Tiguülekanne Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Tiguülekande arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa,
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Hammas- ja tiguülekande arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud:
Aeglasel vedaval võllil , kus Th on moment väljundvõllil (raamil), a ülekande telgede vahe. Kõige rohkem ongi koormatud satelliitide laagrid. Nende vajalik dünaamiline kandevõime Cvajalik leitakse jõu Fr = 2Ft järgi, kus Ft on eelnevalt arvutataud ringjõud. 1.3.2 Tiguülekanne Ehitus Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused: madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguhambumise geomeetria
Teadus Hellenismiperioodil eraldus üha enam teadus filosoofiast. Kuigi Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes tegeles nii astronoomia, geograafia ja ajalooga. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kronoloogilise süsteemi. Matemaatik Eukleides koostas elementaargeomeetriast väga põhjaliku teose ,,Elemendid". Matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes formuleeris hüdrostaatika seaduse. Tema paljude leiutiste seast võib välja tuua tiguülekande (veetõstukite puhul), sõjatehnikas kasutuses olevad kivi- ja nooleheitjad. Hellensmiperdioodil olid kõik astronoomid veendunud, et Maa on kerakujuline. Astronoom Aristarchos suutis seda arvestades moodustada päikesekeskse maailmapildi, kus Päike ja tähed seisavad paigal ja Päikese ümber tiirleb Maa koos teiste planeetidega. Kahjuks aga keegi ei tunnistanud seda ja see unustati, hoopis arvati, et universumi keskpunktiks on Maa. Kreeklased
d1 ja d2-jaotusringjooned;z-hammaste arv. 37.Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised tõrked. 1.Teras 2.Malm 3.Mittematallid.Põhilised tõrked 1.Tööpindade väsimuskulumine.Esineb projekteeritust kauem töötanud ülekannetes.2. Hamba murdumine,kas hetkelise ülekoormuse või väsimuse tagajärjel.3.Hamba tööpinna sööbimine, kui kontaktpinge on liialt suur ja määrdeaine ei ole vastav.4.Hamba tööpinna kulumine, kui hammaste vahele satub abrasiivset tolmu. 38.Tiguülekande elemendid,iseloomustus ja ülekandearv. Tiguülekande moodustavad tigu ja tiguratas , millede teljed on kiivsed.Iseloomustus: + 1.Suur ülekandearv(u<=80).2. Suhteliselt väikesed gabariidid.3.Sujuv ja müratu töö. 1.Väike kasutegur().2.Suur kulumise ja ülekuumenemise oht.3.Tööpindade sööbimise oht.4.Teo laagritele mõjub suur telgjõud.5.Vajadus kallite antifriktsioonsete materjalide järele.Ülekandearv u=z2/z1 kus z1-tigu käikude arv,z2-tiguratta hammaste arv. 39
(abc)on tajuriks tiivik (spiraalne või labadega), milline pöörleb kiirusega, mis on võrdeline läbijooksva vedeliku kuluga (hulgaga). Korpuses 6 tiiviku 3 telg langeb kokku vedeliku voolusuunaga. Tiiviku pöörlemine kantakse tiguülekande 2 ja reduktori abil arvestusmehhanismile 1. Selleks, et vältida voolupööriseid tiivikul, mis suurendab arvesti ebatäpsust paigutatakse tiiviku ette labadega vooluvaigisti 5, mis suunab voolu pikki riista telge. Pöördlaba 4 on riista
1 1. Ainetöö ülesanne Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm
kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud noolhammastega),d-sisemise hambumisega ülekanne,e-
15 Neetliide (skeem) ja selle iseloomustus. kauemtöötanud ülekannetes; hamba murdumine, kas htkline ………………………………………. ++ ülekoormus või väsmuse tagajärg; tööpinna sööbimine kontaktpinge + saab ühendada erinevatest materjalidest detaile, liialt sruu ja määrdeaine ei ole vastav detailid võivad olla mittesulavast materjalist, liide talub 38 Tiguülekande elemendid, iseloomustus ja hästi lööke, vibratsiooni ülekandearv ……..………………… +++ 16 Liimliide ja selle iseloomustus. Tigu ja teoratas, mille teljed on kiivsed; + suur ülekandearv, ……………………………………………….. + väikesed gabariidid, sujuv ja müratu töö, isepidurduv – väike
ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1.Tiguülekande geomeetria arvutust alustatakse tigukäikude z1 valikuga. Selle suurus sõltub ülekandearvust u: 8< u14 z1 = 4 ; 14 < u 30 z1 = 2 ; u > 30 z1 = 1. Valitakse samuti ka läbimõõdutegur q. Soovituslik q = 0,25z2 , minimaalne qmin = 0,212z2 , kus z2 on tiguratta hammaste arv. Sellele järgneb telgede vahe a ja mooduli m arvutus ning teo ja tiguratta mõõtmete määramine. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on
häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud või keevisliidetega paendlehterasest osadega. Kerele toetub töölaud, sellele on kinnitatud juhtlatt ja freesikaitse. Spindliplokk on kinnitatud vertikaalselt tööpingi alusele ning liigub prismajuhikutes tiguülekande ja käigukruvi abil. Spindli asend fikseeritakse kruvilukustiga. Spindli ülemisele otsale on töödeldud pesa freestorni kinnitamiseks. Universaalfree s-pingid Spindli pöörlemissagedus on reguleeritav ülekanderihma ümberasetamisega ülekandeseibidele. Suurte detailide freesimisel toestatakse spindli ülaots tugilaagriga. Freesikaitse on blokeeritud elektriskeemiga selliselt, et kaitse eemaldamisel spindel ei käivitu. Juhtlati järgi freesimine
kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega) Tiguülekande põhielemendid: 1 tiguratas, 2 tigu Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanderatta ja õlitushammasrattaga Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid Venemaal eksperimentaalselt juurutatud torutranspordi süsteem: 1- piimatank, 2- pump, 3- piimakoguse loendi, 4-
5.2 Tiguülekanne Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Ühe astme ülekandearv küünib 100-ni. Ehitus Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised *sujuv ja müratu töö *võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused *madal kasutegur *hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) *suur kulumine *vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks 5.3 Kettülekandel Kettülekandel on suhteliselt väikeste ülekandesuhete u 10 korral küllalt suur kasutegur = 0,96...0,97. Rihmülekandega võrreldes on kettülekanne
Verikaalvõlli tugilaager 9. Tiguülekanne 10. Kütuse pumbad 11. Elastne ühendusmuhv 12. Horisontaalvõlli kandelaagrid 13. Vertikaalvõll Elektrimootor paneb pöörlema separaatori horisontaalvõlli, mis on kinnitatud separaatori tugipukile toetuvatele kandelaagritele (kuullaagrid). Horisontaalvõllilt antakse läbi tiguülekande liikumine separaatori vertikaalvõllile. Vertikaalvõlli ülaosas on radiaalkuullaager ja vedruamortisaatorid, alumises osas sfääriline radiaaltugilaager. Tänu tiguajamile paneb vertikaalvõll separaatori trumli suure kiirusega pöörlema. Separaatori kütusepump käitatakse horisontaalvõllilt läbi elastse muhvi. Tugipuki peale on kinnitatud pöörleva trumli kere ja sellele separaatori kaas (kogur). Kogur jagab kaane kolmeks kambriks, kust väljub puhas kütus, vesi ja ülevoolu kanalid.
6. Teadus: Teadus ei püsinud enam samas raamis filosoofiaga, iga teadusharu süvenes eraldi. Eratosthenes Aleksandria raamatukogu juht, arvutas Maa meridiaani, koostas Kreeka ajaloo kronoloogia / Eukleides matemaatik, kes koostas teos ,,Elemendid", kus ta sönastas elementaargeomeetria pöhialused / Archimedes Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja, kes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse, leiutas tiguülekande, mis leidis kasutust veetöstukina ja söjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitja / Aristarchos astronoom, kes esitas heliotsentrilise (päikesekeskse) maapildi maa liigub ja köik muu seisab / idamaine astroloogia, 12 soidiaagimärki, horoskoop 7. Religioonis: Ülelinnalised usupidustused muutusid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumiks. Kreeka panteon (jumalate süsteem) sulandus idamaade usundiga. §21 Kunst Arhitektuur Kreeka templeid hakati rajama 1
Välis-silinderülekannete geomeetriaarvutus 4.7. Koonusülekannete geomeetria 4.7.1. Koonusevolventhambumise elemendid 4.7.2. Koonusrattad. Koonusülekanded. Silinderekvivalentülekanded 4.7.3. Koonusrataste hammaste lõikamine 4.8. Tiguülekanded 4.8.1. Üldist 4.8.2. Silindertigude tüübid 4.8.3. Tiguratas. Tiguhambumine 4.8.4. Tiguülekande kasutegur 5. ptk. NUKKMEHHANISMID 5.1. Üldist 5.2. Nukkmehhanismi geomeetria, kinemaatika. Mehhanismis mõjuvad jõud 5.3. Nukkmehhanismide põhimõõtmete arvutus 5.4. Nuki profileerimine 4 SISSEJUHATUS Käesoleva loengukonspekti koostamisel on ulatuslikult kasutatud prof. Heino Lepiksoni kirjutatud peatükke õpikutest ja käsiraamatutest.
teisalt, tooriku perioodiliseks pöörlemiseks oma telje ümber vajaliku nurga võrra (jagamine võrdseteks ja ebavõrdseteks osadeks). Jagamispäid kasutatakse freesi, hammasratta valmistamiseks. Tavaliselt jagamispead on ühespindline, vahel aga rakendatakse kahe v kolmespindlised jagamispead kahe v. Kolme tooriku samaaegse töötlemiseks. Lihtjagamise jagamispead. Loendamine hakkab liikumatu jagamisketta järgi , jagamine aga toimub käepide abil mis on seotud jagamispea spindliga läbi tiguülekande. Tavaliselt, lihtjagamispeas tigurattal on 40 hambu (N=40). Järelikult, selleks et jagamipea spindel teeks üks täispööre, käepidele (tigurattale) tuleb rakendada 40 pööret. Käepide pöörete arv (n), mis on vaja freesitud tooriku vajaliku jagamise saamiseks Z osadeks leitakse valemi abil: n=N:z. Diferentsiaaljagamine: Rakendatakse juhul kui ei ole võimalik saada freesitud tooriku vajaliku pööre lihtjagamisel
tööplunžeriga 6.Plunžeri 5 paneb ülesalla liikuma vertikaalvõllil olev figuurprofiiliga ketas 3, tööplunžer saab ülesalla liikumise samal võllil olevalt teiselt kettalt 2. Tööplunžer teeb vertikaalvõlli iga pöörde jooksul kaks ülesalla liikumist, õlijaotussiiber ühe ülesalla liikumise.Vertikaalvõll saab liikumise nukkvõllilt sammhammasrataste ja tiguülekande kaudu. Õli hulka reguleeritakse reguleerimiskruviga 7, mille väljakeeramisel kruvi ja plunžeri ketta 2 vahel tekib pilu ja plunžeri käik väheneb. Mida väiksem on pilu, seda suurem on plunžeri aktiivkäik ja seda suurem õli hulk. Iga tööplunžer on ühendatud survekanaliga A, kustkaudu juhitakse silindriõli hülsi õlituspunkti. Jaotussiiber on ühendatud õli pealevoolukanaliga B
a daM2 da2 df2 d2 b2 Sele 18.5 Silindertigupaari geomeetriaparameetrid. Tiguülekande geomeetria arvutust alustatakse tigukäikude z1 valikuga. Selle suurus sõltub ülekandearvust u: 8 u 14 z1 4 ; 14 u 30 z1 2 ; u 30 z1 1 . Valitakse samuti ka läbimõõdutegur q. Soovituslik q 0,25 z 2 , minimaalne q min 0,212 z 2 , kus z2 on tiguratta hammaste arv. Sellele järgneb telgede vahe a ja mooduli m arvutus ning teo ja tiguratta mõõtmete määramine. 18.2. Jõud tiguülekandes.
Lisaks sellele tingib rihma väike mass võimaluse edastada momenti suhteliselt kaugel asuvate rataste vahel. Joonis 4.9. Hammasrihmülekanne ja hammasrihmad [10]. 4.7.5. Tiguülekanne Tiguülekannet (worm gear) kasutatakse ühe pöördliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed asuvad samas tasapinnas. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist ja tigurattast. Vedavaks osaks on pöörlev kruvi. Tiguülekande eeliseks on sujuv töö, isepidurduvus (omadus olla käitatav ainult mootoripoolse lüli kaudu). Puudusteks on väike kasutegur, suur kulumine, väike ülekantav võimsus (kuni 70kW). 33 Joonis 4.10. Tiguülekanne 4.7.6. Planetaarülekanne Planetaarülekandel (planetary gear) on mitu liikuvusastet, mis võimaldab pöördliikumisi liita
annaabi.ee 
