XX kongress sai oluliseks tähiseks destaliniseerimisele, sellest hoolimata, et Hrustsov ei rääkinud ettekandes peaaegu üldse Stalini lähikondlaste kuritegudest ja repressioonide ulatusest ning ettekande tekst ise jäi Nõukogude kodaniku jaoks kuni 1989. aastani salastatuks. Järgnevatel aastatel isikukultusese kriitika küll jätkus ning Stalin maeti 1961 Kremli müüri äärde, kuid kokkuvõttes jäi ühiskonna destaliniseerimine poolikuks stalinism kui ajalooline nähtus säilis, et 1960. aastate 2. poolel pehmemas vormis elustuda. Hrustsovi enda jaoks oli isikukultuse paljastamisel ka oma tahk see võimaldas poliitiliselt kahjutuks teha Molotovi jt vanameelsed võimuladvikus. Juunis 1957 üritasid vanameelsed erakorralisel pleenumil teda võimult kõrvaldada, kuid Hrustsov jäi edasi, kuid vanameelsete poliitiline võim likvideeriti. Repressioone nende suhtes ei järgnenud.
kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna loos see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda
Inglismaaa Inglismaa oli võitjariik. Pärast II maailmasõda, inglismaa oma rolli maailmapoliitikas oli kaotanud. Nii nagu Prantsusmaal, leidis ka Inglismaal aset koloniaalimpeeriumi lagunemine. Inglismaal toimus koloniaalimpeeriumi lagunemine suhteliselt rahumeelselt. 1940. aastate teisel poolel algas Inglise koloniaalimpeeriumi lagunemine Aasias. (india jagunes Pakistaniks (isalmiusuline riik, koosnes esialgu kahest osast: lääne ja ida tänapäeval Bangladesh) ja Indiaks) 1950.60 aafrikas. 1960-70 Ladina-Ameerika, Okeaania. Suurim kaotus oli India kaotamine Peamised kaks parteid külma sõja perioodil: Leiboristid riigi osa suurendamine majanduses. Riigistasid olulisi tööstusi raudteed, söe- ja terasetööstus. Konservatiivid riigi osa vähendamine majanduses. Müüsid ettevõtted erakätesse, mis leiboristid olid riigistanud. 1970. I poolel sai Inglismaast Naftat tootev maa põhjamere nafta. Võeti kasutusele, sest OPEC oli tõst...
Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest. Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hrustsov. 1953 sai temast NLKP esimene sekretär (=juht), 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks. NB! 1956 toimus NLKP 20. kongress. Seal mõisteti sõnades hukka Stalini kultus ja tema aja massirepressioonid (Hrustsov pidas kõne kinnises seltskonnas. 1961 visati Stalin mausoleumist välja). 20. kongressiga alanud ühiskonna destaliniseerimine jäi aga pooleli. Siiski nimetatakse Hrustsovi võimu aega NSV Liidus "sulaajaks". Selle alguseks võib lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hrustsovi tagandamiseni 1964. Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka kultuurielu liberaliseerus (=muutus vabamaks, vabameelsemaks) mõnevõrra. NSV Liitu hakkas jõudma veidi infot ka läänemaailmast erialaajakirjad, said võimalikuks
See teravdas järsult olukorda riigis. Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. mõisteti surma ja lasti maha. Sept 1953 valiti Hrustsov NLKP KK I sekretäriks. 1954. aastal sõitis Hrustsov Nõukogudemaal ringi. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. Hrustsov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. NLKP 20. kongress - 1956. aastal. Sellel kongressil esines Hrustsov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus "Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta". Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980
Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hrustsov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabast...
a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hruštšov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hruštšov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovitš, Malenkov, Vorošilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustšovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid: Kalinini naine Jekaterina oli arreteeritud 1937. aastal. Saadeti GULAG´i. Kalinin oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see presidendi
Praegu aga teame, millise paradoksini NL ajalugu jõudis: reziim, mis sai jagu Hitlerist, suri 1991. aastal vanadusnõtrusse. Seegi oli Stalini pärand. Tavaliselt oli arvatud, et tänu Stalini võimule loodi karm süsteem, kus kõige kontrollis totalitaarne diktatuur ja mis väljaspool õhtutas külma soda. Stalin oli ülimalt võimuks: pole ime, et tema järglane Hrustsov, kes tundis, et jääb Stalini suuruse varju, teda kritiseerima asus. 1956. aastal alustatud destaliniseerimine oli seega katsevarjust vabaneda ning nühkida taas särama Lenini legitiimne pärand. Aga Stalinism tõusis NL käekäigus ikka ja jälle nähtavale nagu kangekaelne juuksetutt. Kui Hrustsov pärast ebaõnnestunud põllumajandusreforme ja Kuuba raketikriisi 1964. aastal maha võeti, tuli Stalinism Preznevi kaudu osaliselt tagasi; 1964 1981 aastas NL oma sõjalise ja tuumariigimaine taastas. 1985- 1991 püüdis Gorbatsov külmale sõjale lõpu teha ja
· Beria hävitamisest võitis enim Hrustsov, keda otseselt ei seostatud Stalini-aegsete kuritegudega · inimestele (ka Läänele) meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus, hea kontakt rahvaga · lõppes senine massiline vägivald GULAGi laagrite tühjendamine ja süütult represseeritute rehabiliteerimine · KP XX kongressil 1956.a. pidas ta kinnisel istungil Stalini kuritegusid paljastava ettekande (,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest") · algas ühiskonna destaliniseerimine Stalini ausammaste ja raamatute kõrvaldamine, surnukeha ümbermatmine Lenini mausoleumist Kremli müüri äärde · stalinism kui nähtus säilis 2004 pidas 45% küsitletud venelastest Stalinit positiivseks tegelaseks ajaloos · isikuvõimu kindlustamine 1957 vanameelsete (Molotov, Malenkov) vandenõu, mille Hrustsov tõrjus endise kaitseministri G. Zhukovi abiga · KP liidri ja MN ametikoha liitmine Hrustsovi kätte d) Majandus:
· Beria märts juuni: välispoliitikas tahtis parandada suhteid lääneriikidega; märguanne, et Saksamaa võiks ühineda; siseriigis viis läbi amnestia vangilaagrites, mis puudutas karmimaid vange, kuritegevuse kasv; soov anda suure vabaduse liiduvabariikidele (ka Eestile) + iseseisvuse. · Talle esitati süüdistus, kodus ajaleheveergudelt lasti maga, suvel 53 arreteeriti. · Isikukultuse ja stalinismi kriitika - 1956 NLKP 20.kongress destaliniseerimine! Hrustsov pidas Stalini tegevust kritiseeriva kõne. 1 Sulaaeg poliitilise korra nõrgenemine SOTSIALISM + EESTI 3 · Majanduse põhijooned: Rasketööstus. Reformid: Kosmose hõivamine, põllumajandus, üld- programmid: mehhaniseerimine, mineraalväetiste teke, tõsteti kokkuostu hindu põllumajandus saadustel, uudismaade ülesharimine
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ...
Vabariigiks. Rahvaste Liitu astuti 1934. 1936 oli uus nõukogude põhiseadus. Teises maailmasõjas võitleb liitlaste pool Natsi Saksamaa vastu, okupeerib Ida Euroopa ja tõmbab paljud riigid oma mõjusfääri, nagu Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia, Ida Saksamaa. On võitjate poolel, kaotas 27 miljonit inimest sõjas. Olid diplomaatilised suhted teiste riikidega 40ndatel. Oli osa Külmast sõjast, endised liitlased muutusid vastasteks. 50ndatel oli destaliniseerimine Hrustsovi ajal, suured saavutused kosmoseteaduses. Olid ka mõned sula märgid, olukord lõdvenes natuke, pärast Kuuba kriisi lahkus ta ametis 1964. Breznevi aeg oli seisak, tema ajal suruti maha ka Praha kevad. Gorbatsev tuli ametisse 1985, ta tegi majanduslikke muutusi ja parteiliidrites muutusi -perestroika ja toimus glasnost – info kättesaadavuse avanemine. Ta liikus külma sõja lõpetamise poole. 90ndate alguses olid
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
