Vaal (0)

Vaalad põhinevad neljajalgsetest imetajatest, kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus . Saba muundus võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata .
Vaal on imetaja . Nende nahk on pealt sile ja väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht . Neil on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui inimestel.
Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest pisivähkidest.
Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte suurde rühma: kiusvaalalised ja hammasvaalalised. Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maakera suurimad loomad. Nad toituvad kurnates mereveest välja tillukesi hõljuvaid organisme. Hammasvaalad jahivad suuremat saaki- enamasti kala ja kalmaare.
Kõige suuremad vaalalised on sinivaalad . Nende pikkus ulatub 33 meetrini. See tohutu loom kaalub 120 tonni. 120 tonni kaaluv sinivaal ei suudaks maismaal ühest paigast teise liikuda . Vees võib vaal olla väga liikuv.
Vaalalistel on kaladega sarnane kehakuju , võimas saba ja tugevad lihased. Nagu kõik imetajad , hingab vaalgi kopsudega. Kopsude kaudu saab ta hingamiseks õhku.
Selleks, et hingata, tõuseb vaal veepinnale. Toitudes või hädaohu eest varjudes võib vaal vee all viibida pool tundi või veel kauemgi. Ükski vaalaline ei lahku aga veest: nad ei suuda elada kuival .
On selge, et vaalapoeg peab oskama ujuda oma elu esimesest tunnist peale. Vaala pojad sünnivad väga suurtena. Sinivaala poeg on sündides 7- 8 meetrit pikk. Vastsündinud vaalapoeg püsib paarkümmend minutit vees nagu õngekork, alles siis hakkab ujuma .
Vaalapoeg ei uju kaugele. Ainus, mida ta nüüd vajab, on ema nisa . Torru keeratud keelega haarab poeg nisa ümbert kinni. Ema pritsib piima pojale suhu. Sinivaala poja päevane piimaportsjon on 200- 300 liitrit. Poeg toitub piimast kuus või seitse kuud.
Vaalad kasvavad väga kiiresti. Pooleaastane vaalapoeg on 16- 17 meetrit pikk.
Vaalad ei ela kuigi vanaks. Nende hiiglaste elu kestab 20- 40 aastat. Nende loomade elu lühendab vaalajaht. Inimene kütib vaalu rasva pärast. Rasva on vaalal väga palju, suurel sinivaalal koguni 50 tonni. Keskmiselt saab vaalast umbes 10 tonni rasva. Peale rasva tarvitatakse ka liha ja vaalakiuseid.
Vaalad ei püsi aasta vältel üheainsas kohas. Toitu otsides rändavad nad pikki vahemaid.
Kunagi võis vaalu kohata kõigil meredel. Nüüd on neid rohkesti ainult lõunapoolsetes vetes. Põhjapoolsetel meredel jääb vaalu järjest vähemaks. Mitme liigi kohta on kehtestatud osaline või täielik jahikeeld.
Kasutatud Kirjandus

Dorling Kindersley “Looduse Entsüklopeedia” Tallinn 1999

http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1LAHEME/vaal2.ht m

Eneke nr. 4, lk. 145