Kunstiteose analüüs - Bernt Notke Danse Macabre (0)

Jüri Pranstibel
10D. (xD)
Kunstiteose analüüs
Bernt Notke – „ Danse Macabre“ („ Surmatants “)
Vaadeldav kunstiteos on vaid osa Bernt Notke maalist „Surmatants“, mis pärineb 15. sajandist. Maalil tantsivad Surma kujutavad luukered mitmete pealtnäha rikaste inimestega. Maal sümboliseerib surma vältimatust ja elu paratamatut kaduvust. Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga.
Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja põgenemisvõimalust ei ole.
Maali uurides selgus, et autor ei tea või ei pidanud tähtsaks inimese anatoomiat, sest luukered on väga veidrates poosides. Luukeredel on ka roideid liiga palju - sellest võiks järeldada, et tegemist pole inimestega, kuid arvatavasti on kunstnik asja lihtsalt kahe silma vahele jätnud või on tahtnud teost eripärasemaks muuta. Luukeredel on sääreluid kahe asemel üks ja huvitav on see, et luukeredel ei paista lihaseid olevat, kuid sellegipoolest, katab neid nahk ning ühel luukeredest paistavad isegi juuksed olema. Kõige reaalsusetum maali juures on surnute üles ärkamine ning nende tantsimine. Luukerede tantsimine võib viidata nende rõõmsameelsusele, kuid tekitab maali juures ka ulmelisust ja kõhedustunnet. Et väljendada maali negatiivset olustikku on Notke kasutanud rohkem tumedamaid toone, kuid erksamaid punaseid toone on ära kasutatud kunstiteose idee ja tähtsama rõhutamiseks. Heledate rebenenud rätikutega on autor katnud luukerede keha. Luukerede keha katmise põhjuseks võis olla austus esivanemate vastu, kuid keha katmine võib olla ka mitmeotstarbeline ja kunstnik on proovinud sedamoodi teost huvitavamaks teha.
Maalil on tähelepandav riigiõun, mis sümboliseeris Venemaal riigivõimu, valitsetavaid alasid ja ühtset riiki. Riigiõuna hoidis käes keiser või tsaar ja seda hoiti vasakus käes, kuid riigiõuna ei ole Eestis kunagi kasutatud seega on teos seotud Venemaa kultuuriga.
Kunstiteoses on vähe tähelepanu püüdev taust, millel on märgata järv ja selle taga ning kõrval suurel hulgal kirikuid ning loss. Maali taustaks tundub olema suurem linn ja elanikkond paistab välja osaliselt rikas. Maastik näib künklik ning küngastel on nähtavad mitmed koerad oma peremeesteega, nii jahikoerad – tõenäoliselt hurdad kui ka linnakodanike krantsid. Koerad olid sel ajal väga kallid ja lihtrahval polnud koerte soetamiseks ja ülalpidamiseks piisavalt raha. Linna kõrval on lehtmets ja lehtpuude vähesel määral kollakatest toonidest võib järeldada, et tegemist on suve lõpuga. Kunstnik pole taimestikule erilist rõhku pannud , kuid taimestik surma poole liikuvate inimeste kõrval on kirev .
Luukerede all on taimestik sisse tallatud, seega võib järeldada, et luukered on seda sama teed mööda korduvalt liikunud. Tee lõpus istub luukere mingit laadi torupilliga, sel luukerel on pea ümber seotud riie , mis võib-olla varjab luukerel mõnda koljuluumurdu või on lihtsalt kaunistuseks. Tee lõppeb mingit laadi kantseliga või mõne muu ehitisega, mille taga seisab hirmunud näoga, vaesema väljanägemisega keskeas mees. Mehe ülesandeks on arvatavasti informatsiooni edastamine või ta on lihtsalt laulumees, sest tal on suu praokil.
Kunstiteos on üsnagi huvitav ja seda saab vaadelda mitmest erinevast perspektiivist aga siiski pole tegemist väga lummava maaliga . Vaadeldav maal võib olla küll üks Eesti hinnalisemaid maale Bernt Notke kuulsusest tingituna, kuid selle maali hind ei ole kindlasti maali endaga väga palju seotud. Teose juures ei meeldi mulle selle negatiivsus .