Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, ainevahetus, treening, ensüüm, rasvad, aeroobne, glükogeen, ensüümid, valgusüntees, sport, puhversüsteem, anaeroobse, uuria, anaeroobne, lävi, töövõime, vitamiinid, sportliku, lämmastikubilanss, muutuma, reaktsioon, treenitus, glükolüüs, treeningut, paraneb, piimhape, kohanemine, piire, rasvadest, laktoos, lipiidid, energeetikaedasi). Funktsiooni muutes struktuur muutub (hankli tõstmisel muskel suureneb). Struktuuri mitte kasutades kaob ära, ei kasuta funktsiooni, siis energiat ei kulutata. 4) Kohanemine. Eluta loodus ei kohane (porilomp sügisel, talvel jääs, suvel üldse pole). Elus loodus kohaneb (palav, siis võtame pluuse seljast) Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda enne taastuma, kui harjub jooksu kiirusega. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. Treening lükkab normi piire edasi, üle normi lähed, siis arstid lükkavad su normi piiridesse tagasi. 5) Keerukuse maht. Elus loodus on eluta loodusest palju keerukam. Koli bakterit me ei oska kokku panna, aga lennuki paneme kokku. ENERGIA Vajalik töö tegemiseks. Töö on mingi massi liigutamine (kg/m). Tööd tehes kandub energia üle ühest liigist teise. -Potentsiaalne energia – arhiveerib energia, võimalus tööd teha, energia mis üles ehitamisel rakkudesse jäänud on.
transpordi ülesannet keha eri osade vahel · Kõik teevad oma tööd · Kõik kulutavad energiat! Energia + aine · Lisaks energiale vajab keha ainet · Keha "kulub" ja olemaolevate struktuuride taastamiseks on vaja "ehitusmateriali" · Keha areneb ja uute struktuuride tarbeks on vaja "ehitusmateriali" · Osa materiali saab keha "enda seest" rakud vahetavad omavahel ainet · Osa materialist tuleb väljast poolt keha toiduga · Kehas toimub ainevahetus CO2 Glükoos Toitained · Toitainedid on kuus: Vesi Vitamiinid Mineraalained · Ning tänu aine ja energia vajaduse rahuldamisele on põhitoitained: Süsivesikud (60 E%) Rasvad (30 E%) Valgud (10 E%) Toitainete energia sisaldus · Süsivesikud (glükoos,glükogeen, suhkur, tärklis jmt) Maks 451 kcal (110g) Lihased 1025 kcal (250g) Vedelikud 62 kcal (15g) Kokku: 1538 kcal = ca 30
Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel
.................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne energiatootmine............................................................................. 6 2.3Aeroobse treeningu eelised............................................................................ 6 3Anaeroobne lihastöö............................................................................................. 8 3.1Anaeroobne treening............................................
seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x).
Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2
Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist.
tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.) Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi aeroobne töövõime organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 4. Mõõduka võimsusega Kestus üle 30 - 50 min. Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks
Mitokonder- rakuorganell, kus toimub rakuhingamine, mille käigus toodetakse ATP-d Glükoos- lihtne süsivesik, mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas Püruvaat- ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil, nim ka püroviinamarihappeks NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel Piimhappe käärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape Etanoolkäärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2 2. Organisme liigitatakse auto- ja heterotroofideks Organismi liik Autotroofid Heterotroofid
kasutatakse peremeeslooma valgu sünteesimisel. Järelikult ei ole nende loomade puhul otstarbekas arvutada välja sööda valgusisaldust, vaid leitakse proteiinisisaldus. Arvutatakse välja lämmastikusisaldus söödas ja lähtudes sellest, et keskmiselt sisaldab valk 16% lämmastikku, leitakse lämmastikule vastav valgu kogus. SÜSIVESIKUD - energiakandjad põhiliselt taimsetes söötades (harva ka loomsetes N: glükogeen maksas, laktoos piimas jne). Neist saavad taimtoidulised loomad põhiosa eluks vajaminevast energiast ja neist moodustuvad keha- ning piimarasv ja piimasuhkur 3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks
6) Trantsport. Rasvlahustuvate vitamiinide ja koleterooli transport organismis tagatakse eeskätt vere lipoproteiinide poolt; 7) Regulatoorne funktsioon. Näiteks neerupealise koores ja sugunäärmetes produtseeritavad steroidhormoonid. Süsivesikud – süsivesikuteks ehk sahhariidideks nimetatakse suurt hulka orgaanilisi aineid, mis koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Funktsioonid: 1) Energeetiline funktsioon. Erinevalt rasvadest on glükoos ja glükogeen kasutatavad mitte üksnes aeroobsetes tingimustes (lihase hapnikuga küllaldase varustatuse korral) vaid ka anaeroobselt (hapniku defitsiidi oludes). Teiseks glükogeeni näol paiknevad olulised süsivesikute reservid otseselt lihasrakus, mistõttu nende 5 Maris Kallus KKS 2010
· Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 4. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkruallikateks on · Toidus sisalduvad süsivesikud · Glükogeenivaru maksa, lihastes · Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil · Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma · Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 5. Maksa funktsioonid
gruppi. PAV määramistingimused: 1. Määramine viiakse läbi lamades. Eelnevalt peab 30 minutit lamama, enne kui määrata saab. 2. Katsealune peab olema söömata 12-14 tundi. See välistab toitainete postprandiaalse toime. 3. Määramisruumi temperatuur peab olema +21 kuni +22 kraadi. See on inimese jaoks komforti tsoon, see on paras temperatuur, kus inimesel ei ole külm ega liiga soe. 2. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused. Süsivesikute lõhustamine algab sülje alfa amülaasi mõjul suus. Jätkub maos nii kaua kuni toit ei ole maomahlaga segunenud. Alfa amülaasi toime pH optimum on 6,7-7,2. Maos süsivesikute lõhustamine katkeb. Kõhunäärme alfa amülaasi toimel jätkub süsivesikute lõhustamine peensooles. Ala amülaas lõhustab kuni sahhariidideni, süsivesikute lõplik
löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 3. Veresuhkrusisalduse regulatsioon *Veresuhkruallikateks on : Toidus sisalduvad süsivesikud. Glükogeenivaru maksa, lihastes. Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) *Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil:. Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma ...Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine
on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sinna kuuluvad ka disahhariidid - sahharoos, maltoos. Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) - on valdavalt taimne süsivesik, mida on rohkesti suhkruroos ja suhkrupeedis. Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist
See suhe määrab: · üldise verevoolu suuruse organismis · üksikute organite verega varustamise Erinevates veresoonte süsteemi osades ei ole vererõhk ühesugune. Olles kõige kõrgem suurtes arterites, langeb vererõhk väikestes arterites, arterioolides, kapillaarides, veenides ja õõnesveenides, viimastes isegi madalamale atmosfääri rõhust. 15. Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Vereringe kapillaarides: · toimub ainevahetus vere ja kudede vahel · verevoolu kiirus kapillaarides ei ole suur 0,3-0,5 mm/sek · jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare · kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune hüpereemia · arterio-venoossed anostomoosid. Vereringe väikeses vereringes: · suur venoosse süsteemi mahtuvus - elastsed sooned · hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid · kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem
vajalikud orgaanilised ained toiduga. Näiteks: loomad ja seened. Sapotroofid on (seened) organismid, kes toituvad surnud orgaaniliselt ainest. Näiteks: musttäpphallik. Miksotroof on on organism, kes vastavalt keskkonnale saab oma ainevahetust muuta. Näiteks: roheline silmviburlane, kärbsepüünis. Assimilatsioon on organismis toimuvad sünteesiprotsessid. → saadus: sahhariidid, lipiidid, valgus, nukleiinhaped, jne. → lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: fotosüntees, DNA süntees dissimilatsioon on organismis toimuvad lagundamisprotsessid. →Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. (rakuhingamine) Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse, ATP 40% ja soojus 60%
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.
Cl--osmoregulatsioon(kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine); happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 5-6 ära) Fe- paljud ensüümid rauda kofaktorina, kus nende funktsioneerimine baseerub raua oksüdatsiooniastme muutusel. On vajalik hemoglobiinis hapniku transpordiks. vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ja talitluses Cu-Vask-Inimorganism vajab vaske hemoglobiini sünteesiks, aminohapete metabolsimi ja fosfolipiidide sünteesi ensüümide kofaktorina. Vajalik rakuhingamise (hingamisahela) ühes võtmeensüümis ning on vajalik luukoe tekkes
Valgud on keha peamised ehitusmakterjalid ( lihastes valgu osakaal 80%) Ainevahetus (vitamiinide ja teiste ainete trantsport) Aitavad vere pH säilitada (puhversüsteemid) Vere hüübimist teostab vereplasma valk- fibrinogeen Trantsport hemoglobiin, mis varustab kogu keha hapnikuga Biokatalüsaatoriteks-> fermentideks( ensüümid) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erituse tekke ja erutuse levimise Funktsioonid: *ensümaatiline katalüüs (CO2 hüdraatimine, RNA). Peaaegu kõik ensüümid on valgud. * Transport ja säilitus funktsioon. Ainete transport biovedelie kaudu, transport läbi biomembraanide * Koordineeriutd liikumine (lihaste kontraktsioon, kromosoomide liikumine mitoosis) * strukturaalne (nahk, kondid) * immuunvastutus * närviimpulsside teke ja ülesanne (retseptorvalgud meeleelundites, sünapsis) * rakkude, kudede, organismi kasv ja diferentseerumine, jagunemine
plahvatuslikjõud- paigalt kaugus- ja kõrgushüpe, topispalli tõukamine rinnalt istudes, heited 3.jõuvastupidavus- rippes käte kõverdamine, eestoenglamangus surumine, ripe kangil kõverdatud kätega. 4.kiirus- 30m jooks püsti lähtest, lendlähtest. 5.vastupidavus- 1000m läbimine (P), 500m (T), Cooperi test, harjutuste sooritamine suutlikuseni, PACER`i jooks 6.töövõime- Harvardi steptest, PWC 170, velo- ja sõude ergoergomeetr, treamill 7.psühholoogilised testid- RESTQ Sport, POMS; vaatlused, küsimustikud, koormustaluvus ja väsimustunde määramine 8.antropomeetrilised - kasv, kaal, istepikkus, käte siruulatus, rasva %, KMI 9. koordinatsioon ,,Flamingo" tasakaalutest, osavus- ja koordinatsiooniH-d, mitmesugused takistusjooksud, erinevate ül täitmisega 10. painduvus kere painutused ette, tahapainduvuse ulatus silla asendis, puusavöö liikuvuse määram spagaadi kõrgusega Koormustesti liigid: Optimaalne testi aeg 6-12 min
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2
Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a) Fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid (fibrinogeen), müosiinid b) Globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2. Liitvalgud: kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid. Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid ( pepsiin, trüpsiin, amülaas) · Trantsportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) · Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) · Kontraktiilsed valgud (aktiin, müosiin) · Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) · Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) · Toite ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin) 10. Kromatograafia. Elektroforees. <- valkude lahutamise meetodid
Globuliinid ◦ Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja gamma-globuliinid ◦ Albumiinide ja globuliinide suhe veres on normaalses terves (mitte haigestunud) organismis püsiv suurus VALKUDE KLASSIFIKATSIOON 2. Päritolu järgne klassifikatsioon 4. Funktsionaalne klassifikatsioon ◦ loomsed ◦ ensüümid - pepsiin, trüpsiin, amülaas jt. ◦ taimsed ◦ transportvalgud - hemoglobiin, müoglobiin, ◦ bakteriaalsed transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad (Na- ◦ viiruste valgud pump, Ca-pump) ◦ 3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioonstruktuursed valgud - kollageenid, elastiinid,
Lühikeses -struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte. · Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed). Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne (gloobul) või niitjas (fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin. Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu. 7
ületalitlus, palavik, nälgimine. Anabolism · Biomolekulide süntees · Lähteainetena kasutatakse katabolismil saadud lihtsaid molekule monomeere · Olemas mõningad universaalsed monomeerid (nt a.h, mis on lähteaineteks hormoonide, ensüümide ehitamisel). Anabolismi normaalne ülekaal esineb sünnitusjärgselt. Patoloogilise anabolismi tunnused on rasvumus, gigantism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO 2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.
............................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10 1
Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Energia saamiseks ongi vaja süüa. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Metabolismi eeldused: muundatav aine, ensüümid, energia salvestamise võimalus, jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. Ainevahetuse on millegipärast tavakasutuses ümber nimetatud energia kulutamise kiiruseks, mida siis määratakse kalorite hulgaga, mida antud momendil kulutatakse. See on aga asjale kaudne ja sisuliselt mittetäpne lähenemine. Sisuliselt õigem oleks ainevahetuseks nimetada rakkude uuenemise kiirust. Selline eluliselt vajalik protsess vajab ka energiat teatud koguse kalorite näol, see ongi tegelik ainevahetus
Inimorganismile on olulised disahhariidid - koosnevad kahest monoosijäägist. Üldvalem C12H22 O11. Disahhariidide tähtsamad esindajad: Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) - on valdavalt taimne süsivesik, mida on rohkesti suhkruroos (kuni 26%) ja suhkrupeedis (kuni 24%). Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Kõrgetel kontsentratsioonidel sahharoos inhibeerib mikroorganismide kasvu, kasutatakse konservandina. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel
Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) piimhappe kogunemine.
Lühikeses β-struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte. • Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed). Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne(gloobul) või niitjas(fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin. Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu. 7
homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine
toimuvatest muutustest. Nt. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine ja termoregulatsioon. I Energiabilanss Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Energiabilansi valem E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklik aju. Sissehingamisel: Kontaheeruvad lihased tõstavad üles roided., Diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, Atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljanägemisel:roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb,
annaabi.ee 
