Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, oslo, nafta, raudtee, rannik, fjordid, organisatsioon, lõunaosa, vest, norway, turism, maavarad, tehnoloogia, kuulumine, kuningriik, metsad, metall, kruiis, suurregiooni, metsamajandus, rannajoon, island, rate, bergen, raudteed, trollide, uurimust, soolis, linnastumine, energiamajandus, mayeni, antarktika, saart, pikkuseks, mullad, rauamaak4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA Euroopa Majanduspiirkond, EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvastik Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia
rahvastikust, metsandusest, turismist ja transpordist. Kasutatud on elektroonilist materjali. 5 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed Illustratsioon 1: Norra Illustratsioon 2: Norra lipp vapp Norra vapil on Krooniga (lõvi), kellel on käes kirves, vapil on ka kroon. Lipu värvid on punane, sinine ja valge. Norra lipul on sinine rist. Iseseisvus: 1905.aastal 7.juuni Pindala: 323 758km² Pealinn: Oslo Riigikord: Parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 4 691 500 (1.04.2007) Rahaühik: Norra kroon (NOK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg, Eestist 1 tunni võrra taga Haldusjaotus: 19 maakonda Riigikeel(ed): norra ja saami Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigitähis: N Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja 6 1.2 Geograafiline asend
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-
Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal 1) Riigi pindala: 323 782km², rahvaarv: 5 051 275, pealinn: Oslo, riigikord: konstitutsiooniline monarhia, rahaühik: kroon(NOK) 2) Geograafiline asend: manner-Euraasia, maailmajagu- Euroopa äärmuskoordinaadid- 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel, naaberriigid-Venemaa, Soome, Rootsi, Taani 3) Pinnaehitus: Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind(2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3
arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks
Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljardit NOK (4 623 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 534 440 NOK (969 850 EEK)
Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km²
Norra on Põhja- Euroopas asuv kuningriik, mis on üks rikkamaid Põhjamaades tänu oma suurtele nafta- ja gaasivarudele, samas on aga kogu tema pindalast ainult 3 % põllumajandusmaad. Skandinaavia kõrgeimad tipud asuvad mägises Norras, kus kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Paljudele on Norra eelkõige tuntud kui mägine, puhaste vete ja suurte nafta varudega riik. Samas aga ei teata tema kohta suurt midagi. Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Norra Kuningriik Norra lühend: NOR Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp Riigi 2- täheline kood: NO Norra pealinn: Oslo Norra pindala: 324 220 km² Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on
Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr
saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja- Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Sellega on ta euroopa riikide seas 6. kohal. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Pealinn: Norra pealinn on alates 1814. aastast Oslo. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus ja merendussektoris tegutseb umbes 980 firmat ja 8500 töötajat. Oslos elab 2010 a seisuga 1,422,442 inimest. Elanikke: 629 313 (2013) Geograafiline asend: Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab
Norra kuningriik asub Euraasia mandri Euroopa Maailmajaos. See hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, Samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõuna poolkeral. Norra on talle kuuluva pindala poolest Euroopas 6. kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra on linnastunud maa. Linnades elab ühtekokku 76 % (2003 aasta). N Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga, kuid majanduslikult kuulub ta siiski Euroopa majandusruumi. Välispoliitiliselt tähendab liikmeks mitte olemine aga
Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv (01.01.2006 seisuga): 4 640 219 elanikku Rahvastikutihedus km2 kohta: 12,1 Pealinn: Oslo Keel: Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2005): 1 906 miljardit NOK (3 812 miljardit EEK) SKP (elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK) Kurss: Norra krooni (NOK) 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17. mai (Põhiseaduse vastuvõtmise päev)
Kaevandused ja saeveskid kaotasid välisklientuuri. Paljud jõukama keskklassi kodanikud Kagu-Norras pankrotistusid. Kriis oli pikk ja raske. Alates 1830-ndaist hakkas majandus taas tugevnema. See võimendas nõudmisi vabama kaubanduse ja tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid. Põllumajanduses võeti kasutusele uusi lahendusi. 4 Moodsale tööstusele sillutati Norras tee 1840-ndatel, kui rajati esimesed tekstiilivabrikud ja inseneritöökojad. Aastatel 18501880 suurenes oluliselt Norra kaubalaevastik. Pärast peaaegu sajandi kestnud Rootsi võimu võitis Norra aastal 1905 endale veretult iseseisvuse
7 Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 8 Majandus Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse majanduslike liitudesse (nt.WTO ja EL). Erakordselt oluline on väliskaubandus. Välja veetakse üle poole põllumajandus ja kolmandik tööstustoodangust. Tegeletakse ka taimede kasvatamisega (seda kasvuhoonetes).
iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. 6 1.4.Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi ning Holsteini hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, aga Taani kuningas oli Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes Esimene Schleswigi sõda 18481851, mis sisuliselt säilitas eelneva seisu. Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia. Aastal 1847 valmis KopenhaageniRoskilde raudtee, esimene praegusel Taani alal. Hilisuusaeg ja lähiajalugu 9 Lahendamata Schleswigi küsimus viis Teise Schleswigi sõjani 1864. aastal. Taani vastaseks olid nüüd Preisimaa ning Austria. Sakslastele kaotati nii Schleswig kui ka Holstein. 19. sajandi teisel poolel toimus väga suur areng nii majanduse kui ka kultuuri vallas.
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................
Newcastle, Glasgow) ja nende ümbruses. Inglismaa on suhteliselt ühtlaselt asustatud. Kõige tihedamini on asustatud KaguInglismaa. Soti mägismaal elab tänapäeval vähem inimesi, kui 18. sajandil, kuna linnades ja nende ümbruses on elamistingimused paremad. 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis Suurbritannia elanikkonnast moodustavad alla 15 aastased lapsed 16.9 %, tööealised (15 65) 67.1 % ja vanemaealised inimesed 16 % rahvastikust. Suurbritannias on vananev rahvastik. See on sündimuse ja suremuse vähenemise tulemus. Alla 16 aastaste osakaal väheneb, samas kui kasvab 65 aastaste ja vanemate oma. 2008 aastal oli naiste keskmine eluiga 81 ja meestel 76 aastat. Eelmise sajandi alguses oli see arv vastavalt 49 ja 45. Viimastel aastatel on keskmine eluiga dramaatiliselt tõusnud eeskätt meestel. Viimase 20 aastaga on meeste keskmine eluiga kasvanud 4.5 ja naistel 3 aasta võrra. Oletatakse, et 2020 aastaks on keskmine eluiga kasvanud veel 3 aasta võrra
kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgem. Riigi hõive iseloomustus Joonis : Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitajate võrdlus Joonis : Arengutaseme näitajate võrdlus Allikas: The 2008 Human Development Report. Joonis : Arengutaseme näitaja võrdlus (elektrienergia tarbimine kW/h) Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal.
Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest siiski leitud. Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt tuldi Islandile Norrast, aga ka viikingite asundustest Iirimaal, Sotimaal ja mujal Briti saartel. Nad tõid Islandile kaasa oma keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad maad hõivati kiiresti ja nagu praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare lõunaosa tasandikel ja maa teiste osade orgudes. Saare asustamisest räägib Landnámabók, Maa asustamise raamat, milles on ära toodud umbes 430 ümberasuja nimed, samuti nende esiisade ja järeltulijate nimed ning kirjeldatud, millise piirkonna keegi hõivas. Maa asustamise raamat on kirjutatud 12. sajandil ja peegeldab tõenäoliselt tolleaegset maaomandi jaotust. Islandilt on leitud üle 300 paganliku viikingite kalme. Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja 10. sajandi algusest.
Kolm viiendikku Iirimaa rahvastikust elavad linnastatud alades. 4 Paremal on näha ka Iirimaa aastatel 2011 ja 2001 põhinev rahvastikupüramiid. Nagu näha on meeste ja naiste arv enam-vähem võrdne kõikides vanustes. Naiste eluiga on vaid veidi suurem kui meeste oma. Alla 15 aastased lapsed moodustavad kogu rahvastikust 21,3%, 15-65 aastased moodustavad 67% ja üle 65 aastased 11,7%. Hetkel on graafikult näha, et rahvastik vananeb, aga on näha ka, et rahvastik hakkab jälle tõusma. Naiste keskmine eeldatav eluiga on 82 ja meeste oma 77. See on teiste riikidega võrreldes üsna kõrge. Sündimus on 16,1 sündi/1000 inimese kohta ja suremus 6,4 surma/1000 inimese kohta. Imikusuremus on 3.85 surma/1000 sünni kohta. Nendelt kahelt graafikul saab näha sündimuste ja suremuste muutumist aastatel 2000-2012. Esimesel graafikul on sündimuste muutus ja sealt on näha, et sündimus on palju kasvanud
..........................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ..........................................................................8 3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse .................................................................8 3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9 4. RAHVASTIK .............................................................................................................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1
Põllumajandus % 0,9 Põllumajandus % 43,3 Tööstus % 29,1 Tööstus % 17,7 Teenindus % 70 Teenindus % 39 Haritav maa % 33 Haritav maa % 4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Tansaania astus WTO liikmeks 1. jaanuaril 1995. aastal. WTO on Maailma Kaubandusorganisatsioon. Tansaania kuulub ka OPEC-isse. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Sinna ei kuulu Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. 1962. aastal 10. septembril liitus Tansaania IMF-ga. IMF on rahvusvaheline valuutafond. 4. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 31 271 000. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele ja sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Nendes
3 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid (viimased tugevamad olid 1908 ja 1980). Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik, mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine
Euroopa Liidu loomine on seotud II maailmasõjaga. Idee sai alguse Euroopa rahvaste soovist välistada igaveseks selliste ohvrite ja purustuste kordumine. Alguses sidus koostöö vaid kuut riiki ja hõlmas peamiselt kaubandust ja majandust. Täna kuulub Euroopa Liitu 25 riiki 450 miljoni elanikuga ning koostöö hõlmab paljusid inimeste igapäevaelu otseselt mõjutavaid valdkondi. Samuti liitus Rootsi Euroopa Liitu koos Austria ja Soomega aastal 1995. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nationals Organization-ÜRO) asutati 1945.a San Franciscos kui ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon. Pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Põhikirjale kirjutas alla 50 riiki.2003.a suvel oli ÜRO-s juba 191 riiki , kuhu kuulub ka Rootsi liitudes aastal 1946. Rootsi on ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis (World Trade Organization- WTO) 1.jaanuarist 1995. WTO asutati 1948aasta algul , kui Üldine Tolli- ja
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
.... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.....................................................................................................
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1)
annaabi.ee 
