Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtum Praktikast - Anton Tšehhov (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui oli õues hõikas keegi talle et kes see tuleb?

JUHTUM PRAKTIKAST
ANTON TŠEHHOV
Professor sai Ljalikovide vabrikust telegrammi ,et ta peaks kiiresti kohale sõitma (saadeti pikk segane telegramm kus ta luges välja et peretütar on haige) ei läinud ise vaid saatis oma ordinaatori Korljovi. Koroljovile tuldi vastu , kutsar oli väga sõdurliku käitumisega( jah ja ei vastused). Koroljov ei ole maa inimene ja ta ei ole sellega harjunud ( samal ajal jutustatakse loodusest, milline see on jne.) ta nägi kaarikust neid vabrikuid ja mõtles kõike negatiivset mis seal seinte vahel võib olla ,et milline räpakus jne. kui nad olid jõudnud kohale väravast sisse olid kõik kohad riideid ja märgi pesu täis , majas oli tolmukiht. Koroljov sai kohe aru et vastuvõtjad ei olnud haritud inimesed ja kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib surra. Koroljov läks haige juurde ja avastas et too on täpselt samasugune ja sama inetu nagu tema ema.(haletses mõtetes teda) Koroljov soovitas tal rahuneda kuna närvidega pidi probleemi olema ja äkitselt toodi lamp tuppa ja ta nägi seda koledat Liisat nüüd hoopis haavatava ja naiselikuna , Liisa puhkes nutma ja Ema puhkes nutma Koroljov lohutas ja ütles et ei ole mõtet nüüd pisaraid valada . Ning äkitselt ütles Ema Koroljovile et oleks aeg Liisal mehele minna. Üksikasjalikult hakati rääkima ja Koroljovil tekkis igavus , tema jutule räägiti vahele koguaeg . Ta tahtis rongipeale tagasi minna aga teda paluti sinna jääma, naised nutsid ja palusid teda .Kõik lambid pandi põlema tema jaoks (samal ajal koroljov oma mõtetes – kõik need maalid on ni maitsetud ja labased ja kõik see maja sisustus on liiga matslik ja labane tema jaoks et ei tuleks siia mitte mingisuguse hinna eest elama) . Lastepreili kutsus teda jooma midagi. Ning räägiti ja kiideti endast. Kedagi ei huitanud see et doktoril Moskvas töö ootab vaid iga hinna eest taheti teda sinna jätta . Nad sõid ja jõid veini , Koroljov küsis kas teil siin ühtegi meest ei ole ja nad rääkisid et viimane suri ka poolteist aastat tagasi ära. Pärast õhtusööki saadeti doktor oma tuppa (oli pühapäev). Kui ta oli oma toas vaatas aknast välja ja nägi viite vabrikut hakkasid tal jälle negatiivsed mõtted – mis kõik on seal sees ja kuidas seal töö käib, talle ei meeldinud see. ( omaniku nimi oli Hristina Dmitrijevna). Koroljov mõtles kui ebatervislik töö see on ja kui vähe nad sellega teenivad et Hristina kes oli teda kostitanud saaks sterletit süüa ja madeirat juua. Mingisugune hääl tuli mida ta ka saabudes kuulis (üksteistkorda nagu oleks metalli vastu virutatud) , ja siis kuulis veel , mõtles välja vaatama minna ja kui oli õues hõikas keegi talle et „ kes see tuleb?” ja siis Koroljov mõtles et siin käib asi nagu vanglas. ( kirjeldatakse loodust ja looduse hääli). Koroljov läks laua virna peale istuma ja mõtles et selle kõige kurja taga on saatan kes teda jälgib, vaatas aknaid , oli omaette . Jälle kostus see hääl aga nüüd kaksteist korda ja aina hullemaks läksid hääled, Koroljovil hakkas hirmus . Hommik hakkas saabuma, ta sisenes majja ja kuulis et keegi ei magagi , mõtles et läheb vaatab kuidas Liisal on. Liisa ei maganud ja oli kasimatu juuksed sassis ja magamata, Koroljov küsis mis viga on? Liisa rääkis talle kuidas kõik siin majas teda häirib(see elu need hääled jne) ja et kuidas ta tundis kohe sidet kui ta Koroljovi nägi. Liisa rääkis et ta on väga üksik ja tal ei ole sõpru ning päeviti ta loeb ja öösiti näeb saatanaid ja varjusid. Koroljov tundis et Liisa ei olegi halb inimene vaid siiras ja temas on miskit mis on ka temas endis. Liisa rääkis et tahab jätta vabrikud ja et see rikaste teema ei huvita teda( Liisa oli pärijanna). Koroljov käskis Liisal magama heita ja läks ise ka. Järgmisel päeval tuli sõiduk Koroljovi ära viima ja kõik tulid teda saatma .(kirjeldatakse lõokeste lõõritamist ja loodust) .Liisa vaatas nukralt ja kurvalt talle otsa nagu alati ta tegi nagu oleks tahtnud midagi öelda. Kui Koroljov lahkus sealt õuest troikaga( sõiduvahend) kadusid kõik mõtted nendest viimastest päevadest ja kõik mis seal toimus ununes ja ta nautis seda et saab koju sõita ja päike paistab talle peale , tal oli hea olla.
(Koroljov oli praktikal professori juures ja saadeti kolme omamoodi kibestunud rikka aga mitte korra armastava naise juurde pere noorimat ravima. Lasteema nimi oli Hristina, ja oli Proua kellest eriti ei räägitud. Liisa oli kahekümne aastane Hristina tütar)
Juhtum Praktikast - Anton Tšehhov #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tenekene Õppematerjali autor
põhjalik sisukokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Turgenev-Aadlipesa
4
doc

Turgenev "Aadlipesa"

a. mustaverd Surotska ja umbes 50. a. Nastasja Karpovna Ogarkova. Marfa palus Lavretskil ema ja vanaema haual ära käia, samuti oleks vaja ka Glafira eest hilgepalvet lugeda. Enne lahkumist ütles Marfa Timofevnaveel, et ega Liisa Pansinile lähe, et ärgu mees muretsegu. Lavretski vastu, et ei muretse ja lahkus. 4 tundi hiljem sõitis Lavretski kodu poole. Pärale jõudes ootas teda trepi alumisel astmel taat Anton. Lavretski läks maja üle vaatama, jõudes Glafira Petrovna tuppa, läks Anton koos toapoisiga hobusetalli ja tõllakuuri avama. Antoni asemel ilmus tuppa eideke. Teda hüüti Apraksejaks. Maja üle vaadanud, läks Lavretski aeda ning jäi sellega rahule. Hiljem tegi ka jalutuskäigu külas. Õhtuks oli ta kõht tühi. Anton püüdis kinni vana kana, tappis ja kitkus ära. Tegi ka viimastest teede jäänustest teed. Lavretski palus teha endale magamis asemesöögituppa. Kahe nädalaga seadis Fjodor maja korda, puhastas õue ja aia. Lavretskist toodi mugav

Kirjandus
Friedebert Tuglas-Väike Illimar
8
docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaigus

Kirjandus
Lydia Koidula - Tammiste küla-veskitondid
5
rtf

Lydia Koidula - Tammiste küla "veskitondid"

Tammiste küla "veskitondid" Oli küünlakuu, väljas oli pime ja tuul puhus. Veskivaremetest, mis asusid Tammistekülast paari versta kaugusel metsas, ei julgenud keegi mööda käia, sest just sel ajal võisid veskitondid liikvel olla. Saardaru küla mäeotsa talu oli vana ja must, kuid enne olid siin inimesed jõudsalt elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nend

Eesti keel
Arved Viirlaid-Ristideta hauad-kokkuvõte peatükkide kaupa
8
doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üla vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta poeg Mihkel tuli koju, kuid ta on väga haige. Mihkel olevat Taavit Tallinnas näinud. Ilme ei saanud selle uudise tõttu öösel magadagi. Järgmisel hommikul asus ta Tallinna poole teele. Jaamast ta Tallinnasse sõita ei saanud, sest raudtee oli õhitud. Ta suundus poja Lembituga teele tagasi. Peagi võttis neid peale juudist autojuht. Tallinnas läksid nad Arno ja Liisa poole. Taavi jäi järjekordsest

Kirjandus
Arved Viirlaid Ristideta hauad
16
doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üle vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta poeg Mihkel tuli koju, kuid ta on väga haige. Mihkel olevat Taavit Tallinnas näinud. Ilme ei saanud selle uudise tõttu öösel magadagi. Järgmisel hommikul asus ta Tallinna poole teele. Jaamast ta Tallinnasse sõita ei saanud, sest raudtee oli õhitud. Ta suundus poja Lembituga teele tagasi. Peagi võttis neid peale juudist autojuht. Tallinnas läksid nad Arno ja Liisa poole. Taavi jäi järjekordsest

Eesti kirjandus
Tõde ja õigus IV kõide
12
doc

Tõde ja õigus IV kõide

Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki ­ noorem t

Kirjandus
tõde ja õigus II köide
10
doc

tõde ja õigus II köide

Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike lo

10,klass
Tõde ja õigus II kõide
10
doc

Tõde ja õigus II kõide

Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike lo

Kirjandus




Kommentaarid (4)

rendoqoz profiilipilt
rendoqoz: Päris suur on küll, soovitan
22:05 12-05-2010
wondo93 profiilipilt
wondo93: Korralik, Tänud!
18:06 31-10-2011
mummulinekomm profiilipilt
mummulinekomm: lahe jeejejejej
17:36 25-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun