aastal Tokyos ja talveolümpiamängud on toimunud Sapporos 1972. aastal ja Naganos 1998. aastal. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, mis loodi 1882.a Jigoro Kano poolt. Ta asus välja töötama sellist enesekaitse süsteemi, mis omaks sportlikku iseloomu ja sisaldaks kõige efektiivsemaid võtteid erinevatest võitlusviisidest. Oma esimese judo kooli rajas Jigoro Kano Eishoji templisse, mille nimeks sai Kodokan. Väga hästi on tuntud maailmas veel karate, kendo ja sumo, mis on kõik võitlus alad. Karated tutvustas esmakordselt Jaapanile Gichin Funakoshit 1917. aastal ja kogu maailmale tutvustati seda alles viis aastat hiljem 1922. aastal, kuigi algse karate loojaks peetakse legendi järgi munk Bodhidharmast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse ja oma rännuteedel tuli tal tihti peale võidelda ainult rännukepiga või lausa paljakäsi igasuguste metsloomade ja vaenulike hõimude vastu.
KENDO Karmen Pumalainen 11. euroopa Mis on Kendo? • Jaapani keeles - 剣道 [kendõ] • Mõõga tee • Abe-ryū kenjutsu koolkond • Jaapani võitluskunst, mis põhineb mõõgavõitluskunstil KENJUTSU Kendo ajalugu • 16. saj • Kenjutsu kolooniad • puumõõk ehk BOKUTÕ või BOKKEN • 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi • Indigosinine, valge • Kendo kaitsmed ehk BOGU (4) : 1. Pea kaitsmed 2. Kõri kaitsmed 3. Käte kaitsmed 4. Keha külgede kaitsmed Vöö astmed • Hierarhia • Eksamid • 6. kyū kuni 1. kyū-n – baasteadmised • 1-5 dani
ja suhkruga tavaliselt ka sake`ga. Traditsioonilises Jaapani köögis ei kasutata liha. Jaapani riis on erinev sellest, mis meie sööme (tai riis). Paljudel võib olla välja kujunenud oma kindel riisi sort, nagu eestlastel kartulitega. Jaapanlased söövad pulkadega. Vaba aeg Jaapanlaste leiutatud on karaoke. Jaapani rahvuslikud spordialad on: karate, judo, sumomaadlus ja Jaapani mõõgavõitlus kendo. Kõige populaarsemad on: pesapall, golf ja sumo, samuti ka surfamine ja mäesuusatamine. Traditsioonilised Jaapani harrastused on veel teetsremoonia, ikebana ja origami ehk paberivoltimine. Kasutatud infoallikad Küsitlesime Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuurilugu õppivat II kursuse üliõpilast. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii http://en.wikipedia.org/wiki/Sushi
Okinawalased arendasid selle võitluskunsti välja pärast relvade keelustamist. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus palajaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab, et tegemist pole ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes. Karate lähtub oma põhimõtetes suuresti zen-budismi õpetusest ja on budoalana mõjutatud konfutsianismist. ( Karate... 2008) Kendo on ,,mõõga tee" ja see kujutab endast kahte näomaskides ja seelikutes meest, kes taovad üksteisele bambuskeppidega pähe. Kendo on jaapani mõõgavõitluskunst. Kendo juured ulatuvad 16. sajandi Jaapani mõõgavõitluse koolidesse. Esialgselt Esialgselt õpiti mõõga käsitsemist võitluses peamiselt puumõõga (bokut) abil. Et puumõõk osutus paarisharjutustes ohtlikuks, võeti 18. sajandil kasutusele bambusritvadest mõõk (shinai)
Veel tänapäevalgi korraldatakse mõnedes shinto-templites sumoga sarnast rituaalset tantsu, mis kujutab maadlust kami ehk jumalaga. Tokugawa ajastul fikseeriti sumovõtete (kimarite) loend, mis koosnes 72 võttest. 2010. aasta seisuga on võtete nimekirjas 82 võtet pluss 5 nn mitte-võtet, mille tagajärjel mats lõppeb enne võtte sooritamist. Alates 1958. aastast toimub aastas 6 zum-turniiri, iga turniir kestab 15 päeva. Kendo Kendo (kend), ehk 'mõõga tee' on jaapani mõõgavõitluskunst, mis sai alguse samurai vehklemisest. Kendo juured ulatuvad 16. sajandi Jaapani mõõgavõitluse koolidesse. Esialgselt õpiti mõõga käsitsemist võitluses peamiselt puumõõga (bokut) abil. Et puumõõk osutus paarisharjutustes ohtlikuks, võeti 18. Sajandil kasutusele bambusritvadest mõõk (shinai) ja seejärel üsna pea ka spetsiaalselt kendo harjutamiseks mõeldud kaitsete komplekt (bogu või kendogu).
SAMURAIKULTUUR JAAPANIS 1. Samurai on termin sõjaväe-aadlikute kohta enne Jaapani industriaalajastut. Sõna SAMURAI tuleneb sõnast SABURAU mis tähendab "seda, kes teenib aadliku kõrval" 2. 12. sajandi lõpuks oli sõna Samurai võrdne sõnaga Bushi, mis tähendas sõdalaste klassi. 3. samurai-õpetusi võib tänapäeval kohata võitluskunstis KENDO mis tähendab "mõõga rada" 4. Pärast katastroofilist sõjaliste suhete arendamist Tang Hiina ja Sillaga, läbis Jaapan laialdase reformi. Kõige olulisem oli Taikani reform, mis tutvustas maailmale Jaapani bürokraatiat ja aristokraatiat. Koostati Jaapani esimene siseriiklik kaitseorgan, kuhu kuulusid igast linnast 3-4 täiskasvanud meest, kes pidid oma relvad enesele ise hankima ning vastutasuks vabastati nad tolli ja impordimaksudest, kuid see
Mõneti üllatav on aga fakt, et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata köievedu. Tänapäeval harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall, kuid need on kõik Läänest imporditud spordialad. Jaapanis on ülimalt populaarne judo ning sumomaadlus. Samuti ka karate ning vähemal määral ka mõõgevõitlus kendo. Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall, K-1, golf ja sumo, samuti surfimine ja mäesuusatamine. Kasutatud kirjandus: · http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=1338&Itemid=2 · http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Jaapan · http://et.wikipedia.org/wiki/Sintoism · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
Pilt nr. 3. Šintoismi 2. Sport Jaapanis on väga laialt levinud võitluskunstid. Erinevate võitluskunstide juured on sügaval muinasajaloos, inimese vajaduses küttida saaki ning kaitsta ennast vaenlaste ja röövloomade eest. Jaapanis on palju traditsioonilisi spordialasid. Need said hiljem läänes tuntuks ja levisid seal kiiresti. Sellised on näiteks sumo, judo, karate, kendo jt. Jaapani võitluskunstid tuginevad kehalistele võimetele, vaimsele tasakaalule ja kõlbelise kindluse arendamisele. Judo ehk džuudo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala. Džuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokateks. Karate nõuab võistlejailt tehnika valdamist ja kohtunikelt ranget määruste jälgimist. Võistlejad kannavad enamasti
traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata köievedu. Tänapäeval aga harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, varsti loodavad jaapanlased olümpiale tuua ka sumomaadluse. Laialt on maailmas levinud ka karate ja vähemal määral jaapani mõõgavõitlus kendo. Jaapanlased esinevad edukalt nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall, , golf ja sumo, samuti surfimine ja mäesuusatamine. Jaapani Vabaaeg Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu diskod, ööklubid, restoranid, teatrid, kinod, keeglisaalid, golfiväljakud jne., kuid on ka üsna jaapanipäraseid võimalusi
Läänest imporditud spordialad. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, varsti loodavad jaapanlased olümpiale tuua ka sumomaadluse. Teatavasti kehtib uute olümpiaalade puhul nõue, et nendega peavad tegelema nii mehed kui naised ja sumo populariseerimine naiste hulgas võtab veidi aega. Laialt on maailmas levinud ka karate ning vähemal määral jaapani mõõgavõitlus kendo. Jaapanlased ise esinevad edukalt nii suve- kui taliolümpiamängudel. Tokyos toimuseid 1964.a. esimesed olümpiamangud Aasia kontinendil. Taliolümpiamängud on Jaapanis olnud juba kaks korda - 1972. aastal Sapporos ja 1998. aastal Naganos. Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall, K-1, golf ja sumo, samuti surfimine ja mäesuusatamine. 13 PÜHAD Uusaasta
Spordialade loend · Aeroobika - Aerutamine - Airsoft - Akrobaatika - Allveeujumine - Alpinism - Ameerika jalgpall - Antiikne kettaheide - Austraalia jalgpall Autosport · Jahilaskmine - Jalgpall - Jalgrattasport - Jeu de paume - Jooks - Judo - Jäähoki - Jääpall Jääpurjetamine · Kabe Kahevõistlus - Kahvpall - Kaljuronimine - Karate - Kardisõit Kaugushüpe - Kaugusvettehüpe - Keegel Kelgutamine Kendo - Kepiga vehklemine - Kergejõustik - Kettaheide - Kiiking - Kiiruisutamine Kolmikhüpe - Korfball Korvpall - Kreeka-rooma maadlus - Kriket - Kroket - Krossijooks - Kujundujumine - Kurling Kuulitõuge Kõrgushüpe Käimine Käsipall - Köieronimine Köievedu Kümnevõistlus Kyd · Maadlus - Maahoki - Madruste 100 m vabaujumine - Male - Malepoks - Maraton -Matkamine - Meeste rühmvõimlemine - Monopol - Moodne viievõistlus -
annaabi.ee 
