Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"uuria" - 18 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Marie Under

Kuutõbine kaldal vahuline paist? Kuu nüüd kõike vahastand: Otsin oma kirel' ust. kuldab riismeid, vana kolu, Maha kõik, mis lõtv ja lame! räpast, sapist meeleolu, Tiibadest saand takust hame, kõik mu mured lahastand. kuigi homme kannatame, Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi asjata ma ahastand. löönd üksteise üle sassi, nõnda võtan võimust sust. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, Kõrgemalle! Värsket tuult! podiseb vaid tasakesi. Nagu orav-karuslind: Nüüd kõik tuuled mulle päri! seedrisüle viigipuult!

Kirjandus → Kirjandus
138 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Nimetu

Valkude omastamist ja hulka kehas on võimalik määrata lämmastikubilansiga, sest lämmastikud moodustavad valkudest suure osa. Lämmastikubilanss võib olla positiivne (väljub rohkem lämmastiku/valku kui tarbitakse, keha ,,laguneb"), tasakaalus (sisse ja välja tulnud lämmastiku/valgu tase on võrdne, keha püsib muutumatuna) või negatiivne (kehasse jääb rohkem lämmastikku/valku kui väljutatakse, keha areneb). Lämmastikubilansi vaatamiseks mõõdetakse uuria taset. Peale trenni hakkab kehas toimuma valgusüntees. Kui siis on uuria määr madal ning lämmastikubilans negatiivne, toimuvad kehas valgu hulga taastumise ja ülesehitamise protsessid. Kui uuria määr on kõrge, toimuvad alles lagundamisprotsessid. 8. Kirjelda valgusünteesi pärast rasket treeningut ? Raske treening on kahjustanud lihasrakke ja neid hävitanud. On tekkinud stressreaktsioon, mille eesmärgiks on kohanduda ja taastuda, et järgmine

Psühholoogia → Kohtupsühholoogia
10 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Kuritöö ja karistus. Kokkuvõte

KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult

Kirjandus → Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Kuritöö ja karistus

(dunja oli elumõte) Svidrigailovi naine Marfa - mängis suur osa Dunja maine määrimises, kui ta lõpuks sai aru, et hoopis tema mees on k õiges süüdi, näeb kõvasti vaeva, et Dunja porist puhtaks pesta. Oma testamendis jätab tale rohkelt sulli (3000 rubla ) Porfiri Petrovit š – politseiametnik, saab aru, et Raskolnikov on tapja, näeb kõvasti vaeva, et seda tõestada. Räägib palju, uurib ja nuhib palju. Marmeladovi tütar, uuria, pani Rodja hirmu tundma karistuse ees. kasutas meetode, mille abil sai kuritööle jälile, kuigi kuriteo teostamist kuidagi kinnitada ei saanud – polnud varastatud esemeid, tunnistajaid ülestunnistust. seadis mitmeid lõkse mille abil ta informatsiooni kogus. Viimaks ütles ta Raskolnikovile täieliku rahuga, et suudab tõestada ta süüd ning kui Raskolnikov üles tunnistab, siis saab ta arvatavasti leebema karistuse Sofia – prostituut Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane

Kirjandus → Kirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Füüsika mõisted

Nähtus- kujutab endast alati millegi muutumist. Nt vesi auruks, startiv lennuk kogub kiirust Füüsika- loodusteadus, mis uurib täüisseaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Loodusnähtus- igasugune mateeria põhivormide muutumine. Vaatlus-käigus uuria ainut jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. Katse-kui uuritava nähtuse ise esile kutsub, või vahepeal tingimusi muudab. Mõõtmine- on toiming mille käigus tehakse kindlaks mõõdetakse suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. Mõõteviga- näitab mõõtetulemusi erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mehaanika- uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika jaoub: Tahkete, vedelate ja gaaside mehaanikaks. Klassikaline mehaanika:

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Anatoomia eksam

Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...

Meditsiin → Meditsiin
142 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suhted, venemaa, esimene maailmasõda, põhjused

Venemaa Võimul Keiser Nikolai II. Suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.veebruar 1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõ...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Anatoomia mõisted-eksam

Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

LEONTIEFI MUDEL

LEONTIEFI MUDEL Majandusteaduses on kasulik luua matemaatilised mudelid, kuna need aitavad majanduses toimuvat paremini kirjeldada. Kõike majanduses toimuvat ühe mudeliga kirjeldada ei saa. Seega valib uuria välja olulisemad seosed erinevate nähtuste vahel ja kirjeldatakse nähtuste konkreetse mudeli seisukohalt asjakohaseid omadusi. Mudel peab: 1. kirjeldama võimalikult hästi reaalsust; 2. olema lihtsustatud; 3. ülevaatlik. Leontiefi mudel on tuntud mudel majandusteaduses, kus kasutatakse maatriksarvutust. Leontiefi mudel kirjeldab majanduses toimuvat tootmisprotsessi ehk tootmiseks vajalike sisendite ja väljundite vahelisi seoseid.

Majandus → Maksundus
103 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ainult üheks ööks

Teed talle hiljem mõned joogid välja räägid juttu jagad komplimente. Hiljem küsid kas võid ta koju saata tee peal hoiad teda püsti kuna alkoholi kogus on veres tal liiga suur pärast tema ukse peal kutsub ta sind sisse kohvile ja sealt edasi on asi juba kindel et täna sa skoorid ja kõik nii lihtne see ongi. Kokkuvõttes mida võib öelda teemal´´ainult üheks ööks´´ saan veel nii palju ainult öelda et kellele meeldivad uued kogemused, uuria naiste maailma, arendad enda naiste sebimis viise, või siis vaadata kui hästi sa ikka naisi sebida oskad et nad kohe sinuga voodisse ka hüpaks siis ühe öö suhted on sinu jaosk aga kui sa natuke kardad või siis arvad et võid naisele haiget teha siis pole sul mõtet sellise assja peale isegi mõelda. Mina arvan et, ühe suhted on ühed parimad assjad maailmas aga siiski mõned naised seda veel kahjuks ei mõista ja arvavad et kui sa ühe

Ühiskond → Perekonna õpetus
9 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Spordibiokeemia konspekt

Orgaaniline aine. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Moodustuvad vaid elusorganismides. Moodustuvad kui kahe aminorühma vahele tekib peptiidside. Peptiidsidemete kaudu osaleb valkude ehituses alati ka lämmastik (16% valgust on N). Lämmastikubilanss on siseneva ja väljuva N suhe. Lämmastiku tarbimist mõõdetakse selleks, et saada infot valgu tarbmise ja omastamise kohta (kuna valgu tarbimist otse mõõta ei saa). Peale trenni hakkab kehas toimuma valgusüntees. Kui siis on uuria määr madal ning lämmastikubilans negatiivne, toimuvad kehas valgu hulga taastumise ja ülesehitamise protsessid. Kui uuria määr on kõrge, toimuvad alles lagundamisprotsessid. Lämmastikubilansi mõõtmiseks mõõdetakse uuria tase hommikuti peale ärkamist. Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20 +2) nimetatakse proteinogeenseteks aka „valke valmistavateks“. Neist 9 on asendamatut (organism ei suuda ise sünteesida) ja 11 asendatavat. Valguallika kvaliteet:

Sport → Spordisotsioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...

Meditsiin → Anatoomia
217 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

AMETROOPIA - optomeetria. Objektiivse nägemise uurimine ja retinoskoopia

Inimene ei näe kahe silmaga ühte kujutist e silmade binokulariteet on häritud. Kaebusteks võivad olla topelt pilt või ühe silma kujutise kadumine e supressioon. Kui võrkkesta kujutiste erinevus on ligikaudu 2% või suurem, võib see tekitada fusiooni e binokulariteedi probleeme. Ühe dioptri suurune erinevus kahe silma vahel annab umb 1% suuruse erinevuse. Erinevates uurimustes on saadud viiteid, et aksiaalne ametroopia ei põhjusta nii suurt aniseikooniat, kui refraktiivneametroopia. Uuria peaks välja selgitama, milal on tegemist aksiaalse ja millal refraktiivsea metroopiaga. Silma pikkust ei saa tavalises nägemise uurimises mõõta, küll aga saab mõõta silma murdmisvõimet. Kui silmade sarvkestad on sama kumerustega, siis ei ole tegemist refraktiivse ametroopiaga. Kui silmades on siiski märgatav anisometroopia, võib oletada, kui see ei põhjusta uuritavale binokulariteedi kaebusi, et tegemist on siiski aksiaalse ametroopiaga. Prilliläätsed anisometroopia korral

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
91
pdf

Dendroloogia pp

Dendroloogia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · ...

Metsandus → Dendroloogia
88 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mees Vincist

Leonardo sündis poisina, kes oli blondide juustega ja ilus. Kasvades avastas ta oma anded: ta oskas maalida, joonistada, voolida ja oli ka vaimustav skulptor. Leonardo sündis sõjaajal. Aastal 1454 sõlmisid Itaalia linnriigid mõneks ajaks rahu. Korraga tuli suur lind ja lõi oma püstise sabaga mitu korda tugevasti mööda väikese Leonardo nägu, suud, nagu ta oleks tahtnud selle valla kiskuda. Iga uuria, kes on süvenenud Leonardo mälestustesse ründavast kullist, on avanud seda mõtet erinevalt. Ühed on arvanud, et see on kutseks, et Leonardo järgneks talle kõrgustesse, teised aga et lind andis Leonardole idee: meisterdada endale kunstlikud tiivad ja tõusta esimese inimesena taevalaotusesse. Kolmandad jällegi, et millist lindu silmas on peetud. Leonardo käis Vincis koolis. Ta õppis seal lugema, kirjutama, arvutama korrutustabeli järgi ja samuti ka natuke ladina keelt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Omakultuur konspekt eksamiteemad

rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost  Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi.  Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi.  Baltoskandinasse 23 000 – 19 500 aastat tagasi.  Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km.  Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi.

Kultuur-Kunst → Kultuur
28 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapiens sapeins aafrikast u. 120 000 - 100 000 aastat tagasi. · Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. · Baltoskandinasse 23 000 ­ 19 500 aastat tagasi. · Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. · Baltikumi asustamine 19 000 ­ 23 000 aastat tagasi.

Majandus → Raamatukogundus ja...
98 allalaadimist
thumbnail
52
odt

Perevägivallast

Laste ja noorte vastu suunatud vägivalda on raske välja selgitada, kuna sotsiaalhooldus ja tervishoiu vaatevälja jõuavad juhtumid on vaid mäe tipp. Vägivalla levimust uurivates töödes sõltuvad tulemused peale kasutatud meetodite ka mitmesugustest eetilistest ja kultuurilistest lähtekohtadest, mis on seotud näiteks füüsilise karistamise ja selle aktsepteerimisega. 6 Uuria Hannu Sariola korraldas Soomes 80.aastaste lõpupoolel uuringu, milles küsitleti 9.klassi õpilasi, nende kogetud kodu vägivalla kohta. Alles 14-aastasena oli kogenud kerget vägivalda 72% ja rasket vägivalda 8% vastajatest. Vägivallatsejad olid isad ja emad võrdselt. Tüdrukud olid sagedamini kerge, poisid raskema vägivalla ohvrid. Nii lapsed kui noorukid langevad väärkohtlemise ohvriks võrdselt, tihti noorukid isegi sagedamini kui lapsed.

Kirjandus → Kirjandus
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun