suhtes ja normatiivsed väärtused, mis mõjutavad inimest käituma teatud reeglite või levinud kommete kohaselt. Need kolm tegurit mõjutavad, kuidas inimesed asju tähelepanevad ja omandavad ning kuidas inimesed spetsiifilistes olukordades käituvad. Kõigepealt arutatakse lühidalt strateegiate üle, mis on peamiselt suunatud hedonistliku ja kasu kaalutlusliku käitumisele, vähendades kulusid keskkonnasõbralikuks käitumiseks. Teiseks täpsustatakse, kuidas tugevdada normatiivseid eesmärke. Täpsemalt, mil määral on normatiivsed kaalutlused olulised ennustajad keskkonnasõbralikus käitumises, kuidas need mõjutavad sellist käitumist ja kas keskkonnasõbralike tegevusi saab edendada suunatud normatiivsete kaalutlustega. Näidatakse, et normatiivsete eesmärkide tugevus sõltub individuaalsetest teguritest, samuti olukorrast, mis on üldiselt tähelepanuta kui viiakse läbi keskkonnakäitumise uuringuid
faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid)
Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused)
Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused)
toode pannakse müüki alla oma hinna) 4. Iseloomusta direktiivi ja tema põhilisi rakendusvaldkondi. Direktiiv on ELi kohustuslike sek. Õigusaktide üks vormidest, mida kasutatakse seadusandluse põhilise harmoniseeriva vahendina. D. vorm ei kirjuta liikmesriikidele ette otseseid kohustusi ega sunni ka temas peituvat sisu sõnasõnalt täitma. Täita tuleb d. sisus peituvat peamist motet ja sellega seonduvat, nt. Tehnilise d. normatiivseid näitajaid. Direktiivi vormi loetakse nn. Pehmeks kaudse toimega õigusakti vormiks. 5. Kuidas peab toimuma ELi õiguaktide tõlkimine? ELi õigusaktide tõlkimine peab toimuma ELi poolt ette nähtud ja tunnustatud tõlkekeskustes, kusjuures alustada tuleb ELi poolt kinnitatud tõlkeprogrammide poolt tehtud masintõlkest e. toortõlkest. Sellist tõlget silutakse kompleksbrigaadi meetodil. Viimane eeldab, et tõlkebrigaadis on 1
5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Isegi kui mul aeg- ajalt on sellised meeleolud, siis mul on targematki teha. Et on selge mida on vaja elus peale hakata ja selline alamtooni kuulamine oma olemus ei olegi tähtis. (tüüpiline vastus)
D)Leping enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. E)Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused)
Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama.
Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad – näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama.
Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev ( standard costing system) - on kuluarvestusüsteem, mis kasutab toote ühikukulude arvestuses toomiskulude kindlakstegemiseks varem kindlaksmääratud eelarvestatud standardkulusid. i. Alusstandardid ( ehk – normatiivid); standardid (enamasti pikaajalised), mida kasutatakse eelarvestamisel ja analüüsi trendide hindamiseks ii
sõpruskond, räägime tööst, eraelust, ühised ettevõtmised jne); rollid üldiselt tugevamad kui sekundaarsetes. Sekundaarsed suhtlus on vahendatud (nt bürokraatia või organisatsiooni abil); spetsiifilised ülesanded, mis panevad meid omavahel suhtlema (nt firmas töötades räägime üldiselt tööasjadest) Referentsrühm rühm, millele viitame, kui tahame ennast võrrelda kellegagi või siis, kui tahame nö normatiivseid aluseid saada, nt ,,kas olen hea või halb tudeng?" - moodustan mingi referentsrühma, nt kõik tudengid, ainult need tudengid, kes saavad A-d (ma olen halb tudeng), ainult need, kes kukuvad välja (ma olen hea tudeng). - mõjutavad meie väärtushinnanguid, norme, käitumist. Muzamer Sherif valgustäpi katse (autokineesia), lasi hulgal inimestel vaadata pimedas toas täppi ja pärast küsis, kuhu see liikus ja kui palju esialgu küsis kõigi käest eraldi, vastused jaotusid
kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine. Distsipliinina: jätkusuutlikud tagavad eksisteerimise. On ülesehitatud, et nii jätkuksid. Ühiskonna tunne on olemas. Osas vaidlevad, et
2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema? Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised • voorusteooria I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob
põhjenduse poliitiliste meetmete kasutusele võtuks. Kliimamuutusi eitavad teadlased on realistide meelest ilmselt äraostetud. POSTMODERNISM- Esiletõus lääne ülikoolides 1980ndatel Modernismi kriitika Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid) Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel( tunnetus/teadmisteooria) ja ideoloogilistel ajenditel. Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest.
meeldi. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi? Erinevaid koodekseid on püütud ligikaudselt jagada kolme suurde rühma: · normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad. · väärtustele tuginevad väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Väärtustele tuginevaid koodekseid koostavad tsiviilõigusmaade firmad. · sotsiaalselt kohustavad kujutavad endast tavaliselt väljapoole pöördumist, neis deklareerivad firmad, milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad
meeldi. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi? Erinevaid koodekseid on püütud ligikaudselt jagada kolme suurde rühma: normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad. väärtustele tuginevad väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Väärtustele tuginevaid koodekseid koostavad tsiviilõigusmaade firmad. sotsiaalselt kohustavad kujutavad endast tavaliselt väljapoole pöördumist, neis deklareerivad firmad, milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad
meeldi. 12. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi? Erinevaid koodekseid on püütud ligikaudselt jagada kolme suurde rühma: normatiivsed defineeritakse kui ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste ja käitumisnormide kirjalikku konstateeringut, mille järgimine on ettevõtte töötajaile kohustuslik. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaõigusmaade firmad; väärtustele tuginevad väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Väärtustele tuginevaid koodekseid koostavad tsiviilõigusmaade firmad; sotsiaalselt kohustavad kujutavad endast tavaliselt väljapoole pöördumist, neis deklareerivad firmad, milliseid kohustusi nad ühiskonna suhtes järgivad. Sotsiaalselt kohustavaid eetikakoodekseid koostavad
juhul saavutada teatud liiki käitumine. *Hõlmavus. Selle all mõeldakse seda, kui suurele hulgale ja millistele gruppidele või gruppide ühendustele eetikakoodeksit luuakse. Kõige laiemahaardeliseks eetikakoodeksiks võib lugeda Piibli kümmet käsku, mis on suunatud kristlastele. *Sisu. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: Normatiivsed. Normatiivne eetikakoodeks sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaliselt nt etnotsentristliku moraalipoliitikaga rahvusvahelised ettevõtted, kus emafirma püüab tagada ühtlase käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses, sõltumata selle asukohariigi kultuurist, et kindlustada erinevates riikides ühtne käitumispoliitika ning anda juhiseid töötajale teatud olukordades käitumiseks. Väärtustele tuginevad. Väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta
5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Kas on normatiiv? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem ja milline on minu seisukoht. Isegi kui ,,kuuleme nooti" on meil palju muud teha. Tunnete ja emotsioonide kuulamine ei olegi nii tähtis. Nii ta kipub olema jah. Lihtsam on ignoreerida ja unustada kui tegutseda, mõelda, arutleda ning osa võtta
Mingem pisut sügavamale praktilise eetika probleemide iseloomulike joonte juurde. Urpo Harva käsitleb oma raamatus (1978) järgmisi teemasid: üksikisik ja ühiskond, võrdõiguslikkus, kasvatus, töö, sugupoolte erinevused, sündivuse reguleerimine, abort, enesetapp ja eutanaasia. See on võrdlemisi esinduslik loetelu. Harva arutleb ka selliste põhimõtteliste ja teoreetiliste küsimuste üle nagu eetika olemus ja tema põhisuunad. Ometi väidab ta, et ei taha esitada normatiivseid seisukohavõtte. Tema motiiviks on see, et tal poe kõikidele probleemidele selget vastust (Harva 1978: 11). Selline seisukoht on loomulikult realistlik, kuid vaadelgem näiteks, mis sellest õigupoolest välja tuleb näiteks aborti puudutava diskussiooni puhul. Harva väidab abordi kohta, et selle vastu saab võidelda seksuaalkasvatuse abil. Hoolimata oma eelnevast normatiivsuse eitamisest tuleb ta kohe välja järgmise
Rolliootused ühiskonna ootus rollile vastava käitumise suhtes. Rollikonflikt- isiku kahel või enamal staatusel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Sotsiaalse situatsiooni määratlemine(Thomas)- rõhutas tõsiasja, et see mida inimesed peavad reaalseks, on reaalne oma tagajärgede poolest. Anoomia (Durkheim) võttis kasutusele, et tähistada situatsiooni, kus normid puuduvad, on ebaselged või segadusttekitavad, kus rolli täitjale ei pakuta selgeid normatiivseid juhiseid. Kogukond ja ühiskond kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on mitteametlikult seotud, ühiskonnas on inimeste suhted rohkem ärilised ja piiratud. In ja Out- grupid in grupid nim neid esmaseid ja teiseseid gruppe kuhu me kuulume ja out grupidon kuhu kuuluvad "nemad" ja meie ei kuulu. Formaalne organisatsioon- sotsiaalse süsteemi tähtis osa, mida iseloom formaalsus, hierarhiline struktuur, suurus,
Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 12 4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on järgmised kohustused: 1) järgida tööõiguse alast seadusandlust ja muid normatiivseid õigusakte, mis sisaldavad tööõiguse normatiive, samuti kohalikke normatiivakte ning kollektiivlepingute, kollektiivlepete ja töölepingute tingimusi, 2) varustada töötajad töölepingus kokkulepitud tööga ning tagada riiklikele töökaitse normatiividele vastavad töötingimused ja tööohutus, 3) varustada töötajad seadmetega, tööriistadega, tehnilise dokumentatsiooniga ja muude vahenditega, mis on neile tööülesannete täitmiseks vajalikud,
- Postmodernne kultuur: - Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab inimeste tähelepanu oma igapäeva vajadustelt laiematele ühiskondlikele, poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele. - Postmodernism: - Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse - Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid). - Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust - Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel ja ideoloogilistel ajenditel. - Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. - Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest.
kirjelda mingit objekti. Üksnes kirjelduste kohta saab aga esitada epistemoloogilise tõesuse küsimust, s.t. küsimust, kas kirjeldus on kooskõlas kirjeldatavaga. Kui kirjeldavate väidete põhjendamine seisneb selles, et demonstreeritakse nende (epistemoloogilist) tõesust, siis normatiivsete väidete põhjendamine peab osutatud arusaamast lähtudes seisnema milleski muus. Eeldades, et Protagoras pidas oma teise teesiga pigem normatiivseid väiteid, on sellel teesil muidugi enam mõtet. 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Jällegi võib seda siis vaadelda üldistusena 5-nda sajandi sotsiaalsele situatsioonile, mida iseloomustas üleminek tavaõiguselt avalikult sõnastatud õigusele. Selles situatsioonis tuli ilmselt pidevalt kogeda seda, kuidas vastandlikud
Kuid ”nähtavas maailmas” faktiliselt eksisteerivad nähtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda täiuslikkuse astet, mis on nende olemustel. Selle välistab meeleliselt tajutava tegelikkuse-valdkonna ontoloogiline eripära – siin esineb kõik olemuslik oma “ebapuhtal” kujul ning asub pidevas muutumises, tekkimises ja hävimises, miski ei suuda säilitada oma identiteeti. Siiski annaks ideedeteadmine inimese käsutusse normatiivseid tõdesid, millele toetudes on võimalik poliitiliste nähtuste üle tõeselt otsustada ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses orienteeruda. Veel enam – meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tõttu ilmselt ka muudetav olema, iseäranis kui seda soovitakse muuta sarnasemaks selle olemuspõhjustele. Seega peaks ideedeteadmine andma võimaluse korraldada selle alusel meeleliselt tajutava
hävitamist b hinnalisana sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine, samuti toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist või hävitamist c jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda 81 Sooritustagatis majandusliku keskkonnakaitsemeetmena a määratakse saastajatele, kes ei täida normatiivseid nõudeid b makstakse firma poolt võimudele teatud summa; tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt, saab firma sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte c on firma kindlustus juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahjud või katta saastuse likvideerimiskulud 82 Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis a väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine
hävitamist b hinnalisana sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine, samuti toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist või hävitamist c jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda 81 Sooritustagatis majandusliku keskkonnakaitsemeetmena a määratakse saastajatele, kes ei täida normatiivseid nõudeid b makstakse firma poolt võimudele teatud summa; tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt, saab firma sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte c on firma kindlustus juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahjud või katta saastuse likvideerimiskulud 82 Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis a väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine
Kontrolli tegevuste hulka kuuluvad (mis ei ole otseselt kontroll, küllaga kaudselt): 1. Autoriseerimine enda toodete võrdlus litsenseeritud ja patendeeritud toodetega; 2. Kinnitamised ja aktsepteerimised alamastme juht ei tohi kinnitada dok-te, mis ei kuulu tema kompententsi (näiteks: summad fikseeritud, üle 1000 euri olevat dokumenti ei tohi allkirjastada); 3. Võrdlused plaanilisi näitajaid tegelike näitajaga, normatiivseid näitajaid tegelikega jne; 4. Varade kaitstus ettevõttess kinnitakse teatud niiöelda mängureeglid kuidas tagada teatud varade säilivus (näiteks: kassa, kes võib sinna siseneda, kuidas siseneda, kus on võtmed jne - küsimus on selles, kas käitutakse nii või mitte); 5. Funktsioonide lahusus, selle tagamine kõigil on ettenähtud oma õigused ja kohustused tema funktsioonide raames.
millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? Rahvusvahelised ettevõtted võib juhtimispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi: polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, et kindlustada kõigis allettevõtetes, mis harunevad laiali erinevates riikides, ühtne käitumispoliitika. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on levinud mandri- Euroopas, Kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrreldes normatiivse eetikakoodeksiga on nad pikaajalised. Väärtustel
Paljud tähtsad probleemid seksuaalelust jäävad tahaplaanile seoses sellega, et peres soovitakse pigem rääkida seksuaalväärtustest kui vägivallast ja seksi ohtlikkusest. Paljud vanemad ei ole 14 kindlad kasvatamise efektiivsuses ja seepärast jätavad need teemad pigem koolis õppimiseks. Seksuaalne haridus, nagu igasugune haridus, tekitab erinevad normatiivseid piiranguid. Seksuaalses hariduses on kaks tulemust: kohene ja pikaajaline. Kohene tulemus on see, et seksuaalne haridus teeb noorte seksuaalelu rohkem tsiviliseerituks ja ohutuks (nii noore enda kui ka teiste inimeste jaoks). Pikaajaline ehk ajalooline efekt seisneb selles, et inimesed, kes said lapsepõlves hea seksuaalse kasvatuse, elavad ise paremini ja annavad oma teadmised ja oskused edasi oma lapsele. See vähendab pinget
o - Millised on isiksuse normatiivsed vanuselised muutused? Miks võib keskmise taseme muutumist autorite meelest nimetada “normatiivseks muutuseks”? • Ekstravertsuse erinevate aspektide vanuselised muutused. • Millistel eluperioodidel toimuvad isiksuseomadustes kõige suuremad “normatiivsed muutused”? • Mis on “psühholoogiline küpsus” ja kuidas see autorite meelest seletab normatiivseid muutusi? o Tooge näiteid individuaalsetest erinevustest isiksuseomaduste muutumisel. • Keskkonnategurid, mis süstemaatiliselt mõjutavad isiksuseomaduste muutumist: töö (sh tööga rahulolu ja “kontraproduktiivne” käitumine tööl); lähedased suhted. Märksõnad ja teemad loengust Isiksuseomaduste stabiilsuse/muutumise tüübid: – - strukturaalne stabiilsus – interindividuaalne stabiilsus – - isiksuseomadute keskmise taseme ealised muutused –
Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. · Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused)
autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberist juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru2.etnotsentristlikud, kandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused kus püütakse tagada ühtlane käiutmispoliitika kogu omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Salasõnadega ja korporatsiooni ulatusesViimased ettevõtted koostavad endale krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega, kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne sest on ju arvuti eelis just selles, et ta kiirendab info levitamist. käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste Mida kujutab endast suurusjärguefekt, mida mõistliku dokumentideta. jõupingutuse efekt
nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub. Kultuur (missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurisokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse. Ameerika põlisrahvas on indiaanlased.
tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. turu loomine Turu loomine, müüdavad saasteload - firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale. Kyoto protokoll Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine trahvid. Kõrgendatud maksu/tasu määrad: Mittekuuletumistasu - määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid. Sisse- ja tagasimaksed ehk sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. Näiteid keskkonnatasudest Eestis: Emissioonimaks - Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: s.h. Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu,
erinevad usulised kultuurid. Makrosüsteemi tasandil võib lapse elusündmused jagada: normatiivseteks vanusest tingituteks, normatiivseteks ajaloost tingituteks, mittenormatiivseteks. normatiivsed vanusest tingitud elusündmused on bioloogilised ja keskkonna poolt tingitud ning muutuvad koos kronoloogilise vanusega. Nad on normatiivsed antud ajahetkel, kestvus ja lõppemine toimuvad paljude jaoks üheaegselt. Lapsed hakkavad reeglina rääkima ja käima samas vanuses. Normatiivseid east tingitud mõjusid leidub enim lapsepõlve ja vanaduse ajast. Normatiivsed ajaloost tingitud mõjud seisnevad selles, et nad on sarnased samas ajastus elevate inimeste jaoks nt sõjad, majanduslikud tõusud ja langused, epideemiad. Mittenormatiivsed elusündmused mõjutavad vaid üksikindiviidide erinevatel ajahetkedel ja erineva kestvusega (haigused, sünnid, surmad, õnnetused). Nende elusündmuste tähendus iga lapse jaoks sõltub selle tõlgendusest ja läbielamisest, seega lapse enda
väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest pöördest"(Wittgenstein; John L. Austin) Seetõttu vaja uurida: autorit ennast; tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames kirjutas. Iga autor uurib kaasaja probleeme! Teooria seos praktikaga: · ideoloogid õigustavat teatavat laadi poliitlist tegutsemist ehk tegelevad legitimeerimisega · sealjuures kasutavad normatiivseid mõisteid, mis annavad lisaks kirjeldamisele ka hinnangu · ideoloogid täidavad mõisted uue sisuga, nihutavad tähendusi · innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime. Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa
muutuvkoormusi (näiteks tuule- ja/või lumekoormus), siis kõiki kasuskoormusi käsitletakse ühe koormusena. (7) Juhul, kui koormuskombinatsioonis kasutatakse kombinatsiooni- teguriga vähendatud kasuskoormuse esindussuurusi, siis tuleb kõigi korruste kasuskoormused arvesse võtta ilma vähendustegurita n. 3.3 Kasutuspiirseisundi koormusjuhtumid (1) Arvutuslike läbipainete ja vigastuste (kaasa arvatud praod) määramisel tuleb kasutada normatiivseid (harvu), tavalisi või tõenäolisi koormuskombinatsioone, sõltuvalt konstruktsiooni käitumisele esitatavatest nõuetest ja sellest, kas on tegemist taastuva või taastumatu kasutuspiirseisundiga. (2) Roome ja muude pikaajaliste protsesside mõju hindamisel kasutatakse tõenäolisi koormuskombinatsioone. (3) Vibratsiooniohtlikud konstruktsioonid tuleb projekteerida nii, et vibratsioon ei häiriks ehitise eesmärgipärast kasutamist.
Normatiivne eetikakoodeks on aga märksa põhjalikum ning annab ka töötajatele konkreetseid juhiseid, kuidas teatud olukordades käituda. Erinevate eetikakoodeksite kasutamise erinevus on seotud tihti riikide õigusüsteemide erinevustega. Mandri- Euroopas ja UKs, kus seadused on küllaltki konkreetsed piisab ettevõtetel ka väärtustel põhinevatest eetikakoodeksitest. USAs on seadused üldisemad ning seal on ettevõtted rohkem kasutamas normatiivseid koodekseid. 15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite-osa peamised teemad? täpsustada.. skeemi lk 112 · Neid võib lugeda eetiliste veendumuste kirjeldusteks. Millised käitumised loetakse positiivseks ning kuidas töötaja võiks erinevates olukordades tegutseda-mõelda. · Samas on tihti välja toodud ka negatiivseid käitumismalle, kuidas töötada käituda ei tohiks ning kui ta seda siiski teeb, mis siis juhtub. Peab teadma skeemi
normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale (Kyoto protokoll). 2) Kindlustamine: firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse likvideerimiskulud. 3) Tagatisraha süsteem: mitmesuguste tarbeesemete korduskasutussüsteem e. pandipakendi süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist: 1) Mittekuuletumistasu: määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid. 2) Sooritustagatis: firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. Keskkonnaseire. Seire- plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel). Keskkonnaseire seadus ja selle eesmärgid: Vastu võetud 20. jaanuaril 1999. a, käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse,
siseriiklikele organitele. Nõuavad, et nende sisu võetaks siseriiklikku õ-sse üle. Vahendid, vorm, meetodid siseriiklike organite valikul. Vastu võtab nõukogu või komisjon. Võib olla ka otsene õiguslik mõju teatud eeldustel. 3. otsused reguleerivad siduvalt üksikjuhtumeid, liikmesriigile või üksikisikule. Annab välja nõukogu või komisjon. Võivad sisaldada ka õn ja direktiivilähedasi normatiivseid elemente. Kohtulahendid ehk pretsedendid võivad olla hõ allikaks tõlgendamise aspektist ja lünkade täitmiseks. Contra legem kohtupretsedenti ei saa olla. Haldusõ-le laieneb el-i õigus. Siseriikliku ja el-i õ põimumine tiheneb. Materiaalõ mõjutab menetlusõigust. Eestis on kaheastmeline haldusõigus, millest ühe astme mood el-i õigus ja teise astme eesti õ. Nt usalduse kaitse printsiip: Täiendavad allikad õ doktriin, õ teadlaste arvamused ja tööd jne.
rentniku raamatupidamises. Rentniku kohustused: seerimine täitevmenetluse korral. ·sissenõue pööratakse deposiit; 3)pank võtab allutatud laenu, et suurendada 1)rendimaksu maksmine; 2)kindlustuspreemia normatiivseid omavahendeid võlgniku vara vastu, vara arestitakse, seejärel panditakse maksmine kindlustusfirmale; 3)liisitud vara säilimise FV= PV(1+i) t Efektiivne intressimäär: i ef või müüakse ·sissenõue pööratakse võlgniku hoiusele
ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale. 2. Kindlustamine - firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse likvideerimiskulud. 3. Tagatisraha süsteem - mitmesuguste tarbeesemete korduskasutussüsteem e. pandipakendi süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad: 1. Mittekuuletumistasu - määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid. 2. Sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. Keskkonnaseire: Seire mõiste: Plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud seirejaamades. Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele, planeeringutele, arengukavadele jne.
saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teisele firmale; 2.) kindlustamine- firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse; 3.) tagatisraha süsteem- mitmesuguste tarbeesemete kordussüsteem e. pandipakendi süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist: 1.) mittekuuletumistasu- määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid; 2.) sooritustagatis- firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte; Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks
saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teisele firmale; 2.) kindlustamine- firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse; 3.) tagatisraha süsteem- mitmesuguste tarbeesemete kordussüsteem e. pandipakendi süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist: 1.) mittekuuletumistasu- määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid; 2.) sooritustagatis- firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte; Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks
Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Probleem filosoofia elitaarsuses seisneb selles, et probleemid millega filosoofid end vaevavad , tegelikult ei pruugi eksisteeridagi. Ma arvan, et kõik inimesed ei suuda(võimalik,
Milline kaitstuse üldseisund peab meetmete rakendamise tulemusena olema saavutatud? Auditi vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi riskitegureid: tehingute toimingute hulk; võimalus muuta vara rahaks ja raha pettuse teel kõrvaldada; sooritatavate operatsioonide keerukus ning nende sooritamiseks vajalikud oskused; valdkonna reguleeritus seadusandlusega – kui on üle reguleeritud, siis on selge, et rikutakse normatiivseid eeskirju. Kui on vähe regulatsioone, siis tekib oht, et tegeletakse isetegevusega; juhtkonna ja personali tegelikud oskused, motivatsioon; auditi üldine keskkond – kogu olustik, milles auditit läbi viiakse. 20 Auditi ulatuse määratlemise ja sellega seotud riskide hindamise alusel on siseauditi eest
infot armastatud inimese asupaigast või staatusest) Kaks situatsiooni: 1. Partnerit tajutakse füüsiliselt puuduvana kuid emotsionaalselt ja psühholoogiliselt kohalolevana (täiskasvanud, noorukid, kelle armastatu jääb kadunuks sõjas, terrorirünnakus, röövis, missioonil) 2. Partner on füüsiliselt kohal kuid tajutakse psühholoogiliselt puuduvana (partneri füüsiline haigus, vaimne häire, uimastitarvitamine). Nende situatsioonide puhul: *ei defineerita suhet ümber *ei tehta normatiivseid ja toetavaid lahkumineku/leina etappe *lein/lahkuminek külmutatakse ja pole võimalik kasutusele vtta toimetulekumehhanisme ja otsuse vastuvõtmisprotsesse, et aktiivselt ennast avada, et otsida toetust. Need inimesed vajavad tegelikult abi(neil on lahendamata protsess), nad peavad etapid läbima et enda kunagi jälle rahulolevana tunda. Leinaõigustest ilmajätmine: *inimesed, kelle suhted lahkunuga ei ole sotsiaalselt
129. Normatiivne eetika Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt halb (väär). Mida peab tegema? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest ...(erinevate normatiivsete teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: - Teleoloogilised: (kr telos - `siht', `eesmärk') ehk konsekventsialism (ld consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud.
müüa teistele firmadele o kindlustamine – firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse likvideerimiskulud o tagatisraha süsteem – mitmesuguste tarbeesemete korduskasutussüsteem e. pandipakendi süsteem (klaastaara, autod) kõrgendatud maksu/tasu määrad ja näited Eestist: o mittekuuletumistasu – määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid o sooritustagatis – firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte. KESKKONNASEIRE seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja seda mõjutavate tegurite) uurimine selleks loodud seirejaamades (-aladel) keskkonnaseire seadus: o võeti vastu 20.01.1999
annaabi.ee 
