Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Relatiivsusteooria kasulikkus lihtinimesele (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast?
Relatiivsusteooria
Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast?
Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head ja väärtuslikku annab see teadmine mulle ? Lugesin hiljuti ühte artiklit , kus oli kirjas, et mida kõrgemal sa elad , seda kiiremini vananed. Ehk kui sa elad 102- korruselise Epmire State Buildingu tipus , siis vananed sa 104 miljondiku sekundi võrra kiiremini kui esimesel korrusel elav inimene. Teadlaste jaoks oli see pikema ajaline kvantaatomkelladega katsetus täielik sensatsioon, mis tõestas seda, et Einsteini relatiivsusteooria kehtib ka inimese kohta. Seda et aeg liigub kõrgemal kiiremini edasi, kuna seal on gravitatsiooni mõju väiksem. Selline teadmine võib suure tõenäosusega tähtsat rolli mängida raketiteaduses või geofüüsikas, ent minu igapäevase elu suhtes on sellise teadmise väärtus väga minimaalne, sest kas on tõesti vahet selles, kas inimene sureb 1 sekund hiljem või varem. Võibolla mõne jaoks on, ent mina seda väga oluliseks ei pea.
Hoopis olulisem teadmine on minu jaoks see, et autode juures tavakasutuses olev pliiaku sõltub suures osas relatiivsusteooria mõjudest. Teadlased on välja arvutanud, et 2,1 voldise aku pingest 1,7-1,8 volti ehk 80-85% tekib relatiivsusteooriaga seotud mõjude tõttu. Üldiselt tulevad relatiivsusteooria mõjud esile siis, kui kiired elektronid liiguvad raske aatomituuma läheduses. Need relatiivsed mõjud kaasavad kõike, mis sõltub valguse kiirusest. Pliiaku sisaldab pliidioksiidist koosnevat positiivset elektroodi, pliist koosnevat negatiivset elektroodi ning väävelhappest elektrolüüti. Teadlaste arvutused näitasid, et relatiivsusteooria mõjutab akut eelkõige pliidioksiidist koosneva positiivse elektroodi kaudu ning osaliselt ka keemiliste reaktsioonide toimel tekkiva pliisulfaadi mõjul. Selline avastus annab teadlastele mõista, et relatiivsusteooriast tulenevad mõjutused ei lase meil pliiakusid oluliselt efektiivsemaks muuta. Ent selline teadmine annab siiski meie ühiskonna teadlastele inspiratsiooni paremate alternatiivide leidmiseks. Loodan, et soomlaste avastus ning uus mõistmine akude toimemehhanismidest loob teadlastele uue suuna, kust võib leida paremaid lahendusi, kuna minu jaoks on tulevikus väga oluline, kui efektiivne ja kvaliteetne aku on minu autol.
Nii mina kui ka kindlasti iga teine poiss on kindlasti teatud hetkel oma elus mõelnud sellest, kas ajas rändamine on võimalik. Sel teemal on isegi loodud palju ulmefilme, mis enamjaolt kõik on jätnud optimistlikku suhtumise ajarändamise võimalikkusesse. Ajarännak tulevikku on Albert Einsteini relatiivsusteooria tunnustatud ja üks tähtsamaid tahke. Teadlased on seda nii katselistes kui ka praktilistes olukordades korduvalt kontrollinud. Ehk kui meil, inimestel oleks olemas juba piisavalt hea kosmosetehnika, mis võimaldaks meil liikuda kiirelt ja ohutult mitme tuhande valgusaasta kaugusele, siis oleks reaalselt võimalik meist igaühel rännata tulevikku. Aeg kulgeb ruumi erinevates asukohtades viibivate isikute suhtes erinevalt. Minu enda elu mõjutab see teadmine siiski nii palju, et sel juhul oleks mul võimalus üks oma lapsepõlve unistus ellu viia
Relatiivsusteooriast on tegelikult kasu meile kõigile, sest me kõik oleme mõjutatud füüsika seadustest ja teaduse käekäigust. Relatiivsusteooria mõistmine aitab meil luua uusi ja paremaid lahendusi, tehnoloogiaid , et meie ühiskond oleks võimalikult innovaatiline ja hea elamispaik. Põhiline on aga see ,et tänu Einsteini elutööle on meil oluliselt kiirem ja lihtsam võimalus saada kosmosekodanikeks, kuna tema teadmised aitavad meie teadlastel oluliselt mugavamalt ja efektiivsemalt välja arendada uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad meil saada paremateks kosmoseränduriteks ning enda elu valitsejateks.
Relatiivsusteooria kasulikkus lihtinimesele #1 Relatiivsusteooria kasulikkus lihtinimesele #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dragoon358 Õppematerjali autor
Mis kasu on Relatiivsusteooriast lihtinimesele.

Sarnased õppematerjalid

Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline

Üldpsühholoogia
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline

Karjäärinõustamine
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

.............................................................................103 1.2.17.10 Kvantväljateooria ............................................................................................................................................104 1.2.17.11 Elektromagnetlaine ja aegruum ......................................................................................................................108 1.2.17.12 Ajas rändamise füüsika ja relatiivsusteooria ...................................................................................................114 1.2.17.13 Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ..............................................................................................................120 1.2.17.14 Valguse tekkimine hyperruumi ehk väljaspool aegruumi ...............................................................................123 1.2.17

elektromagnetism
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk

Kirjandus
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
Filosoofia SH
60
doc

Filosoofia SH

Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........

Filosoofia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun