Presidentaalne valitsemiskord Eestis - kas oleks mõtet? (1)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Teesid

1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil

Politoloogia

14

doc

Valitsemine ja avalik haldus

Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine...................................

Ühiskonnaõpetus

20

docx

Ühiskonna arvestuse kordamisteemad ja vastused

Heaoluriik tekkis industriaalühiskonna tagajärjel. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riigi klassikalised funktsioonid: 1. kord, turvalisus 2. kaitse välisvaenlaste eest 8. Millised on peamised riigivalitsemisvormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? ● Vabariik - mittepärilik: 1. parlamentaarne - parlamentarism - Eesti 2. presidentaalne- presidentalism - Ameerika ● Monarhia - pärilik: 1. konstitutsiooniline - Luksemburg 2. absoluutne - Vatikan 9. Riigi haldusliku korralduse vormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? 1. unitaarriik (üks võimukeskus) - Eesti 2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3

Inimene ja ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Ühiskonna valitsemine

mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives ­ kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte; b) võitlus monopolidega mistahes majandusharus; c) ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende üle alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus); d) lobitöö kontroll; e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine:

Ühiskond

76

docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9

Ühiskond

11

docx

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted:

12. klassi ühiskond

11

doc

Ühiskond

Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule. Valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest, kuid tal tuleb parlamendile sellest aru anda.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)