8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi põhimõtetle toetumine ja nende väärtustamine, 1 kindel tunnus- eneseteadvus. PS! sinna 8, küsimusele võib veel lisada, et gootile iseloomulik kõrgus muutub madalaks! 9). Mida tähendab sõna renessans ja miks see kasutusele võeti? RNESSANS- selle teljeks on humanism, esile tõstetakse inimese tarkus, julgus, ilu, isikuvabadus. eesmärke saavutati vahendeid valimata,pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine). Võeti kasutusele seoses uue maailmavaate kujunemisega. 10). Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? See on, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) 11). Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kas kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Kõige tabavamalt iseloomustas seda Niccolo Machiavell- tema
kõigi osapoolte vajadusi ning kahjustab kõige vähem igaühe jätkusuutlikkust. · Oma tegevuses püüeldakse õiglase lahendi poole. Kui üks osapooltest petab teisi ja püüab suurendada oma heaolu teiste arvelt, siis vastatakse talle tema tegu vääriva karistusega isegi siis kui see võib kahjustada ka karistajaid endid. Kes on Homo Hedonisticus ja milline on tema maailmavaade? · Homo Hedonisticus tähendab naudingutele pühendunud inimest, kuid ka meelehead taotlevat inimest. Naudingut võib sellisele inimesele pakkuda ka töö tegemine, enesepiinamine vms tegevused · Maailmavaade: Naudingutele keskenduv, toimetuleku tagamiseks pole enam tarvis teha tööd. · Tavaliselt on omane kolmanda või hilisema põlve eliidile
Ära võib tunda stereotüüpidesse langevaid tegelasi. Tähtsaks peetakse abielu austamist ja truudust, kuid samas ei ole haruldased olukorrad, kus antakse järgi oma ihadele ja unustakse kombekus. Väärtustakse armastust, ausust ja seda, et ei tohi ennast teiste silmas häbistada, sageli vaikitakse nii maha nii mõnigi patune tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine. Üks harudaselt rikas mees nimega Landolfo Ruffolo läheb pikale reisile, et suurendada oma maist vara. Algul üritas ta seda teha ausal teel kauplemisega, ent kui selgub, et tema head äriplaanid ei olegi nii tulusad otsustab too rünnata teisi laevu ja varastada nende vara. Ta suudab küll kokku ajada päris suure hulga raha, kui sattub hiljem ise röövimise ohvriks, jäädes viimaks maha abitu merehädalisena. Suureks õnneks päästab
jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus kõigil on mingi probleem. Teine vaatus kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus probleemid kerkivad taas üles, kuid õnneks leidub ka süüdlane - sampanja! Johann Straussi sädelev iroonia on sihitud naudingutele keskendunud ühiskonna pihta, kus sukeldutakse pea ees elumere lainetesse, kus keegi ei ole see, kellena ta näib ja kus kõik veavad kõiki ninapidi ning ollakse vähemalt üheks õhtuks keegi teine. Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid
inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanistid erinesid itaalia humanistidest sellepoolest, et nad ei pööranud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11.”Macbeth”, “Hamlet”, “Romeo ja Julia” 12.Miguel de Cervanetse peateos on “Don Quihote” 13.Renessansi ajal kujutati maad kerakujulisena.Mikolaj Kopernik pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunk. 14
oma vigadest õppivad tegelased. Tähtsaks peetakse abielu austamist ja truudust, kuid samas ei ole haruldased olukorrad, kus antakse järgi oma ihadele ja unustakse kombekus. Väärtustakse armastust, ausust ja seda, et ei tohi ennast teiste silmas häbistada, sageli vaikitakse nii maha nii mõnigi patune tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine. Ühes kloostris elas kord üks imekaunis neiu, kes jäi silma ühele möödaminevale kelmikale noormehele. Poiss käis luuramas veel mitmel õhtul, kuni lõpuks tütarlapsega jutule sai. Nad olid koos mitmel õhtul kuid lõpuks said teised nunnad sellest teada ja kohe sellest pea nunnale teatama ruttasid. Samal ajal aga oli nende ustav eeskuju preestriga hullamas, ja imekähku, suurest hirmust ennast kiiruga riidesse pannes ja" oh seda häda",
Maailm oli juba tol ajal hierarhiliselt välja kujunenud ning samuti olid välja kujunenud inimeste stereotüübid. Teoses peetakse tähtsaks abielu austamist ning truudust, aga siiski esineb olukordi, kus antakse omaenda ihadele järele. Armastus on väga tähtsal kohal ning naudingu saamise nimel on kõik lubatud ja nii mõnelgi korral vaikitakse teiste patud maha. Tegelaste eetika lähtub aususest ja hoolimisest, kuid tihtipeale eiratakse neid ja siis avaldub ahnus ning maistele naudingutele allumine. Võrreldes tänapäeva eetikaga, oli tolle aja moraal suhteliselt primitiivne, sest valetamine ja tapmine olid XIV sajandil üpris igapäevased. Samas naeruvääristatakse teoses teistele valu põhjustamist ning ka häbitundmist ja samuti kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Kõige rohkem pilati aadlikke ning vaimulikke, aga vaimulikke oli lihtsam petta, kuna nad olid jumalasse niivõrd kiindunud, et uskusid peaaegu kõike. Üksiti
Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes tekitada virgunud meeleseisund. Budism koosneb neljast tõest-kannatusest,kannatuse põhjusest, kannatuse lakkamisest ning sellele viivast teest. See tee on kaheksaosaline. Buddha nimetas seda keskteeks, mis väldib andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabanenda, kuna sel on põhjus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ongi olemas kaheksaosaline tee. Olenevalt inimestest, kultuuridest ja ajastust on seda teed mõistetud erinevalt. Illusioon on põhjuseks, mistõttu me pettume, kui avastame, et see miski, mida me tahtsime ei olegi kunagi olemas olnud, sest kõik olev põhineb tingitusele. Selles suhtes võib öelda, et
FREUD arvas, et kõik unenäeod on JUNGI teoorias toovad unenäod meile seksuaalse alatooniga, mis tulevad meie alateadvusest vajalikku informatsiooni. varjatud alateadvusest ja väljendavad meie varjatud ihasid. FREUDi isiksuse struktuuri 3 osa: JUNGI isiksuse struktuuri osad: ID- alateadvus, mis sisaldab allasurutud EGO- teadvuse keskmeks ihasid, sündsusetuid unistusi ning püüdlusi PERSONA- isiksus sellisena nagu ta end naudingutele. teistele paista laseb.(Mask) EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada VARI- sisaldab loomainstinkte, on Id meeletuid ihasid. inimloomuse animaalne osa. Siin on peidus SUPEREGO-ülimoraalne ja seepärast väga meie hämarad ja ähmased tungid. karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. ANIMA, ANIMUS- Anima on mehe
"Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinudLinnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1. tõde kannatusest, 2. tõde kannatuse põhjusest, 3. tõde kannatuse lakkamisest ja 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budaimi tempel https://www.youtube.com/watch?v=xoS2UxwiM IQ
Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kiitsid armastust ja naudinguid., pilkasid askeetlust 7. Millega läksid renessansskirjanduse ajalukku Petrarcaja Erasmus Rottedamist? Ta oli filosoof, kirjutas “Narruse kiituse”- filosoofilise satiiri, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu. 8. Mille poolest erinesid põhjapoolsete maade humanistid (nt Erasmus) itaalia humanistidest? Põhjas ei pööratud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele, vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes 9. Millise humanisti teos kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust? Thomas More - “Utoopia” 10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt
8. Rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi
Mitmed luuletused on pühendatud suurtele prantslastele. Mulle jäi mulje nagu luuletused oleksid kirjutatud ühest pärastlõunast (,,Päike") hommikuni (,,Hommikuhämarus"): õhtul väljub mina-tegelane oma kodust ja teeb tutvust Pariisiga. Esimeste luuletuste positiivsed noodid asenduvad peagi negatiivsete avastustega seostades Pariisi lõbujanuste ja pattuste pelgupaigaga: ,,Oo, suurt linna! Sellal, kui me ümber sa muutud, naerad ja mörised, Jubeduseni andes naudingutele voli..." ,,Pariisi unenägu" on süntees nähtust ja kujutletavast. ,,Pariisi pildid" viivad lugeja väga intensiivsele rännakule. Ülejäänud osad on lühemad ja konkreetsemad. ,,Veinis" ongi kõik luuletused seotud veini ja selle erinevate paledega. Samuti on luuletused vägagi elavad. Kolmandas osas analüüsitakse, kuidas vein mõjub erinevatele inimtüüpidele erinevatel eluhetkedel. ,,Kurja õied" räägib naistest ja nende põhjustatud tunnetest
-õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju -meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti,
tõttu istunud vangis, kellel vallaslaps kellega. Marie Under sündis Tallinnas,õppis Saksa tütarlaste koolis,abiellus raamatupidajaga,lahutas ja abiellus luuletaja A.Adsoniga. Lahkus perega Rootsi,töötas Stockholmis teatri muuseumis. Luuletama hakkas koolipõlves. On Eesti sonetimeister, luulekogu "Sonetid"- shokeeris lugejaid, kirjeldas julgelt kirge,iha,armastuse füüsilist poolt,naise keha ilu. Kirj ka loodust,mis nagu elustub ja hõõgub armastajate kirega kaasa. Tema elurõõm ja naudingutele avatus mõjusid tollasele lugejale ebamoraalsena. 1920.ndatel muutus luule temaatika tõsisemaks, algul kirjutas sõjavastaseid luuletusi,hiljem ühiskondlikest probleemidest,kujutab suurlinna masendavat keskkonda,aguleid- neid teemasid kajastab luulekogu "Hääl varjust". Under on ka Eesti ballaadimeister- sai ainest rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks
Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele autoritele? a)Maailm kui tahe ja kujutlus - A.Schopenhauer b) Kõnemehest - M.T.Cicero c) Praktilise mõistuse kriitika - I.Kant d) Teaduserevolutsioonide struktuur - T.Kuhn e) Loodusest - Anaximandros 6
mis paneb mind väärtustama teisi asju siin maailmas. See võib minu ülesande muuta selleks, et ma kavatsen hoopis hakata riiki ja selle rahvast kaitse, olles sõdur. Inimeste suhtumine elu mõtte probleemi on erinev. Suhtumisi elu mõtte probleemi on kokku kuus, mis tähendab, et maailmas peaks olema vähemalt kuut liiki inimesi. · Need, kes üldse ei püstitagi küsimust elu mõttest · Need, kes leiavad elu mõttetu olevat, ning pühendavad meeletutele naudingutele · Need, kes arvavad, et elu on mõttetu, ja lõpetavad oma elu enesetapuga · Need, kes leiavad, et elu on mõttetu, kuid elavad edasi, sest neil ei jätku meelekindlust end tappa · Need, kes leiavad elu mõtte religioosse usu läbi · Need, kelle arvates elu mõte seisneb oma ,,elupüramiidi" ehitamises. Küüditamise ajal olid inimesed palju positiivsemad, kui praegu paljud inimesed on. Praegu
7. Objektiivne idealist näeb, et maailm on enam-vähem selline, nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist arvab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika õpetus mõtlemise struktuurist, vormist ja reeglitest. 9. Skpetik - peab tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. 10. Stoiline inimene - `eluraskustes vankumatu, kindlameelne'. Epikuurlane naudingutele pühendunu, luksusejanuline, meelas, õgardlik 11. Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. 12. Platon soovitas kasutada ideeõpetust 13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14. Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas
retsenseerijale pika eluaja, annab majandusliku õitsengu. Shtoku ajal saavutas budism valitseva seisundi, kuid ei suutnud välja tõrjuda shintt. Budism, religioonina, eeldab virgunud seisundi tekkimist. Budism eeldab 4- õilsat tõde: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest ja tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena
Kuna Sokrates sai samal päeval surma siis võis ta enda arutlusega ka ennast julgustada ja seepärast teisi võimalusi mitte läbi kaaluda. Sokratesel oli hea mõelda, et läbi surma pääseb hing teda aheldavast köidikutset. Sellises olukorras oli kindlati kergem mõelda sellele, et surm ei olegi midagi kardetavat. Samuti on Sokratese meelest filosoofidel kerge surra, sest nende hing nagu pääseks kehast ehk raskest koormast. Kui keha on aga allunud naudingutele, siis saaks hing karistada ja peaks ringi rändama ja tagasi sündides olema kellegi sellise kehas, kes tema eelmise elu viisi sümboliseeriks, näiteks raisakotkaks. Kui hing sünnib tagasi loomana, siis loomad ei saa aru, et neil on hing ja keha vastasseisus. Nii ei saa nad elada ka sellist elu mis võimaldaks nende hingedel tagasi sündida näiteks inimesena. Loomadel ei ole võimet filosoofiliselt mõelda, seepärast ei ole kõigil hingedel võimalust õnnelik olla. Nii peaks ka
meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. - Dualism - (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 4. Täida lüngad Saksa klassik...Hegel ................... pidas oma vaimufilosoofia kõrgemaiks astmeks ...................absoluutset vaimu- esteetilist jumala tunnetamist....... vaimu 5. Millised teosed kuulusid järgmistele autoritele 6. Kuidas määratleda pragmatismi a.Utoopia = T
on kerjamise sihtmärgiks. Mitte miski ei ole piisav ning püüdlemise sihtmärk on ja jääb kättesaamatuks. 7 Kokkuvõte On oletatud, et nartsissistliku häire all kannatab iga sajas inimene. Neist selgelt rohkem kui pooled on mehed. Poleks eriti üllatav, kui nartsissistide hulk näiteks järgmise kahekümne aastajooksul kahekordistuks. Rõhutatakse inimeste individuaalseid vajadusi ja nende õigusi naudingutele ja lõbutsemisele, mis on aga vastuolus näiteks laste kasvatamisega. Nimelt eeldab see omaenda huvide ohverdamist ning pole alati mitte sugugi lõbus. Olukorra muudab halvemaks see, kui vanematel on omavahelisi tülisid või kui nad on lahku minemas. Lahutusele järgnev vanemate omavaheline võimuvõitlus võib anda lapsele võimaluse kõikidest piirangutest ja konfrontatsioonidest mööda libiseda. Materiaalse heaolu väga kiire lisandumine halvendab olukorda ilmselgelt. Ilusad
eluviisiga masai karjapidajad Keenias (Õnne valem 2008). Seega, ei peitu õnn ainult rahas, kuid on ka leitud, et materiaalne olukord aitab kaasa õnnelikkusele ning selle saavutamisele. Nii filosoofid kui lihtinimesed on pidanud ka õnneks üksnes oma ihade ja soovide täitumist. Hedonism toetas ihade igakülgset rahuldamist, elu nautimist, millega kaasnes õnne tunne. Arutleda tuleb vaid, millistele naudingutele järgi anda ja milliseid väärtustada. Naudinguks võib olla töökogemus, looming ja iga muu tegevus, sõltub vaid inimesest ja tema eelistustest (Heaolu mõiste käsitlused). Kui inimene teeb seda, mida ta ihkab, kaasneb sellega rahulolu. Rahulolu inimeses tekitab õnnetunde, mis toob kaasa õnnelikkuse. Vastupidiselt võib öelda, et kui inimene teeb miskit oma tahte vastu on ta õnnetu. Õnne ja rõõmu allikateks on M
Leukippos keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus Nero õpetaja ja hiljem nõuandja. Ta lõpetas elu enesetapuga. C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas d. K. Popper- kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab üksi ühiskonna avamist. e
domineerida turgudel. „Olemise“ suund (The Being Orientation) Skaala teises otsas on „olemise“ (being) suund, mis korreleerub tihedalt arusaamaga, et loodusel on võimas jõud ning inimeseks olemine allub sellele. See suund toetub teatud fatalismitüübile (saatuse jõule): kuna loodust ei saa mõjutada, peab olema leppiv ning nautima seda, mis sul on. Tuleb keskenduda sellele, mis on „siin ja praegu“, individuaalsetele naudingutele ja leppima kõigega, mis iganes tulevik toob. Organisatsioonid, mis on sellise suuna omaks võtnud, otsivad keskkonnas oma niši, mis lubab neil lihtsalt eksisteerida. Selle asemel, et püüda luua turge või olla domineeriv, proovivad nad lihtsalt kohaneda reaalsusega. „Olemise ja muutumise“ suund (The Being-in-Becoming Orientation) 3 Kolmas suund, mis asub kahe äärmuse vahel (doing ja being), on being-in-becoming
Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks. Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle. Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan ,,Dorian Gray portree" Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab teda elama ainult naudingutele, otsima elus mõnusid ja vältima kannatusi. Lord Henry ütleb, et ilu õigustab kõik patud. Dor oli väga õnnetu, et tema ilu jääb ainult pildil püsima ja ta hakkab elama Henry õpetuste järgi: käitub isekalt, otsib naudinguid. I isekas tegu- noor näitlejanna Sybil Vane'i hülgamine. Dor hülgas, sest too oli temasse nii armunud, et hakkas halvasti mängima. Dor ei hoolinud, et neiu teda armastas. Neiu tegi enesetapu. Dor märkab, et tema portree on muutunud inetumaks nägu kalgim
võimu) loogikale. Ka turu loogika kehtis ainult oskustööliste osas tööstusaja alguses. Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) 4 Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma.
aastatel) a. Saksa trükimeister Johann Gutenberg: · Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. b. Tagajärjed: · Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks. · Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised. 4. Renessansi ja humanismi levik Euroopas a. Erinevused Itaaliaga võrreldes: · Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul. · Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. · Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. b. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus": · Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. · Kriitika kiriku ja paavstide aadressil. c. Thomas More'i "Utoopia": · Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust.
pärleina rippuma. Iga mu rakk tulvab algust. Pean, pean tippu 11 ma kippuma!“ („Seitse etüüdi“ 7) Tänu suurtele naudingutele ja unistustele võivad tekkida ka vastandtungid. Sellepärast lõikub elukirgliku ja rõõmudele avatud Alliksaare luulega alatasa kurvemaid ja hallimad jooni: traagilise paratamatuse tunnet, ahistuselamusi, nurjumismeeleolusid, üksinduse, hüljatu või tõrjutu seisundile viitamist. Taolised pihtimused on selgelt sisse kirjutatud luuletustes pealkirjadega „Ahtumine“ ja „Nõiaringis“. (Muru, 1987) ***
Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest, need on: 1. tõde kannatuse põhjusest, 2. tõde kannatusest, 4 3. tõde kannatuse lakkamisest ja 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele (1). Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest kannatusest on võimalik vabaneda, kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena
Humanistide hulgas oli ka paavste *renessanss-taassünd ...mõisteti eelkõige antiikultuuri juurde naasmist, taassündi ...vastandus kristlik-skolastilisele teadusele ...arusaam, et Jumal on loonud maailma otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku *Erinevused Itaaliaga võrreldes: *Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede suhtes. Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit. *Erasmus Rotterdamist "Narruse kiitus":Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid. Kriitika kiriku ja paavstide aadressil.Thomas More'i "Utoopia":Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust.Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine
Nii nagu Raskolnikov leiab oma mõrvale põhjenduseks mitmed teooriad, nii saab ka Svidrigailov vägistada 15-aastast tütarlast, leides selleks omad põhjused. Svidrigailovi elus on ainult 1 funktsioon rahuldada oma vajadusi (tänapäeval me ütleme selliste meeste kohta sitapead). Ta leiab end olevad Ubermench teistest üleolev inimene. Sageli kasutab ta enda kehtestamiseks imelikke viise ja vahendeid. Svidrigailov näeb maailma kurja kohana, seetõttu tuleb keskenduda oma naudingutele, ta vägistab 15-aatase neiu ja saades teada, et selle tõttu poos viimane end üles, kehitab ta lihtsalt õlgu. Samas üritab Svidrigailov näidata end ka heast küljest ta osutab erakordset heatahtlikkust Marmeladovi perekonna vastu, et näidata Raskolnikovile ja Dunjale, et ta on muutunud. Lõpuks mõistab Svidrigailov siiski, et ta ei saa elada üksinduses ja eraldatuses. Kui ta saab aru, et ta ei saa endale Rodioni õde Dunjat, sootiab ta enesetapu (see on ainus võimalus, mis
nad omavad. Selle koondtulemusi esitatakse tavaliselt tabelitena. 15. Milliseid väärtusuuringuid Eesti kohta loengus käsitleti ja mida need näitasid? Eesti noored hindavad materiaalseid väärtusi, kõrget elukvaliteeti, sotsiaalset staatust. Võrreldes teiste Euroopa noortega (eriti Skandinaaviaga) väärtustavad enam välimust, sotsiaalset staatust. Eestlasest noored on teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud. Suurem suundumus individuaalsetele naudingutele ja väiksem kollektiivse vastutuse tähtsustamine. 16. Kuidas koostatakse inimarengu indeks? Inimarengu indeksi loomisel on arvesse võetud: 1. tervis - keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel 2. teadmised - täiskasvanute kirjaoskus ja keskmine läbitud kooliaastate arv 3. elatustase - ühe inimese kohta arvutatud sisemaise kogutoodangu ostujõud Inimarengu indeks leitakse kolme osaindeksi aritmeetilise keskmisena 17. Defineeri normid, tavad, kombed, sanktsioonid.
käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1.tõde kannatusest, 2.tõde kannatuse põhjusest, 3.tõde kannatuse lakkamisest ja 4.tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena
o Õnneks on suurem osa sinu tõsistest, ebatervetest ärevusseisunditest sinu enda looming kuid õnn on see, et sinu võimuses on ka ärevusest lahti saada või vähendada seda. Kuna sinu kalduvus ärevuseks või muretsemiseks on sulle sündides kaasa antud ning sul pole mõttekas püüda ärevusest lahti saada, sest see seaks ohtu sinu ellujäämise. Elus võib tulla palju raskusi ette ja need võivad saada kergesti takistuseks sinu tahtmistele ning naudingutele, mis nõuab sinult pidevat ettevaatlikkust, seetõttu vajad sa ärevust kui kaitseviisi. o Sind kallutavad terve ärevusepoole. o Sinu bioloogiline, pärilik soodumus olla ettevaatlik ja valvas o Mitmesugused tegurid sinu elukeskkonnast, mis võivad nurja ajada sinu soovide täitumise ja sind seepärast muretsema panna. o Inimolendina oled sa sündides kaasa saanud ka tahte ja valikuvabaduse. Sul on võimalik valida, millist teed mööda sa lähed
Ta ei küsi, kust me teame, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist tunnetusteooriat. Kierkegaardi küsimus on ,,kuidas'', kuidas inimene eksisteerib. See küsimus on revolutsiooniline. (Saarinen 1985) 4.1 Eksistentsi staadiumid Inimese olemises(eksistentsis) võib Kierkegaardi arvates eristada kolme tasandit või staadiumi: esteetilist, eetilist ja religioosset. 1) Esteetiline staadium Esteetilisel tasandil on inimese tähelepanu koondunud naudingutele, mid maailm võib pakkuda vahetult meelelistest kuni 9 intellektuaalseteni. Muusika, teater, kunst, naised kõik see pakub huvi. Selle staadiumi märksõna on nauding. Armusuhetest näidet tuues võib öelda, et esteet hoidub tõsiselt armumast, otsides kogu aeg uusi elamusi. Esteet ei salli harjumuslikku ega korduvat. Kuid selline kordumatuse jahtmine ise muutub rutiinseks ning seesugune sisemine vastuolu tekitab esteedis rahulolematust.
eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist (kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset. Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don Juan. Mida rohkem esteet andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, sest ta soovib kogu aeg midagi uudset ja kordumatut. Eetilisel staadiumil valitseb kohusetunne ning kõlbelised väärtused. Eetik täidab rõõmsal meelel oma kohust, näiteks abielumehena. Eetiku kirjandusliku kujuna pakkus Kierkegaard välja kriminaalkohtu assessori Wilhelmi, korraliku abielumehe ning isa. Religioossel staadiumil usub inimene end suhtlevat otse Jumalaga, tõustes kõrgemale inimlikust kõlblusest
nirvaanat, mis on lõplik vabanemine sansaarast (e surma ja taassünni ahelast). Nirvaana on budistide arvates ülima õnne ja rahu seisund. Buddha neli õilsat tõde: 1) Kannatus on olemas. 2) Kannatusel on põhjus. 3) Kannatusele saab teha lõppu. 4) Kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Kaheksaosaline tee, mida Buddha nimetas keskteeks äärmuste - naudingutele andumise ja enesepiitsutamise vahel, hõlmab nii mõtlemist kui ka tegevusi. Selle tee järgijad otsivad endale õpetaja, kes on mõistnud kaheksaosalise tee tähendust. Kaheksaosaline tee: 1) Õiged vaated – teada ja mõista nelja üllast tõde. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 13
ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus- ning moraalinorme. 58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene.
nauding taastab purunenud ühtsuse ja kingib hingerahu. Kolmesugune nauding: 1)Loomulik nauding, mis on hädavajalik, NT:soov juua. 2)Loomulik nauding, mis pole hädavajalik, NT:iha delikatesside järele, samuti suguline armastus (tark ei abiellu). 3)Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik, NT:kuulsuse ja au tagaajamine, tulemuseks on hingelised rahutused (tark elab varjatult). Vaimne nauding tuleb alati valida, sest: 1)see peab meelelisi naudinguid meeles. 2)See annab meelelisele naudingutele kestvuse. 3)fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid. Naudingu väärtus:1)mõtle alati kui kaua see nauding kestab. 2)millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul olla. Kõiki maailma asju tuleb hinnata sellest lähtuvalt kuidas nad mõjuvad meie tervisele ja hingerahule. Hea on see mis neid soodustab. Halb on see mis neid takistab. Kannatused: Hinge kannatused on halvemad kui keha kannatused. Keha kannatab ainult oleviku
ning seetõttu oleks õnnelikkuse samastamine niisuguse seisundiga ekslik. Pigemini tuleb õnnelikuks pidada inimest, kelle elus naudingud on kannatuste suhtes ülekaalus. Epikuurlaste oponendid, teiste koolide esindejad, iseäranis aga hilisemad kristlikud autorid, esitasid nende hedonismi eluhoiakuna, mille puhul valimatult andutakse kehalistele 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 naudingutele. Nagu eelpool öeldust nähtub pole see sugugi nii, Epikuros peab õnnelikkust- tagavaks õigupoolest üsna askeetlikku eluviisi. Kirjas Menoikeusele vastustab Epikuros ise pahatahtlikku kriitikat oma kooli aadressil: “… kui me ütleme, et nauding on lõplik eesmärk, siis ei pea me sugugi silmas kõlvatuse või meelasuse naudinguid, nagu arvavad need, kes ei tunne meie õpetust või saavad sellest halvasti aru – ei, meie peame silmas keha kannatustest ja hinge ärevusest vabanemist
positiivsemas valguses serveeritud: ,,Mine söö oma leiba ja joo oma veini. Vein teeb meele rõõmsaks". Jeesus muudab veegi ju veiniks. Rõhutatakse mõõdukat, tasakaalukat tarbimist. Mainiti ka alkoholi raviefekti tapab baktereid. Russowi tekstides on karm protestantlik suhtumine. Kutsub talupoegi korrale, hurjutab. Seostab Liivimaa sõja teket alkoholi ja teiste naudingutega liialdamisega -> Jumala vits. Tol ajal pruukisid talupojad väga palju alkoholi ja keskkond oli ihadele ja naudingutele orienteeritud. Suureks probleemiks muutub see 18. ja 19. sajandil, mil kasutusele võetakse piiritus. Pea iga mõisa juures oli viinaköök. See tõi mõisale päris korralikult sisse. Mingi osa imporditi Venemaale, suurem osa jäi kohale ja realiseeriti kõrtsides. Siis hakatakse sellest teemast tõsisemalt rääkima. Morrali kõrvale tõusis ka meditsiiniline ja sotsiaalne diskursus. Kreutzwaldi ,,Viinakatk" ja Peter Maunteuffel ,,Villem Navi elupäevad". Need sisaldavad
ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus-ning moraalinorme. 58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene.
ilmutuste ning selgeltnägemise vastu. Epikurose uskmatus üleloomulikkudesse jõududesse oli see, mis sundis tema kirglikku järgijat Lucretiust nimetama teda ,,religiooni hävitajaks". Epikuros ja tema järgijad elasid lihtsat elu. Näiteks koosnes nende söök peamiselt veest ja leivast, mille kohta Epikuros tavatses öelda, et ta on vaimustuses kehalisest heaolutundest, mis kaasneb lihtsa toiduga ning et ta sülitab luksuslikele naudingutele mitte nende endi pärast, vaid ebamugavustunde tõttu, mis järgneb nende tarbimisele. Epikuurlased vältisid seega intensiivseid naudinguid nimelt ebamugavuste tõttu, mis neile sageli järgnevad (nt. seedehäired pärast rikkalikku lõunat) ning ka selle pärast, et sellised ebatavalised naudingud muudavad harilikud, igapäevased kogemused vähem meeldivaks. Seega rõhutas Epikurose poolt kirjeldatud hedonism naudinguid, mis tulenevad põhivajaduste rahuldamisest
Õigus ja eetika „ Eetika universaalne ja individuaalne mõõde“ „Juristi ameti koht ühiskonnas“ „Õiguse, eetika ja poliitika seostest“ Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (vanakre...
kriminaalseadus valitsejate huve. } Ühiskond on jagatud "omanike" ja "mitte-omanike" gruppideks mitte isiklike omaduste, vaid tootmissüsteemi alusel. } Kapitalistlik süsteem, millele on omane äärmuslik konkurents, püsib koos jõul, mitte kokkuleppel. Sotsiaalset korda hoitakse ülal valitseva klassi, mitte kogu elanikkonna huvides. } Igaühele on omane naudingutele püüdlemise soov. Kapitalistlik ühiskond toetab egoismi. Olles egoistlik ja püüdes naudingut saada iga hinna eest, on inimesel suurem kalduvus kuriteo sooritamisele. } Kriminaliseeritakse eelkõige töölisklassi kuritegusid. } Kõrgklassi esindajad panevad toime kuriteo juhul kui (a) neil on võimalus saada ebaseaduslikku kasu; (b) neil puudub moraal. } Kuritegevus on vaesuse funktsioon. } Majandussüsteem suurendab inimeste ebasoodsas olukorras olemist, ning
alati selle, millest tema paratamatult ilma jääb. Romaanis on kolm põhitegelast: piltilus noormees Dorian Gray, lord Henry Wotton ja maailkunstnik Basil Hallward. Kunstnik püüab noormehesse sisendada headust ja inimväärikust, lord Henry seevastu naudingufilosoofiat. Võidab Henry, kes oma veenmisandega paneb Doriani uskuma, et ilu ja esteetilise printsiibi nimel on kõik lubatud. Tahtejõuetu Dorian muutub mänguasjaks kogenud küüniku lord Henry käes. Dorian andub meelelistele naudingutele ja libiseb kõlvatuse ja kuritegevuse mülkasse, ent madalad kired ei jäta temasse jälgi. Dorianil puudub südametunnistus. Lihtsad inimlikud tunded on talle kättesaamatud. Aktiivse enesehävitajana viib Dorian ellu oma portreesse vermitud ebainimlikke tegusid. Sõprus Dorianiga hukutab naisi ja mehi, nad nakatuvad meeletust naudingukirest, lõpetavad ise oma elu või lähevad põhja. Noormees elab kaksikelu, aga pahelisuse jäljed jäävad ainult portreele
argumendi kuju. o Inimene läheb pärast surma heade inimeste ja jumalate juurde. Jumalad on head valitsejad ja heade valitsejate juures on hea elada. Filosoofid pääsevad heade inimeste ja jumalate juurde (paradiisi?), sest nad on filosoofid ja ei karda surma, on selleks valmistunud. o Surnud olemine on see, kui keha on ilma hingeta eraldi ja hing ilma kehata eraldi. Samas on filosoof see, kes ei pööra tähelepanu kehalistele naudingutele ja keha kaunistamisele, vaid hoolitseb oma hinge eest ja eraldab hinge kehast niipalju kui võimalik(sest kehalised tajudnägemine,kuulmine,jne on petlikud ja tõele saaks lähedale ainult arutledes) ja selle järgi ta nagu olekski surnud. Tõeline filosoof ihkab teada saada tõde, kuid olles koos kehaga on see võimatu, sest keha segab oma ihadega mõttetööd ja kuigi filosoof proovib keha
" · Epikuros arendab edasi Demokritose atomistlikku õpetust. · Vaimne nauding · Epikuros seletas aatomite liikumist neile omase · Valida tuleb "vaimne nauding", sest: raskusega. · Sest see peab meelelisi naudinguid meeles. · Aatomid võivad täiesti juhuslikult ka oma trajektoorist · See annab meelelistele naudingutele kestvuse. kõrvale kalduda, siit tekivad põrked ja seosed aatomite · Fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid. vahel. · Naudingu väärtus: · Järelikult maailmas valitsevad nii paratamtus kui · 1) Mõtle kui kaua see nauding kestab. juhuslikus. · 2) Millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul
keda hakati filmis lööma, taguma. Pärast seda viidi nad teise tuppa, kus oli samasugune nukk päriselt. Sama katse tehti ka teise rühma lastega, kuid nukku ei hakatud mitte peksma, vaid tema eest hoolitsema Käitumisviis, mida lapsed nägid, seda hakkasid nad jäljendama. · Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud, pehme rollijaotus. Ühiskond ei ole väga orienteeritud hierarhiale, vaid igapäevastele naudingutele. · Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees. Viktimiseerimine victimizatsion. Teatud rühmaliikme kujunemine püsivate rünnete objektiks. · Leitud seaduspärasused: Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretentsioonidega. Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon.
annaabi.ee 
