50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
enelyyy
Õppematerjali autor
haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ju välja, et enamus patsiente haiglas on vabatahtlikult. Nad sattusid vaimuhaiglasse kas mõne tuttava või enda initsatiivil ning oles seal, oodati neilt vastavadt käitumist. Selles keskkonnas muutus ,,ebanormaalne" käitumine ,,normaalseks" ja karmi resiimi läbi hoidis haigla end aastaid rutiinselt üleval.
Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'is, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'isse. Raamat algab külakoolist, kuhu saabub uus õpilane. Ta nimi on Charles Bovary. Poiss on ääretult häbelik ja pisut uje. Pärast külakooli asub noormees õppima arstiteadust, mille lõpetamisega tekkis algul probleeme. Eksamid õnnestusid alles teisel korral. Charlesi ema korraldab pärast õpinguid pojale Tostes'is praktika. Samal ajal leiab ta poeg endale aastaid vanema naise, kes
romaani: ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra". Nende teoste peategelasteks on kaks täiesti erineva päritolu, unistuste ja elukäiguga naist. Neid seob vaid fakt, et mõlemad on tõesti sündinud lood. Samas ei ole nad tavalised naised, vaid pigem olendid, keda ühiskond reeglina välja tõrjub prostituut ja enesetapja. Sellest hoolimata jäävad nad iseendaks, ega hooli sellest, mida tegelikkus peab õigeks või valeks. Nad leiavad ise tee selleni. Otsustada enda elu üle ise kas see pole mitte julgem tegu kui miski muu? Uurimustöö eesmärk ongi selgitada, kuidas leida iseennast ja teed armastuse juurde. See on aga protsess, mille käigus analüüsin tegelaste elukäiku, enesetunnetust ja suhteid. Analüüsin eraldi Maria ja Veronika lugu üritades näha maailma nende silmade läbi. Oma töö koostamisel kasutasin põhiliselt järgmisi allikaid: Paulo Coelho ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" ning Paulo Coelho ametlikku interneti lehekülge
Toomas Nipernaadi oli töömees. Kindlasti raske töö mees. Ta tegi oma tööd kindlasti sama osavalt ja kiirest kui ta mõtles välja oma väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust
need tegelased tegid midagi sellist, milleks nad võib olla muidu ei oleks üldsegi suutelised. 6. Juuditile vastandub Olovernes. Arutle kuidas. Olovernes oli saanud kuulsaks tänu oma heale iseloomule, näiteks ta oli vägagi heatahtlik ja sõbralik nii vaenlase kui ka sõbraga. Lisaks veel muidugi tema edukad sõjaretked. Kuid Olovernes tegelikult ei tahtnudki kõike seda kuulsust saada, ta tahtis isegi rohkem olla tavainimene. See eest Juudit oli teistsugune. Tema ihkas kuulsust üle kõige, kuna talle meeldis olla rahva jaoks eeskuju. Ta tahtis olla Iisraeli kuninganna ja sünnitada kunginapoegi ja-tütreid. Lõpuks oligi see põhjuseks miks Juudit Olovernese tappis, kuna Juudit ihkas kuulsust, aga Olovernes ei ihanud. 7. Arutle, kas Juudit võitis või kaotas. Juudit kohe kindlasti kaotas, sest ta tappis mehe, keda ta armastas, Olovernese. Lisaks veel tema käitumise tagajärjena surid Osias ja Nimetu. Juudit kaotas ka rahva austuse ja
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
poegadele väga tähtis. Langetõbi jäi Dostojevskit vaevama kogu eluks. See näitab, kuidas isa äkiline surm teda mõjutas. 3. Dostojevski võis ühe ööga kaardimängus või doominos võita isegi 1000 rubla. Kommentaar: Kindlasti ta ainult ei võitund, vaid ka kaotas. Mängurluses peitub tema isiksuse eripära vastuolud tema iseloomus. Ta küll võitis ja kaotas, kuid ilmselt polnud ta nn narkomaan, kes ei suuda hasartmängudest eemale hoida 4. Dostojevski elas üle iseenda hukkamise, see asendati sunnitöö ja sõjaväeteenistusega. Kommentaar: Hukkamisest pääsemine oli kindlasti sokk ja õnn üheaegselt. Inimese närvisüsteemile ei mõju see kindlasti hästi. Petrasevski ringi liikmena pidi ta aga sellega arvestama, et ükskord nad tabatakse. 5. Dostojevskile määrati 4 aastat sunnitööd Kommentaar: Sunnitööd kujutas Dostojevski ka ,,Kuritöös ja Karistuses". Ka oma kogemusi vanglast kasutas ta hiljem oma teostes
visuaalsest türanniast ja konkreetsetest pildilistest nõuetest narratiivile, võimaldades kirjutada ideid otse filmilindile. Astruc selgitab caméra-stylo ehk kaamera-sulepea põhimõtet järgmiselt: „Filmindusest saab lihtsalt öeldes väljendusvahend, just nagu teised kunstivormid on seda eelnevalt olnud, eriti maalimine ja kirjandus [...] meedium, milles ja mille kaudu kunstnikud saaksid väljendada oma mõtteid, olgu need nii abstraktsed kui tahes, või tõlgendada oma kinnismõtteid täpselt samuti nagu nad teeksid seda kaasaegses essees või romaanis. Seetõttu tahaksin seda filmikunsti uut ajastut kutsuda caméra-stylo ajastuks.“ (Astruc, 1948) Hilisemale Cahiers’i kriitikute autoriteooriale võib inspiratsiooniks pidada aga järgnevaid sõnu samast artiklist: „1920ndate puhta kino ja filmitud teatri vahel on piisavalt ruumi ka teistsuguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid