Minu tunded Minu negatiivsed Mõtete Ratsionaalsed Kuivõrd usud (emotsioonid) mõtted seoses vaidlustamine. mõtted (nö oma esialgset selles situatsioonis selle positiivsed negatiivset mõtet (ühesõnalised). situatsiooniga Milliste mõtted). praegu. Palun hinda iga (pikemad laused). küsimustega saab oma mõtet 1-10 Palun hinda iga neid mõtteid Palun hinda iga Palun kirjuta skaalal (kui oma mõtet 1-10 kahtluse alla oma ratsionaalset ainult number 1- tugevalt see mõte skaalal (kui seada? Palun esita mõtet 1-10 skaalal 10 skaalal. sinu pead läbis) tugevalt see mõte iga mõtte juurde (kui tugevalt see sinu pead läbis) küsimus mõte sinu peas ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi JUHTUMIANALÜÜS Essee Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Muidu kohusetundlik ja töökas Ulla on 47. aastane. Raamatupidaja, kellel on töökogemust juba 15 aastat, aga viimasel ajal ärrituv, tekkinud vigu aruannetes ja soovib kolida teisse linna lastele lähemale. Ulla käitumine töö suhtes on muutunud ükskõikseks ja temal puudub täielik motivatsioon teha tööd. Tööline on rahulolematu. Tegeleda Ulla suhtumisega töösse oleks vaja sellepärast, et muidu tekivad vead tähtsates dokumentides. Sellise käitumise põhjuseks võib olla tema palk, mõtted kolimisest, püstitatud uuest eesmärgist. Ullal on minu arvates täitmata vajadused: Maslowi järgi kindlasti madalama astme vajadused, seega kuulumine ehk üksindus, turvalisus ...
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest tegeletakse ainult töökohustuste täitmisega ja elatise teenimisega, nii et perekonna ja lähedaste jaoks aega ei jäägi, kuni lõpuks ühtset perekonda enam ei eksisteerigi. Haridustki saab kasutada ...
06.10.2010 20:50:00 Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Film "Lendas üle käopesa" tekitas minus väga palju erinevaid mõtteid ja tundeid. Filmi käigus muutus arvamus ühe või teise tegelase suhtes mitmeid kordi- nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Peategelane McMurphy jättis alguses üsna külmaks, tundus riiakas mees, kes soovid teistega tüli norida ning lihtsalt niisama töötamise asemel vaimuhaiglas veeta. Filmi käigumus tema suhtes muutus väga palju. Oli näha, et tegelikult on McMurphy üsna südamlik mees. Mulle väga meeldis, kuidas ta üritas suhelda indiaanlasega, kes oli niiöelda kurt-tumm. McMurphy kaasas teda korvpalli mängu ning lasi tal erinevaid asju teha. Enne oli indiaanlane justkui kõrvale heidetud seetõttu, et ta kurt-tumm oli. Ühel hetkel kui McMurphy ja indiaanlane kahekesi jäävad ütleb pealik "aitäh", ning hakkas rääkim...
Euro plussid ja miinused Lugupeetud direktor, kallid õpetajad, head koolikaaslased ja saalis viibijad. Minu nimi on *..* ja ma sooviksin teile rääkida teemast:" Euro plussid ja miinused". Euro kasutusele võtuga tekivad mitmed küsimused. Kas eesti rahvas tahab ikka eurot? Kas hinnad tõusevad? Mis on euros head? Mida teha, et euro tulekuks paremini valmis olla? Eesti krooni eest võitlev jurist ja ajaloolane Anti Poolamets tellis oma raha eest uuringu, et selgitada rahva meelsus euro suhtes. Üleriigilise avaliku arvamuse käigus küsitleti üle 1500 inimese. Küsimusele «Kas teie pooldate Eesti kroonilt eurole üleminekut?» vastas 53 protsenti küsitletutest eitavalt. Kuid minu arvates pole sellistel küsitlustel mõtet, kuna euro tulek on möödapääsmatu. Parem see raha, mis raisatakse mingite küsitluste, eurokalkulaatorite jms. peale võiks hoopis minna rahvale euro tutvustamiseks. Euroalaga l...
Õppimine ja kuidas õppida Õppimine seondub vast igale inimesele kooliga ja kohustustega ühiskonna ees.Ega mulle ka ei meeldi õppimine-tüütu kohustus,millele järgneb teadmiste kontroll.Hinded, mis tööde ees pannakse on väga tihti subjektiivsed.Nimelt osad õpetajad tahavad kiirelt tulemusi,aga ei arvestata aeglaselt omandate õpilastega. Minule isiklikult tuleb asja põhjalikult ja skeemiliselt selgidata(mõttemullid,alajaotused jne).Tänu sellele aga seisab kogu info tükk aega meeles.Hinded muidugi võiks olla paremad,kuid arvestades seda,et olen 11.klassis ning põhikool polnud oma mainega esirinnas, on tulemused üllatavalt head. Kuna meid klassis on ainult 19,võiksid siiski õpetajad teha rohkem tööd nende õpilastega,kel on teatavad lüngad sees.Aga seepeale öeldakse,et oma asi kuidas hakkama saad või kuidas sa ei tea.Tunnis küsida ei tihata,kuna kardetakse rumal paista isegi kui ei saada vastavast teemast aru.Õpetajatel...
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad...
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
Signe Kangur Presidentaalse valitsemiskorra kehtestamine Eestis kas oleks mõtet? 1992. aastal toimus rahvahääletus, kus kiideti heaks viimane Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseadusega pandi paika see, et Eesti on parlamentaarne riik. Kui veelgi täpsem olla, siis päris Eesti iseseisvuse kättevõitlemise alguses otsustati, et Eesti on parlamentaarne riik. Tõsi, seda valitsemisvormi polnud kauaks. Ent lisaks ajalukku jäänud sündmustele on ka täna õhus tunda hoiakut, et Riigikogu on üks mõttetu kogu, kes maksumaksja kulul head elu elab. Kas siinkohal aitaks presidendi suurem autoriteet ja suurem võim midagi korda saata või mitte? Presidentaalse valitsemisvormi puhul valivad just kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. Samuti on presidendil tihedam seos täidesaatva võimuga, mis annab võimaluse valitsustel kesta kauem, mis omakorda peaks...
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkus on oluline näitaja iga riigi arengus. Jätkusuutliku arengu korral rahuldatakse praegused vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi enda vajadusi rahuldada. Oluline on liikumine nii keskkondliku, majandusliku, ühiskondliku ning poliitilise arengu suunas lahendamata ühtegi probleemi teiste arvelt. Ka Eesti püüdleb säästva arengu suunas, aga siiski esineb palju probleeme, mis soodsat arengut takistavad. Üheks suurimaks jätkusuutlikkuse probleemiks Eestis on rahvaarvu vähenemine. Väikeriigina peab Eesti oma rahvast ja kultuuri eriti hoidma ja säästma, sest on ka varem juhtunud, et suuremate kultuuride pealetung paneb vähemuskultuurid hääbuma. Eesti rahvaarv väheneb järgneva poole sajandi jooksul suure tõenäosusega. Ennustatakse isegi umbes 20 protsendilist langust. Eriti väheneb tööealise elanikkonna hulk ning rahvas vananeb. Sellist...
Jüri Pranstibel 10D. (xD) Kunstiteose analüüs Bernt Notke ,,Danse Macabre" (,,Surmatants") Vaadeldav kunstiteos on vaid osa Bernt Notke maalist ,,Surmatants", mis pärineb 15. sajandist. Maalil tantsivad Surma kujutavad luukered mitmete pealtnäha rikaste inimestega. Maal sümboliseerib surma vältimatust ja elu paratamatut kaduvust. Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja põgenemisvõimalust ei ole. Maali uurides selgus, et autor ei tea või ei pidanud tähtsaks inimese anatoomiat, sest luukered on väga veidrates poosides. Luukeredel on ka roideid liiga palju - sellest võiks järeldada, et tegemist pole inimestega, kuid arvatavasti on ...
Ideaalid ja tegelikkus Minu jaoks on ideaal see, kui ma saan käija nendes trennides kus ma tahan. Pragu on see ideaalselt õnnestunud. Kuigi vahest segab ka koolis käimine ja pikad koolipäevad trennides käimist. Minu jaoks on trenn tähtsam kui kool ja olen ka vahest trenni pärast mõne tunni puudunud. Aga üldiselt käin korralikult koolis ja hinded on ka kõik korras, seega see ei mõjuta see eriti midagi. Ma käin mitmes trennis ja minu jaoks ei ole see sugugi palju, jõuaks käija kasvõi neljas trennis korraga. Miks see nii on? Sellel lihtsal põhjusel, et ma üritan toituda tervislikult, ei ole eluaeg teinud, ega hakkagi tegema suitsu ja ka alkohol on minu jaoks väga kauge teema. Ma ei saa öelda, et ma ei tarbi seda, aga seda väga harva ja väikestes kogustes. Oma tutvusringkonnas on väga vähe mittesuitsetajaid ja alkoholi mittetarvitavaid inimesi, seega võin end hästi tunda. Ma ei mõista neid inimesi, kes igapäe...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Raha kohta ei saa öelda, et ta on oma olemuselt hea või halb. Ta on oluline vahend ühiskonnaelu reguleerimiseks. Inimeste suhtumine rahasse on määrav, kas see hakkab omama positiivset või negatiivset rolli nende elus või suudab inimene hoida endas tasakaalustatud hoiakut. Tihtipeale ei mõista inimene, missugust mõju võib raha olemasolu tekitada teistele või temale endale. Pahaaimamatult kasutatakse seda näiteks oma kodumaast eemal sõjakolletes, keerates kummuli üldinimliku väärtuse, et teist inimest muidu kui üksnes enesekaitseks tappa ei tohi. Selle asemel, et suunata rahasid tapalavale, oleks võimalik seda investeerida hoopis vaesuses kannatavatesse peredesse arengumaades. Raha positiivne külg võimaldab ehitada inimeste eluks ja arenguks olulisi väärtusi ühiskonnas: lateaiad, koolid, haiglad, raamatukogud, töökohad. Raha lubab reisida, näha maailma, soetada oma...
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head ja väärtuslikku annab see teadmine mulle ? Lugesin hiljuti ühte artiklit, kus oli kirjas, et mida kõrgemal sa elad, seda kiiremini vananed. Ehk kui sa elad 102- korruselis...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust. (Stress 2013). Tekkepõhjused ja -mehhanismid Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja j...
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimes...
Majanduslanguse õppetunnid On ütlus, et rumal õpib enda vigadest, tark õpib teiste vigadest. Siiski see ütlus ei pruugi alati paika pidada. Vahel kaasa minnes tõusulainega lihtsalt ununeb, et peale tõusu tuleb mõõn. Paljud elu aspektid toimivad nagu lainetus- kord üles, siis jälle alla. Hetkel on üleüldine majandusseis langenud madalale tasemele. Kuid miks ei ole inimesed varasemast õppust võtnud, ja ära hoidnud seda, mis käes. Mida võiksime meie õppida, et tulevikus kindlustada enese elu ja ka riigi heaolu. Kuna praegune olukord on järjekordne lainepõhi, siis oleksime pidanud võtma eeskujuks mõne varasema madalseisu ning seda analüüsima, leidma lahendused ja vastavalt käituma. 1930-ndatel oli samuti suur majanduskrahh, mida teatakse paremini nime all- ,,Suur Depressioon". Langus kestis koguni 4 aastat, kus kehval ajal veerand USA elanikest olid töötud, sisemajanduse koguprodukt oli poole väiksem...
Juhendaja: Urmas Lehtsalu Koostaja: Tjorn Treu Klass: KP-21 Samasooliste kooselu, kas lubada või ei? Inimesi on nii palju erinevaid ning neil kõigil on omad eelistused mingite asjade suhtes. Ka maitsed on igal inimesel erinevad. Ning ka seksuaalne orientatsioon on paraku erinev. Kuigi võib tõdeda, et kuigi suurem osa inimesi siiski huvitub vastasoost olevatest isikutest, siis on ka neid, kes eelistavad samasoolisi partnereid. Kindlasti peaks olema lubatud samasooliste kooselud ning ka abielud. Nagu eelnevalt juba mainitud, siis on igal inimesel erinevad soovid ja vajadused, olgu ta siis bi, homo või hetero, vahet pole. Nad on ju samuti inimesed, kes kuuluvad samasse ühiskonda kuhu...
Kirjand, esseeInimene siseheitluses hea ja kurja vahel Igas elusolendis on midagi positiivset ning samas negatiivset. Loomade puhul tundub, et valik hea ning kurja vahel sõltub instinktidest, kuid homo sapiensi liigi esindaja elus hoopiski muust. Kuulsa empiristi John Locke`i seisukohalt on inimene sündides kui tabula rasa, kes pole veel midagi kogenud - seega ei saa ta olla ei halb ega hea. Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumee...
JUHTUM PRAKTIKAST ANTON TSEHHOV Professor sai Ljalikovide vabrikust telegrammi ,et ta peaks kiiresti kohale sõitma (saadeti pikk segane telegramm kus ta luges välja et peretütar on haige) ei läinud ise vaid saatis oma ordinaatori Korljovi. Koroljovile tuldi vastu , kutsar oli väga sõdurliku käitumisega( jah ja ei vastused). Koroljov ei ole maa inimene ja ta ei ole sellega harjunud ( samal ajal jutustatakse loodusest, milline see on jne.) ta nägi kaarikust neid vabrikuid ja mõtles kõike negatiivset mis seal seinte vahel võib olla ,et milline räpakus jne. kui nad olid jõudnud kohale väravast sisse olid kõik kohad riideid ja märgi pesu täis , majas oli tolmukiht. Koroljov sai kohe aru et vastuvõtjad ei olnud haritud inimesed ja kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib ...
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele...
Tallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistel...
ANKEET ehk kirjalik küsitlus Kuidas ankeete koostada Kui meil on eesmärgiks tagada võimalikult suur vastanute protsent, ei tasu inimest kohe esimeste küsimustega eemale peletada. Kui see vähegi võimalik, võib vastajaid pigem stimuleerida kiirema või põhjalikuma vastuse preemiaga vms. Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: Ankeedi sissejuhatus Andmed uuringu korraldaja kohta Uuringu eesmärk ja tähtsus Anonüümsus ja konfidentsiaalsus Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseen...
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvat...
Stress Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi. Stressis oleval inimesel võib esineda mitmeid erinevaid sümptomeid milleks võivad olla näiteks energiapuudus, vih...
Karl Simmer 12a Eesti ühiskond 2011. aastal 2011. aasta on meie riigi jaoks olnud teguderohke. Presidendivalimised, külalisvisiidid, valuutavahetus jne. Valisin välja enda arust neli kõige enam kõneainet pakkuvat teemat, mis on samuti kõige suurema mõjuga meie ühiskonnale. Nagu ikka, iga 5 aasta tagant valib riigikogu riigi eesotsa meie esindaja presidendi. 2011. aasta 29. augustis võitis ligi 50 hääleenamusega Indrek Tarandit Toomas Hendrik Ilves. Rootsis sündinud ja USAs elanud, seal ka kodakondsuse saanud, millest ta hiljem loobus, mees, keda usaldati riigi eesotsa juba teist korda. T. H. Ilvese kanditatuuri toetasid Reformierakond, Isamaa ja RP Liit ning Sotsiaaldemokraadid. Ainukene teine presidendikandidaat oli Indrek Tarand, keda toetasid Keskerakond...
Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Mida mina saan teha parema tuleviku nimel? Arvan, et seda küsimust ei peaks esitama endale mitte ainult mina, vaid igaüks meist. Mida oled Sina teinud, et kaaslastel su kõrval oleks parem? Kas sa näed piisavalt vaeva oma edasise käekäigu jaoks? Kui palju mõtled Sa tegelikult tuleviku peale? Need küsimused tasuks endile kõrva taha panna ja aeg-ajalt meelde tuletada. Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult kommenteerivad, et kõik on nii n...
Tiitelleht Teema: Arvutikaitse SISSEJUHATUS Minu töö teemaks on ,,Arvutikaitse". Minu töö eesmärgiks on selgitada välja, kuidas arvutit kaitsta erinevate viiruste eest ja missuguseid tarkvarasid kasutada. ARVUTIKAITSE Õige asend Arvuti taga kipub tihti olema nii põnev, et ebamugav asend ei anna tunda enne, kui kael, käed ja selg juba valutama hakkavad. Arvuti peab arvutilaual paiknema nii, et ekraani taga pole vaja küürutada või, vastupidi, alt üles vaatamiseks kaela kõverdada. Klaviatuur peab olema vastavas sahtlis või laual selliselt, et ka randmetel on toetusruumi, hiir aga paigutatud nii, et käsivarrel on küll toetuspunkt, kuid hiire liigutamiseks pole tarvis laua taga lösutada. Silmad vajavad kaitset Pikaajaline ekraani jälgimine väsitab silmi, samuti kipub silmalaug niisutama silmamuna harvem kui tavaliselt ja silm jääb kuivaks. Täiskasvanute puhul tuleks iga kahe tunni arvutitöö järel teha veerandtunnine paus s...
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on...
Tallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ...
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu o...
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õ...
Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutu...
Augusto Boal 16. märts 1931 – 2. Mai 2009, Brasiilia, Rios Õppis Columbia ülikoolis New Yorgis( algselt keemiat). Õpetaja oli John Gassner, kes tutvustas talle Brechti ja Stanislavskit. 1955 lavastas (esimest korda?) Pärast lõpetamist 56, palus Arena Teatris Brasiilisa, Sao Paulos. Seal hakkas katsetama, katsetas ka Stanislavskiga, mida varem ei oldud Brasiilias nähtud. Kohandas lavastusi Brasiilia oludele. 64 tuli sõjaväeline riigipööre. 71 ta rööviti tänavalt, piinati? Ja lõpuks saadeti välja Argentiinasse, kuhu ta jäi 5 aastaks. 73 avaldas seal “Theatre of the Oppressed” – baseerub raamatul “Pedagogy of the Oppressed” (Brasiilia haritlane ja kirjanik). Siis reisis Lõuna-Ameerikas ringi, tegi tööd väikeste vaeste seltskondade/inimeste/kogukondadega. - Boal tahtis publikust teha aktiivse osaleja. Tavaline teater on survestav, sest vaataja ei saa sõna/ennast väljendada. Spect-actors....
EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Li...
Uurimustöö Jõusaal SISUKORD I. SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 II. KÜSITLUS.............................................................................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID...............................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Kristin Lichtfeldt 10.T klass STRESS JA SELLEST HOIDUMINE Psühholoogia referaat Hindajad: Eda Peinar ja Liivo Raudver Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda..............................
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
Õppimine ja mälu Tallinn 19.04.09 1 Õppimise psühholoogiline käsitlus Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise ja inimsuhete sfääri, tundeelu, eelarvamuste ja uskumuste kujunemise. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut....
Peet Vallak "Elu nullpunkt" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" Peet Vallaku novelle lugedes liigub aeg linnutiivul. Tema kirjastiil on kergest hoomatav ja kaasaviiv. Kui esimesed novellid "Elu nullpunktis" on sünge varjundiga ning kujutavad pigem tegelaste õnnetut saatust, siis lõpupoole ja eriti Lambavaras Näpsi lorijuttudes saab lugeda lustlikemaid lugusid ning endiselt kirevate tegelaste kentsakaid ja muigama panevaid elu keerdkäike. "Epp Pillarpardi Punjapa potitehases" on samuti kirjutatud võrdlemisi humoorikas võtmes. Ühendavaks lüliks nii süngete ja kohati kõhedate lugude ning lõbusamate juttude vahel on aga Vallaku uskumatult kirevad ning erinevad karakterid. Iga järgmise loo tegelaste puhul saab paralleele tõmmata ka tänapäeva inimesega. Kui ümbritsev maailm muutub ja areneb, läheb sellega kaasa ka inimene, aga põhiline loomus jääb. Lahkus, kadedus, isekus, lootus, härdus, õiglus, viha, armastus, kahjurõõm jms on ja jääb i...
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.........................................................................
KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID Referaat SISIKORD SISEJUHASTUS.........................................................................................3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS......................................................4 KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID....7 KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.......................9 Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid......................................9 Tehnilised barjäärid..................................................................................... 9 Inim- kommunikatsiooni barjäärid.............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 ...
E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda ...
EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? Emotsioon on ahelprotsess, millega kaasnevad kogu keha haaravad keerukad muutused inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige...
Theories of the Causes of Poverty. Annual Review of Sociology Käitumisteooria aluseks on käitumine ning vaesete käitumine suurendab nende vaesust. Paljudes olukordades on vaesusega seotud sellised riskid nagu üksikemadus, madal haridus ja töötus. Kui haridust laiendada ja viljakust vähendada, siis vaesus väheneks oluliselt. Eriti oluline on just noorte naiste haridus, kuna see on maailmas üks võimsamaid vaesusevastaseid käitumisi. Vaesus tekitab koormuse ning stressi, mis omakorda soodustavad vaesust rõhuvat käitumist. See loob halbu stiimuleid, mis õõnestavad motivatsiooni. Lisaks väidavad teadlased, et kultuur on vastus vaesusele, mis siis pärsib vaeste haridust, tööhõivet ja abiellumist või soodustab sõltuvust hoolekandest või väljaspool abielu sündinud lapsi. Vaesuse vähendamiseks on vaja vähendada sellise käitumisega inimeste levimust. Poliitilineteooria väidab, et vaesus on poliitiline tulemus, mil...
Vastused Kordamisküsimused kontrolltööks 23. oktoobril 2013 Keskkonnasotsioloogia 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskk...
1 Turundusplaan ettevõttele Estonian Air 1.1 Kokkuvõte Estonian Air on Eesti riigile ja SAS grupile kuuluv lennutranspordi teenuseid osutav firma, mis loodi 1. detsembril 1991. Lisaks reisijaveole rahvusvahelistel regulaarlendudel pakub Estonian Air kaubaveo teenust ning reisijavedu tellimuslendudel. Estonian Air, mille kodubaas on Tallinna lennujaamas, teostab lende 7 lennukiga ning on tööandjaks ligikaudu 200 inimesele. Estonian Airi liinivõrgustikku kuuluvad Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim. Estonian Airi jaoks on turundus tähtsal kohal, Estonian Airi turundus- ja arendusosakonna juhataja on Gunnar Mägi, PR direktor Ilona Eskelinen. Turundustegevus toimub suuresti läbi sotsiaalmeedia Estonian Air on aktiivne Twitteris, Facebookis (müügikanalina), samuti on reklaami ja müügi suurendamise eesmärgil käivitatud kaasturundusprogramm Estonian Airi kaasturundusprogramm ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL ERINEVAD KLIENDITÜÜBID JA NENDEGA SUHTLEMINE Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine". Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. Sõna Service on kasutusel aastast 1925 praeguses tähenduses. Klienditeeninduse moodustuvad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus, suhtlemisoskused, teeninduslik hoiak, teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). Valisin selle referaadi teemaks, kuna töötan juba 7 aastat asutuses AS EMT klienditeenindajana. Viimased kaks aastat olen olnud telemarketingi müügikonsultant kus tahes-tahtmata puutun kokku keeruliste ...
REALISM Sõna ,,ralism" on tuletatud ladinakeelsest omadussõnast realis, mis tähendab tõeline, esemeline, materiaalne. Realsim kirjandusvooluna tekkis Euroopas alates 1830. aastaist. Esialgu tähendas realism eelkõige vastuseisu romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi jooksul olid mõlemad kirjandusnähtused põimunud kahe osapoolega tervikuks. Realistid püüdsis kirjutada oma kaasaegsest elust nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Tõeotsingutel võis kirjanik kohata kõike: sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma, raha- ja võimuahnitsemist, väärastunud inimesi jne. Ühiskonna pahede avalikustamist võis võrdsustada sotsiaalsete olude kriitikaga ja sellist suunda kirjanduses nimetati XIX saja...
annaabi.ee 
