Tiguülekanne Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende p...
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Tiguülekande arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa,
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Hammas- ja tiguülekande arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud:
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · r...
Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes tegeles nii astronoomia, geograafia ja ajalooga. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kronoloogilise süsteemi. Matemaatik Eukleides koostas elementaargeomeetriast väga põhjaliku teose ,,Elemendid". Matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes formuleeris hüdrostaatika seaduse. Tema paljude leiutiste seast võib välja tuua tiguülekande (veetõstukite puhul), sõjatehnikas kasutuses olevad kivi- ja nooleheitjad. Hellensmiperdioodil olid kõik astronoomid veendunud, et Maa on kerakujuline. Astronoom Aristarchos suutis seda arvestades moodustada päikesekeskse maailmapildi, kus Päike ja tähed seisavad paigal ja Päikese ümber tiirleb Maa koos teiste planeetidega. Kahjuks aga keegi ei tunnistanud seda ja see unustati, hoopis arvati, et universumi keskpunktiks on Maa. Kreeklased
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
(abc)on tajuriks tiivik (spiraalne või labadega), milline pöörleb kiirusega, mis on võrdeline läbijooksva vedeliku kuluga (hulgaga). Korpuses 6 tiiviku 3 telg langeb kokku vedeliku voolusuunaga. Tiiviku pöörlemine kantakse tiguülekande 2 ja reduktori abil arvestusmehhanismile 1. Selleks, et vältida voolupööriseid tiivikul, mis suurendab arvesti ebatäpsust paigutatakse tiiviku ette labadega vooluvaigisti 5, mis suunab voolu pikki riista telge. Pöördlaba 4 on riista
1 1. Ainetöö ülesanne Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm
kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud noolhammastega),d-sisemise hambumisega ülekanne,e-
15 Neetliide (skeem) ja selle iseloomustus. kauemtöötanud ülekannetes; hamba murdumine, kas htkline ………………………………………. ++ ülekoormus või väsmuse tagajärg; tööpinna sööbimine kontaktpinge + saab ühendada erinevatest materjalidest detaile, liialt sruu ja määrdeaine ei ole vastav detailid võivad olla mittesulavast materjalist, liide talub 38 Tiguülekande elemendid, iseloomustus ja hästi lööke, vibratsiooni ülekandearv ……..………………… +++ 16 Liimliide ja selle iseloomustus. Tigu ja teoratas, mille teljed on kiivsed; + suur ülekandearv, ……………………………………………….. + väikesed gabariidid, sujuv ja müratu töö, isepidurduv – väike
spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud) 65. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus. Reduktorid eraldi keresse suletud mehhanismid, mis nurkkiirust vähendavad ning pöördemomenti suurendavad. Hammas- või tiguülekande sulgemine eraldi keresse annab suure koostetäpsuse, hea määrimise ning kaitse tolmu ja muude võõrkehade eest. Koos sellega paraneb ülekande kasutegur ja suureneb seadme töökindlus. Reduktoreist levinuimad on hammasreduktorid. Neid toodetakse mitmesuguste skeemide järgi laias ülekandearvude ja võimsuste vahemikus. Võivad olla ühe- või mitmeastmelised. Üheastmeliste, silinderratastega reduktorite suurimaks ülekandearvuks loetakse 9
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud...
Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) üle...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid .............
Verikaalvõlli tugilaager 9. Tiguülekanne 10. Kütuse pumbad 11. Elastne ühendusmuhv 12. Horisontaalvõlli kandelaagrid 13. Vertikaalvõll Elektrimootor paneb pöörlema separaatori horisontaalvõlli, mis on kinnitatud separaatori tugipukile toetuvatele kandelaagritele (kuullaagrid). Horisontaalvõllilt antakse läbi tiguülekande liikumine separaatori vertikaalvõllile. Vertikaalvõlli ülaosas on radiaalkuullaager ja vedruamortisaatorid, alumises osas sfääriline radiaaltugilaager. Tänu tiguajamile paneb vertikaalvõll separaatori trumli suure kiirusega pöörlema. Separaatori kütusepump käitatakse horisontaalvõllilt läbi elastse muhvi. Tugipuki peale on kinnitatud pöörleva trumli kere ja sellele separaatori kaas (kogur). Kogur jagab kaane kolmeks kambriks, kust väljub puhas kütus, vesi ja ülevoolu kanalid.
6. Teadus: Teadus ei püsinud enam samas raamis filosoofiaga, iga teadusharu süvenes eraldi. Eratosthenes Aleksandria raamatukogu juht, arvutas Maa meridiaani, koostas Kreeka ajaloo kronoloogia / Eukleides matemaatik, kes koostas teos ,,Elemendid", kus ta sönastas elementaargeomeetria pöhialused / Archimedes Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja, kes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse, leiutas tiguülekande, mis leidis kasutust veetöstukina ja söjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitja / Aristarchos astronoom, kes esitas heliotsentrilise (päikesekeskse) maapildi maa liigub ja köik muu seisab / idamaine astroloogia, 12 soidiaagimärki, horoskoop 7. Religioonis: Ülelinnalised usupidustused muutusid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumiks. Kreeka panteon (jumalate süsteem) sulandus idamaade usundiga. §21 Kunst Arhitektuur Kreeka templeid hakati rajama 1
Nihutustegurite valik. Välis-silinderülekannete geomeetriaarvutus 4.7. Koonusülekannete geomeetria 4.7.1. Koonusevolventhambumise elemendid 4.7.2. Koonusrattad. Koonusülekanded. Silinderekvivalentülekanded 4.7.3. Koonusrataste hammaste lõikamine 4.8. Tiguülekanded 4.8.1. Üldist 4.8.2. Silindertigude tüübid 4.8.3. Tiguratas. Tiguhambumine 4.8.4. Tiguülekande kasutegur 5. ptk. NUKKMEHHANISMID 5.1. Üldist 5.2. Nukkmehhanismi geomeetria, kinemaatika. Mehhanismis mõjuvad jõud 5.3. Nukkmehhanismide põhimõõtmete arvutus 5.4. Nuki profileerimine 4 SISSEJUHATUS Käesoleva loengukonspekti koostamisel on ulatuslikult kasutatud prof. Heino Lepiksoni kirjutatud peatükke õpikutest ja käsiraamatutest.
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et ...
Lubatud paindepinge [F] määratakse, lähtudes ülekande koormusreziimist, materjali tõmbetugevusest ja voolavuspiirist. Täpsemates arvutustes ka hammaste lõikamise moodusterst. 108 Tiguülekanded kontrollitakse veel jäikusele ja kuumenemisele. 19. REDUKTORID Reduktorid – eraldi keresse suletud mehhanismid, mis nurkkiirust vähendavad ning pöördemomenti suurendavad. Hammas- või tiguülekande sulgemine eraldi keresse annab suure koostetäpsuse, hea määrimise ning kaitse tolmu ja muude võõrkehade eest. Koos sellega paraneb ülekande kasutegur ja suureneb seadme töökindlus. Reduktoreist levinuimad on hammasreduktorid. Neid toodetakse mitmesuguste skeemide järgi laias ülekandearvude ja võimsuste vahemikus. Võivad olla ühe- või mitmeastmelised. Üheastmeliste, silinderratastega reduktorite suurimaks ülekandearvuks loetakse 9. kaheastmeliste silinderreduktorite umax = 63
Lisaks sellele tingib rihma väike mass võimaluse edastada momenti suhteliselt kaugel asuvate rataste vahel. Joonis 4.9. Hammasrihmülekanne ja hammasrihmad [10]. 4.7.5. Tiguülekanne Tiguülekannet (worm gear) kasutatakse ühe pöördliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed asuvad samas tasapinnas. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist ja tigurattast. Vedavaks osaks on pöörlev kruvi. Tiguülekande eeliseks on sujuv töö, isepidurduvus (omadus olla käitatav ainult mootoripoolse lüli kaudu). Puudusteks on väike kasutegur, suur kulumine, väike ülekantav võimsus (kuni 70kW). 33 Joonis 4.10. Tiguülekanne 4.7.6. Planetaarülekanne Planetaarülekandel (planetary gear) on mitu liikuvusastet, mis võimaldab pöördliikumisi liita
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
