Euro
plussid ja miinused
Lugupeetud direktor , kallid õpetajad, head koolikaaslased ja saalis viibijad.
Minu nimi on *..* ja ma sooviksin teile rääkida teemast:“ Euro
plussid ja miinused“.
Euro
kasutusele võtuga tekivad mitmed küsimused. Kas eesti rahvas tahab
ikka eurot? Kas hinnad tõusevad? Mis on euros head? Mida teha, et
euro tulekuks paremini valmis olla?
Eesti
krooni eest võitlev jurist ja ajaloolane Anti Poolamets tellis oma
raha eest uuringu, et selgitada rahva meelsus euro suhtes.
Üleriigilise avaliku arvamuse käigus küsitleti üle 1500 inimese.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sander häng
Õppematerjali autor
Eurole üleminek Eestis Teemad · Mis on euroala? · Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Miks on eurole üleminek kasulik? · Kuidas vältida hinnatõusu? Mis on euroala? · Euroalasse kuulub 16 Euroopa Liidu riiki, kus on kasutusel euro. · Eestist saab 01.01.2011 euroala 17. liige. · Euroala on teine kõige suurem majanduspiirkond maailmas USA kõrval (15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus.
Uurimistöö Koostaja: NIMI Juhendaja: NIMI LINN AASTA Sisukord Sisu Sisu............................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 Ülevaade euro kohta...................................................................................................................................... 3 Kas teadsite, et ............................................................................................................................................ 5 Millised on euroalaga ühinemise kriteeriumid?.............................................................................................. 6 Euro plussid ja miinused...............................
EESTI MÜNDID Käibemündid Meenemündid 5 senti 10 krooni (rahareform) 10 senti 10 krooni (XXV Olümpia) 20 senti 100 krooni (rahareform) 20 senti 1997 100 krooni (olümpia) 50 senti 10 krooni (EV - 80) 1 kroon 100 krooni (EV - 80) 1 kroon 1998 500 krooni (EV - 80) 1 kroon (EV - 15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt) 90) 5 krooni (EV - 1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130) 75) 5 krooni (EP - 10 krooni (Tartu Ülikool) 75) 100 krooni (kroon - 10) 10 krooni (Eesti lipp) 100 krooni (Eesti olümpiavõitjad) 10 krooni (taliolümpia) 100 krooni (Estonia Teater - 100) 100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90)
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse Õppetool Gaili Lall ÄJ-09 Muutused Eesti majanduses seoses euro tulekuga Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1. Eurole ülemineku ajakava
........................ 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1....
Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis rahana käibel euro. (wikipedia. 2012. Raha. [Online] http://et.wikipedia.org/wiki/Raha. 03.04.12)
12 Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP), mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust Euroopa Liidus (EL). EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Euroopa Keskpank koosneb kolmest organist. EKP juhatus, mis teostab igapäevast juhtimist. Juhatusse kuulub 6 liiget(1 president,1 asepresident ja 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks. EKP nõukogu, mis määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata
mittekvalifitseeritud töö osas. Kuigi töötuid tuleb juurde, hakatakse ilmselt neile rohkem töötu abiraha maksma. Arvati ka, et erinevast rahvusest segaabielude arv hakkab suurenema, seda tänu uue tööjõu liikumisele. On huvitav märkida, et ettevõtjad tõid nii euroliitu astumise positiivsete kui negatiivsete külgedena välja enamasti üleüldised võimalikud arengutendentsid, plussid ja miinused. See, kuidas kogu protsess hakkab mõjutama neid endid ja nende firmasid, on veel täiesti läbi tunnetamata. Enamus väljendas oma positiivset suhtumist Euroopa Liitu selle läbi, et pidas oma firma tulevikku lihtsalt lootustandvaks. ,,Eestil pole tegelikult valikut- kui me Euroopa Liiduga ei ühineks, siis me areneksime tagurpidi. Firmad igatahes võidavad sellisest liidust." Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid