Juhtum Praktikast - Anton Tšehhov (4)

JUHTUM PRAKTIKAST
ANTON TŠEHHOV
Professor sai Ljalikovide vabrikust telegrammi ,et ta peaks kiiresti kohale sõitma (saadeti pikk segane telegramm kus ta luges välja et peretütar on haige) ei läinud ise vaid saatis oma ordinaatori Korljovi. Koroljovile tuldi vastu , kutsar oli väga sõdurliku käitumisega( jah ja ei vastused). Koroljov ei ole maa inimene ja ta ei ole sellega harjunud ( samal ajal jutustatakse loodusest, milline see on jne.) ta nägi kaarikust neid vabrikuid ja mõtles kõike negatiivset mis seal seinte vahel võib olla ,et milline räpakus jne. kui nad olid jõudnud kohale väravast sisse olid kõik kohad riideid ja märgi pesu täis , majas oli tolmukiht. Koroljov sai kohe aru et vastuvõtjad ei olnud haritud inimesed ja kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib surra. Koroljov läks haige juurde ja avastas et too on täpselt samasugune ja sama inetu nagu tema ema.(haletses mõtetes teda) Koroljov soovitas tal rahuneda kuna närvidega pidi probleemi olema ja äkitselt toodi lamp tuppa ja ta nägi seda koledat Liisat nüüd hoopis haavatava ja naiselikuna , Liisa puhkes nutma ja Ema puhkes nutma Koroljov lohutas ja ütles et ei ole mõtet nüüd pisaraid valada . Ning äkitselt ütles Ema Koroljovile et oleks aeg Liisal mehele minna. Üksikasjalikult hakati rääkima ja Koroljovil tekkis igavus , tema jutule räägiti vahele koguaeg . Ta tahtis rongipeale tagasi minna aga teda paluti sinna jääma, naised nutsid ja palusid teda .Kõik lambid pandi põlema tema jaoks (samal ajal koroljov oma mõtetes – kõik need maalid on ni maitsetud ja labased ja kõik see maja sisustus on liiga matslik ja labane tema jaoks et ei tuleks siia mitte mingisuguse hinna eest elama) . Lastepreili kutsus teda jooma midagi. Ning räägiti ja kiideti endast. Kedagi ei huitanud see et doktoril Moskvas töö ootab vaid iga hinna eest taheti teda sinna jätta . Nad sõid ja jõid veini , Koroljov küsis kas teil siin ühtegi meest ei ole ja nad rääkisid et viimane suri ka poolteist aastat tagasi ära. Pärast õhtusööki saadeti doktor oma tuppa (oli pühapäev). Kui ta oli oma toas vaatas aknast välja ja nägi viite vabrikut hakkasid tal jälle negatiivsed mõtted – mis kõik on seal sees ja kuidas seal töö käib, talle ei meeldinud see. ( omaniku nimi oli Hristina Dmitrijevna). Koroljov mõtles kui ebatervislik töö see on ja kui vähe nad sellega teenivad et Hristina kes oli teda kostitanud saaks sterletit süüa ja madeirat juua. Mingisugune hääl tuli mida ta ka saabudes kuulis (üksteistkorda nagu oleks metalli vastu virutatud) , ja siis kuulis veel , mõtles välja vaatama minna ja kui oli õues hõikas keegi talle et „ kes see tuleb?” ja siis Koroljov mõtles et siin käib asi nagu vanglas. ( kirjeldatakse loodust ja looduse hääli). Koroljov läks laua virna peale istuma ja mõtles et selle kõige kurja taga on saatan kes teda jälgib, vaatas aknaid , oli omaette . Jälle kostus see hääl aga nüüd kaksteist korda ja aina hullemaks läksid hääled, Koroljovil hakkas hirmus . Hommik hakkas saabuma, ta sisenes majja ja kuulis et keegi ei magagi , mõtles et läheb vaatab kuidas Liisal on. Liisa ei maganud ja oli kasimatu juuksed sassis ja magamata, Koroljov küsis mis viga on? Liisa rääkis talle kuidas kõik siin majas teda häirib(see elu need hääled jne) ja et kuidas ta tundis kohe sidet kui ta Koroljovi nägi. Liisa rääkis et ta on väga üksik ja tal ei ole sõpru ning päeviti ta loeb ja öösiti näeb saatanaid ja varjusid. Koroljov tundis et Liisa ei olegi halb inimene vaid siiras ja temas on miskit mis on ka temas endis. Liisa rääkis et tahab jätta vabrikud ja et see rikaste teema ei huvita teda( Liisa oli pärijanna). Koroljov käskis Liisal magama heita ja läks ise ka. Järgmisel päeval tuli sõiduk Koroljovi ära viima ja kõik tulid teda saatma .(kirjeldatakse lõokeste lõõritamist ja loodust) .Liisa vaatas nukralt ja kurvalt talle otsa nagu alati ta tegi nagu oleks tahtnud midagi öelda. Kui Koroljov lahkus sealt õuest troikaga( sõiduvahend) kadusid kõik mõtted nendest viimastest päevadest ja kõik mis seal toimus ununes ja ta nautis seda et saab koju sõita ja päike paistab talle peale , tal oli hea olla.
(Koroljov oli praktikal professori juures ja saadeti kolme omamoodi kibestunud rikka aga mitte korra armastava naise juurde pere noorimat ravima. Lasteema nimi oli Hristina, ja oli Proua kellest eriti ei räägitud. Liisa oli kahekümne aastane Hristina tütar)