XX kongress sai oluliseks tähiseks destaliniseerimisele, sellest hoolimata, et Hrustsov ei rääkinud ettekandes peaaegu üldse Stalini lähikondlaste kuritegudest ja repressioonide ulatusest ning ettekande tekst ise jäi Nõukogude kodaniku jaoks kuni 1989. aastani salastatuks. Järgnevatel aastatel isikukultusese kriitika küll jätkus ning Stalin maeti 1961 Kremli müüri äärde, kuid kokkuvõttes jäi ühiskonna destaliniseerimine poolikuks stalinism kui ajalooline nähtus säilis, et 1960. aastate 2. poolel pehmemas vormis elustuda. Hrustsovi enda jaoks oli isikukultuse paljastamisel ka oma tahk see võimaldas poliitiliselt kahjutuks teha Molotovi jt vanameelsed võimuladvikus. Juunis 1957 üritasid vanameelsed erakorralisel pleenumil teda võimult kõrvaldada, kuid Hrustsov jäi edasi, kuid vanameelsete poliitiline võim likvideeriti. Repressioone nende suhtes ei järgnenud.
kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna loos see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda
1. Poola 2. SDV 3. Tsehhoslovakkia 4. Bulgaaria 5. NSVL 6. Ungari 7.Rumeenia 8. Jugoslaavia 9. Albaania Aasias: 1. Mongoolia 2. Hiina 3. Põhja-Korea 4. Põ-Vietnam ->vietnam Ameerikas: 1. Kuuba NSL Liiduvabariigid: 1. Venemaa 2,Ukraina 3. Eesti 4. Läti 5. Leedu 6. Valgevene 7. Moldova 8.Armeenia 9. Gruusia 10. Usbeki 11. Tadsiki 12. Kõrgõstan 13. Kasashtan 14. Turkmeni 15. aserbaidzan Moodustavad kokku Sotsialislku sõprusühenduse va. Hiina, Põ-Korea, Albaania, Jugoslaavia Destaliniseerimine Stalini isiku kultuse hukkamõistmine Iseloomustas üheparteivõim. Võis olla näiline mitmeparteisüsteem, aga võim kuulus siiski ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus - Riiklk omand - Põllumajandus kollektiviseeritud NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85
Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest. Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hrustsov. 1953 sai temast NLKP esimene sekretär (=juht), 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks. NB! 1956 toimus NLKP 20. kongress. Seal mõisteti sõnades hukka Stalini kultus ja tema aja massirepressioonid (Hrustsov pidas kõne kinnises seltskonnas. 1961 visati Stalin mausoleumist välja). 20. kongressiga alanud ühiskonna destaliniseerimine jäi aga pooleli. Siiski nimetatakse Hrustsovi võimu aega NSV Liidus "sulaajaks". Selle alguseks võib lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hrustsovi tagandamiseni 1964. Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka kultuurielu liberaliseerus (=muutus vabamaks, vabameelsemaks) mõnevõrra. NSV Liitu hakkas jõudma veidi infot ka läänemaailmast erialaajakirjad, said võimalikuks
See teravdas järsult olukorda riigis. Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. mõisteti surma ja lasti maha. Sept 1953 valiti Hrustsov NLKP KK I sekretäriks. 1954. aastal sõitis Hrustsov Nõukogudemaal ringi. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. Hrustsov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. NLKP 20. kongress - 1956. aastal. Sellel kongressil esines Hrustsov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus "Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta". Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980
1953. a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hrustsov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hrustsov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovits, Malenkov, Vorosilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustsovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid: · Kalinini naine Jekaterina oli arreteeritud 1937. aastal. Saadeti GULAG´i. Kalinin oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see
a lõpus, siis suruti see julmalt maha. 1954. aastal sõitis Hruštšov Nõukogudemaal ringi. Käis Siberis, Kaug-Idas, Sahhalini saarel, Kesk-Aasias, Ukrainas, Leningradis, Riias jm. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. 1955. a määrati Ministrite Nõukogu esieheks Malenkovi asemel Bulganin. Hruštšov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovitš, Malenkov, Vorošilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustšovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid: Kalinini naine Jekaterina oli arreteeritud 1937. aastal. Saadeti GULAG´i. Kalinin oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see presidendi
Praegu aga teame, millise paradoksini NL ajalugu jõudis: reziim, mis sai jagu Hitlerist, suri 1991. aastal vanadusnõtrusse. Seegi oli Stalini pärand. Tavaliselt oli arvatud, et tänu Stalini võimule loodi karm süsteem, kus kõige kontrollis totalitaarne diktatuur ja mis väljaspool õhtutas külma soda. Stalin oli ülimalt võimuks: pole ime, et tema järglane Hrustsov, kes tundis, et jääb Stalini suuruse varju, teda kritiseerima asus. 1956. aastal alustatud destaliniseerimine oli seega katsevarjust vabaneda ning nühkida taas särama Lenini legitiimne pärand. Aga Stalinism tõusis NL käekäigus ikka ja jälle nähtavale nagu kangekaelne juuksetutt. Kui Hrustsov pärast ebaõnnestunud põllumajandusreforme ja Kuuba raketikriisi 1964. aastal maha võeti, tuli Stalinism Preznevi kaudu osaliselt tagasi; 1964 1981 aastas NL oma sõjalise ja tuumariigimaine taastas. 1985- 1991 püüdis Gorbatsov külmale sõjale lõpu teha ja
· Beria hävitamisest võitis enim Hrustsov, keda otseselt ei seostatud Stalini-aegsete kuritegudega · inimestele (ka Läänele) meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus, hea kontakt rahvaga · lõppes senine massiline vägivald GULAGi laagrite tühjendamine ja süütult represseeritute rehabiliteerimine · KP XX kongressil 1956.a. pidas ta kinnisel istungil Stalini kuritegusid paljastava ettekande (,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest") · algas ühiskonna destaliniseerimine Stalini ausammaste ja raamatute kõrvaldamine, surnukeha ümbermatmine Lenini mausoleumist Kremli müüri äärde · stalinism kui nähtus säilis 2004 pidas 45% küsitletud venelastest Stalinit positiivseks tegelaseks ajaloos · isikuvõimu kindlustamine 1957 vanameelsete (Molotov, Malenkov) vandenõu, mille Hrustsov tõrjus endise kaitseministri G. Zhukovi abiga · KP liidri ja MN ametikoha liitmine Hrustsovi kätte d) Majandus:
· Beria märts juuni: välispoliitikas tahtis parandada suhteid lääneriikidega; märguanne, et Saksamaa võiks ühineda; siseriigis viis läbi amnestia vangilaagrites, mis puudutas karmimaid vange, kuritegevuse kasv; soov anda suure vabaduse liiduvabariikidele (ka Eestile) + iseseisvuse. · Talle esitati süüdistus, kodus ajaleheveergudelt lasti maga, suvel 53 arreteeriti. · Isikukultuse ja stalinismi kriitika - 1956 NLKP 20.kongress destaliniseerimine! Hrustsov pidas Stalini tegevust kritiseeriva kõne. 1 Sulaaeg poliitilise korra nõrgenemine SOTSIALISM + EESTI 3 · Majanduse põhijooned: Rasketööstus. Reformid: Kosmose hõivamine, põllumajandus, üld- programmid: mehhaniseerimine, mineraalväetiste teke, tõsteti kokkuostu hindu põllumajandus saadustel, uudismaade ülesharimine
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ...
Vabariigiks. Rahvaste Liitu astuti 1934. 1936 oli uus nõukogude põhiseadus. Teises maailmasõjas võitleb liitlaste pool Natsi Saksamaa vastu, okupeerib Ida Euroopa ja tõmbab paljud riigid oma mõjusfääri, nagu Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia, Ida Saksamaa. On võitjate poolel, kaotas 27 miljonit inimest sõjas. Olid diplomaatilised suhted teiste riikidega 40ndatel. Oli osa Külmast sõjast, endised liitlased muutusid vastasteks. 50ndatel oli destaliniseerimine Hrustsovi ajal, suured saavutused kosmoseteaduses. Olid ka mõned sula märgid, olukord lõdvenes natuke, pärast Kuuba kriisi lahkus ta ametis 1964. Breznevi aeg oli seisak, tema ajal suruti maha ka Praha kevad. Gorbatsev tuli ametisse 1985, ta tegi majanduslikke muutusi ja parteiliidrites muutusi -perestroika ja toimus glasnost – info kättesaadavuse avanemine. Ta liikus külma sõja lõpetamise poole. 90ndate alguses olid
Soovimatus alluda NSVL, mis tuli välja juba seoses Marshalli plaaniga. Hiina puhul, eriti just 50ndate lõpul tuli ilmsiks soovimatus alluda NSVL, nimelt Hiina arvates siiski tema oleks pidanud Aasias olema see juhtriik, aga mitte NSVL. Hiina puhul hakkas oma rolli mängima destailiniseerimine, mille üheks osaks oli Staili isikukultuse hukkamõistmine, Hiina jaoks oli vastuvõtmatu, sest Hiinas oli tegemist Mao Zedungi isikukultusega. Destaliniseerimine oli ka Albaania ja Põhja-Korea suhtes vastuvõtmatu, eriti isikukultuse hukkamõistmine, sest neil olid oma värgid. Abi kommunistliku korra ülesehitamiseks ei vajanud, vähemalt arvasid seda, et tulevad iseendaga toime. Tegelikult nii Põhja-Korea kui Albaania läksid selles küllaltki kaugele. Võib välja tuua selle, et Albaanias võib välja tuua selle, et ainus riik, millega suhtles, oli Jugoslaavia, selle pealinnaga oli ühendus.
Berliini kriisi. Peljati sõda siiski ja aktiivsus suunati itta (Korea ja Hiina). Tulemusteks: Nõuk. Võimu laienemine Euroopas. Maj struktuuriline kriis (tootmine ja sõjaline võimsus kasvavad küll, aga tööjõud ja kapital väheneb. Ka spetsialiste vähe). Elutingimused ei parane, seetõttu jääb inimeste töötahte puudumise tõttu tööviljakus madalaks. Pärast Stalini surma Malenkovi ja Hruštšovi (edaspidi lühendatult Russ :D) võimuvõitlus. Esimene destaliniseerimine 56' NLKP XX kongressil salajases kõnes. 58' Bulganini tagasiastumise järel koondab riigi ja partei juhtimise enda kätte Russ. 57/58' elatustaseme parandamise reformid: Bürokraatlike eriministeeriumite asendamine detsentraliseeritud majandusnõukogudega. Põllumajanduses suurkolhooside ja sovhooside loomine, maisikasvatus. Hariduses erialase ja polütehniliste koolide asutamine. Teise destaliniseerimisega mõistetakse Stalin avalikult hukka. Uus kommunismi ülesehitamise programm