DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit
korda, Stalini isikut. Stalinismiaja kunst (eriti arhitektuur!) oli suurejooneline, toretsev, pompöösne. · vohas Stalini isiku kultus Selle tipp oli 1949 Stalini 70. sünnipäev. Peale Stalini surma 1953 (5. märts) algas NSV Liidu ladvikus võimuvõitlus. "Stalini kohale" pretendeerisid: 1) siseminister Lavrenti Beria 2) Georgi Malenkov (sai peale Stalinit Ministrite Nõukogu esimeheks, 1953-55) 3) Nikita Hrustsov (sai NLKP juhiks) Esialgu tegutses väga jõuliselt Beria hakkas parandama suhteid Läänega, vabastas vange vangilaagritest, edutas rahvuskaadrit liiduvabariikides. Tema enesekindlus teatud ringkonnale ei meeldinud, organiseeriti vandenõu, Beria arreteeriti ja lasti 1953. aasta lõpul maha (osalesid selles ka Malenkov ja Hrustsov). Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest. Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hrustsov. 1953
Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria
Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71): · L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus · taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine
oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid Malenkov Ministrite Nõukogu esimees Beria siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht. Hrustsov NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria
NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all
ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5
................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika............................................................................................................................. 7 Välispoliitika............................................................................................................................ 9 Rakettide paigutamine Kuubale........................................................................................... 9
de Gaulle kindral, lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast suure võimuga president. Beria NSV Liidu riigitegelane, kelle vastu populaarsuse kasvades korraldati vandenõu (Malenkov ja Hrustsov) Hrustsov NSV Liidu riigitegelane, juhtis tegelikult riiki "sula" ajal. Breznev kommunistliku partei juht, majanduse ekstensiivne arendamine. Andropov 68-aastane KGB juht, kes mõistis reformimise vajadust, kuid ei suutnud midagi ära teha. Tsernenko 72-aastane Breznevi kursijätkaja, ei tahtnud ega suutnud midagi muuta. Solzenitsõn Kirjanik, kes oli vastupanu üks juhtidest (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Sahharov Tuumafüüsik, kes oli vastupanu üks juhtidest, (omaalgatuslik trükiste levitamine Lääne informeerimiseks inimõiguste rikkumisest). Ulbricht Honecker Saksa DV vanameelne liider, kes astus massiliikumise survel ametikohalt maha ning sellega kaasnes Berliini müür.
Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu: · probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) · põllumajandus oli alafinantseeritud · ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946 /1947) · Sisepoliitika: Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne- Ukrainas ja Lääne-Valgevenes. Stalin jätkas sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks tsetseenid) · sõja ajal NSV Liiduga vägivaldselt liidendatud alade elanikke (näiteks eestlaste massiküüditamine 1949.a.) · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises · jne.
· Peaülesanne majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus
NSVL; ENSV (pt. 31-35, 41) Pt. 31 1. Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? Stalin suri 5 märtsil 1953. Aastal. Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 2
metsavendlus Balti riikides, relvastatud rahvaliikumine Lääne-Ukrainas · kõrgemat juhtkonda iseloomustas sõjalt rahule üleminekul teatud ebalevus ning võimetus leida rahuaja elukorralduse sõlmpunkte või eristada olulist ebaolulisest · ametlikel andmetel kandis NSV liidus 1950.aastal erinevatel põhjustel karistust 5,5 miljonit inimest · vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · hakati võitlema ,,läänestumise", st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate ja vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus
Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970.
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 LEONID BREZNEV.................................................................................................................3 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................5 SADDAM HUSSEIN.................................................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................8
Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika
NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides.
Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika), mille tõttu Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat sotsialistliku riigina.Eraldusid ka Albaania ja P-Korea. 4. Mida tähendab ``sotsialistlik sõprusühendus``? Millal ja miks see termin kasutusele võeti? Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. 5. Milliste riikide puhul kasutati terminit `´sotsialistlik orientatsioon``?
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Sotsialistlik maailmasüsteem 1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud
Nõukoguliku süsteemi järgi ülikoolide funktsioonideks õpetamine ja min määral teaduse tegemine. Tõsine teadus oli koondunud TA süsteemi. See mudel Venemaal juurdus juba 18. saj alguses Peeter I valitsemisajal. Seda teaduse tegemist ülikoolides ära ei suudetud siiski päriselt kaotada. Ants Kruus ei olnud mitte ainult uue süsteemi paberile panija, vaid ka selle Eesti NSV TA esimene president. See sõjajärgne aeg oli NSV Liidus teaduse mõttes väga oluline aeg. Stalin tõepoolest väga palju panustas teatdusesse. See tõi kaasa selle, et sõjajärgsel ajal teadlaste palgad tõusid mitmekordseteks. Teadlastest sai väga kõrgesti tasustatud ühiskonna kiht. Teadlaste jaoks hakati ehitama eraldi maju. Stalinil oli eraldi ordenitesüsteem teadlastele. Kruusi puhul oluline see, et ta oli kõige olulisem figuur, kes hakkas uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema. Tema keskne toimimine kestis kuni 1950.
NSVL ajalugu 28.04.09 N. Hrustsovi ainuvõimu kindlustumine I etapp L.Beria likvideerimine (märts-juuni 1953) II etapp G. Malenkovi kõrvaldamine (juuni 1953-veeburar 1955) III etapp Nn parteivastase grupi likvideerimine (veebruar 1955-märts 1958) 1958. aasta märtsis koondas Hrustsov enda kätte nii partei- kui ka valitsusjuhi ametikohad H ühendab enda kätte taas nii parteijuhi kui ka valitsusjuhi ametikohad. Isikukultuse kriitika ja selle piirid · Isikukultuse mõiste kasutuselevõtmise põhjused · Kremli võimuladviku suhtumine J. Stalini kriitikasse · Isikukultuse kriitika ärakasutamine N. Hrustsovi poolt. · N. Hrustsovi ,,salajane kõne" NLKP XX kongressil (veebruar 1956) · 30.06
demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi pareisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. - Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. - Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. - Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. NT. NSVL Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid. Likvideeriti teadusharusid (geneetika). Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. VÕIMUVÕITLUS PÄRAST STALINI SURMA Stalin sai surma 5. Märts 1953. Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka
BREZNEV JA STAGNATSIOON (1964-1982) NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai L. Breznev, kes püsis oma ametipostil 18 aastat. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- LEONID ILJITS BREZNEV (1906-1982). Rahvuselt venelane, sündinud samuti Ukrainas. Lõpetas metallurgiainstituudi ja siirdus peagi parteitööle. Sõja ajal oli poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale
Ankeet Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1
GORBATSOV JA PERESTROIKA (1985-1991) 1985. a. märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum peasekretäriks Poliitbüroo poolt M. Gorbatsovi. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- MIHHAIL GORBATSOV (s. 1931). Pärineb Stavropoli kraist. Lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Seega oli ta ajaloos ainuke NLKP peasekretär, kellel oli tõsiselt võetav kõrgharidus. 1950. aastatel tegutses ta oma kodukandis Stavropoli krais. Seal algas Gorbatsovi aeglane, kuid pidev tõus partei liinis, kuni 1978. a. sai temast NLKP KK sekretär, varsti aga Poliitbüroo liige. Tema võimkonda anti põllumajandus, oli ta ju
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine.
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
