ning terroristid, tahtes oma mõjuvõimu laiendada, on eeldatavalt peagi terroriseerimas ka Põhja-Euroopa riikides. Terrorirünnakud Euroopa suurriikides mõjutavad lisaks kohalikele inimestele kogu maailma rahvast. Mõned kuud tagasi Pariisi rahvarohketel tänavatel toimunud tulitamised nõudsid mitmete inimeste elu ning tavapärane elureziim oli hirmi tõttu rikutud. Inimesed Prantsusmaal ja naaberriigis Hispaanias kartsid ka aja möödudes kodusdest lahkuda, sest arvati, et rünnak võib iga kell uuesti toimuda
imperialism 1.Mis on imeprialism? Iseloomusta. Suurriikide püüe maailma valitseda. Püütakse saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu maailmas, kolooniate vallutamine, majandusliku mõjuvõimu laiendamine, sovinismoma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2.Mida kujutasid endast monopolid?, miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist?Mida tegid ettevõtjad selleks? Püsiv turuseisund kus toodet või teenust pakkus ainult üks müüja. See tõi suurt kasumit kuna puudus konkurents ja müüja võis kehtestada sellist hinda nagu ise tahtis. 3.Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20.s. alul? Tööstuse arengu kiire
poliitilised erakonnad arenematud. Maailma üheks juhtivaks demokraatlikuks suurriigiks tõusis pärast esimest maailmasõda USA. Seal valitses vabariiklik kord ning seal oli presidentaalne vabariik ehk seadusi võttis vastu kongress ning iga nelja aasta tagant valiti uus riigipea(president). USA-s oli kahe partei süsteem, see tähendab seda, et olid demokraadid ja vabariiklased. Riigi välispoliitikas oli isolatsionism nii, et nad Euroopa asjadesse enam ei sekkunud. Nad olid huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Kuid elu USA- s ei olnud kerge. Suureks probleemiks sai kuritegevuse kasv, mis suurenes alkoholi keelu pärast. Suurlinnades hakkasid tekkima kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama sõnaga maffia. Maffia tegeles alkoholi salamüügiga, väljapressimiste, tapmiste ja ka narkokaubandusega. 1920. aastail võidutses USA-s vaba turg ning algas majanduslik õitseng
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid,
19. Miks Esmeraldat kirikust ei vangistatud? See oli puutumatu püha paik ning Quasimodo kaitses teda seal. 20. Kes andis Esmeraldale vile ja miks? Vile andis Quasimodo. Quasimodo andis talle vile sellepärast, et kui ta hädas on siis ta vilistaks selle vilega ning ta tuleb talle kohe appi 21. Millal Esmeralda vilet kasutas? Siis kui tema juurde tuli Claude Frollo. 22. Kes viisid Esmeralda Jumalaema kirikust ära? Claude Frollo ja Gringoine. 23. Kuidas sattus Esmeralda rotiaugu asuku mõjuvõimu alla? Esmeralda sattus tänu Claude Frollo pärast rotiaugu asuku mõjuvõimu alla. 24. Miks rotiaugu elanik ei sallinud mustlasi? Sest mustlased olid ta tütre ära varastanud. 25. Miks tema suhtumine Esmeraldasse muutus ja ta Esmeralda oma auku varjule võttis? Ta sai teada, et Esmeralda oli tema tütar. Ta võttis Esmeralda oma auku varjule sellepärast, et ta ei tahtnud , et ta tütar ülesse puuakse. 26. Kuidas said soldatid teada,et Esmeralda on rotiaugus?
majandust kui ka riigi üldist arengut. Kõik see kasvatab inimestes tahet elus edasi pürgida ning ka usaldus Euroopa vastu. Teatavasti on levinud vanarahva tarkus, et iga meeskond või ühendus on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. Seega tuleb nõrgemaid järgi aidata, et hierarhiat ühtses Euroopas võimalikult minimaalsena hoida ning üheskoos edasi pürgida. Saavutades ühtsuse, on Euroopal kindlasti unistus maailmas oma mõjuvõimu tõsta. Nagu kõik meist soovivad alati saada kiiremaks, targemaks ja osavamaks, on samamoodi ka Euroopaga. Tänases maailmas, kus reaalselt valitseb üks nn üliriik USA, kuulub kindlasti Euroopa nende hulka, kes soovib vähemalt Ameerika kõrvale esile tõusta. Selleks aga tuleb teha mitmeid õigeid otsuseid ja põhjalikke plaane, kuna niisama ei pakuta mõjuvõimu kellelegi. Samuti soovib Euroopa kindlasti vältida ka
püsis koos kuni 1938 aastani. Kõik see kindlustas Prantsusmaal tugeva toetuse demokraatiale. Peale esimest maailmasõda jäi Euroopas demokraatlik riigikord kehtima riikides, kes võitsid sõja. Paraku tekkis sellises riigikorras pettumus mitmetes teistes riikides, eelkõige seetõttu, et demokraatia ei suutnud lahendada mitmeid probleeme, millega riigid silmitsi seisid. Peamiste probleemidena võib siin välja tuua: 1) muutused ühiskonnas keskklass kaotas sõja tõttu oma mõjuvõimu, esile tõusis töölisklass, kes hakkas mõjutama riikide arengut 2) sõja mõju sõja tingimustes tõhusaks osutunud karmikäeline võim muutus harjumuseks ka peale sõda 3) pettmus Verasilles süsteemis rahulepingud vihastasid ja tekitasid pahemeelt sõja kaotanud rahvastes. Toetust leidsid riigijuhid, kes lubasid ebaõigluse heastada 4) majandusliku raskused eelkõige majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse.
on nimetatud maailmasõjaks, sest see kaasas arvuliselt kõige rohkem riike ja esimene suurima sõdurite hulga poolest. Nagu ka John Keegan oma raamatus ütleb, et „Esimene maailmasõda pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit. Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks, Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsass-Lotringit. Kolmikliit – kandev jõud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia – soovis saada mõjuvõimu Euroopas. Lisaks oli Austria- Ungari eesmärk tugevdada oma positisoone Balkanil, Itaalia soovis ennast kaitsta Saksamaa
Näitajat veel, mis näitab, et riik on arenenud Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sector, SKT. 7. Mis on IMF eesti keeles? Rahvusvahelise valuutafond 8. Mis on NAFTA eesti keeles? Kõik liikmed. Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Riigid: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko. 9. Euroopa Liidu laienemise 2 põhjust: Areneda majandusliiduks(Maastrichti leping), ühisturu tagamine(Rooma leping) Muuta Euroopa ühtseks ja vabaks. Mõjuvõimu suurendamine, turu laiendamine. 10. Mis kasu on sellest kui suurfirmad asutavad Eestisse tütarfirmad? Kasu suurfirmale: suhteliselt odav Kasu meile: riik saab makse 11. Inforiikide tunnused. Kuidas kuulub Eesti nende hulka? Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforrikideks. Meelelahutus saab tööstuseks areneda vaid seal, kus oli inimestel mõlemat. Ja oli seda ka kesk- ja töölisklassil. 12. Mis on Põhja riigid?
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
LIIVISÕDA 1558-1583 Põhjused · Venemaa välis poliitika soovis allutada Läänemere idarannikut · Vana Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Rootsi soovis oma mõjuvõimu laienemist ida suunas Sõjasündmused · Vana Liivimaa hakkas lagunema · Otsiti abi Venemaa vastu võitlemiseks (Poola, Taani, Rootsi) · 1560 puhkesid Liivimaal suured talurahva rahutused · Ordu ja peapiiskopkond alistus poola kuningale (Sigismund ll Augustus) · Liivimaa oli langenud ja sõda muutus rahvusvaheliseks heitluseks Sõja lõpp · 1583 sõlmiti Pljussa vaherahu · Rootsi jäi Põhja-Eestile, Lõuna-Eesti ja Läti jäid poola kuningale, Saaremaal jäi taani
15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16. Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid. 17. Vene enamlased – Väfivaldne revolutsioon, proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 18. Tsentristid – Kahe eelneva kesktee, keda enamlased seetõttu ründasid. 18. Vene- Jaapani sõda – 1904-1905. Huvide põrkumine Jaapaniga. Mõlemad tahtsid Hiinat enda riigi alla saada, samuti ka mõjuvõimu suurendamine maailmas. Jaapanit toetas USA, Inglismaa. Venemaa jääb alla, kuna ülehindas oma majanduslikkke võimalusi ning alahindas Jaapanit, Venemaa ühiskonnakorraldus oli maha jäämas. Moderne sõda – kasutati kaevikupositsioone, kiirlaskureid, miinipildujaid, sidevahendeid. 19. 1905.a revolutsiooni põhjused – töölisliikumine (tingimused olid viletsad, palgad madalad, tööpeävad pikad), talurahvaliikumine (mõisnikkonna vastu. Nõuti maa
Kommunistlike reziimide lagunemise sise-ja välispoliitilised põhjused 1917. aastal tulid Venemaal oktoobrirevolutsiooni läbi võimule kommunistid ning senine Venemaa Keisririik asendus peagi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu nimetusega. 1922. aastal kinnitati nimetus NSVL, mis riigikorralt oli totalitaarne diktatuur. NSVL lagunes 25. detsembril 1991. aastal kui Mihhail Gorbatsov loobus presidendikohast. Väga suurel määral nõrgestas NSVL mõjuvõimu peale Teist maailmasõda alanud külm sõda e. vastasseis ida- ja läänemaailma vahel, mis lõppeski NSVL lagunemisega. Tolleaegne USA järje- ja põhimõttekindel president Ronald Reagan kuulutas isegi avalikes kõnedes oma eesmärgiks võitluse "kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti. See tal ka õnnestus, sest hoolimata toetuse vähesusest viis Reagan oma plaanid ellu: takistades järk-järgult NSVL
Majanduslikud eeldused. Saksamaal otustas Hitler arendada sõjatööstust, et viia riik suurest majanduskriisist välja. Võeti laenu. Nõukogude Liidu eesmärk oli tugeva sõjaväe ülesehitamine. Riigi kodanikud elasid vaesuses. Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. Kolmas põhjus Ideoloogilised eeldused. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin soovis kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks. Nüüd võidi alustada teiste Euroopa riikide vallutamist. Küsimused Mis on NSV Liidu majanduspoliitika peaeesmärk? Mis oli Hitleri põhiidee? Mis riike kartsid Saksamaa ja NSV Liit kõige rohekem?
ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst
annaabi.ee 
