Charles Baudelaire „Kurja õied“
Baudelaire'i 1857.aastal ilmunud luulekogus „Les fleurs du mal“
sisaldub üle 120 luuletuse . Need kajastavad erinevaid teemasid ,
peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on
Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: „ Spliin ja ideaal“, „Vein“, „Kurja
õied“, „ Vastuhakk “ ja „Surm“. Osade pealkirjad annavad
edasi osades toimuvat, üldist meeleolu.
Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes
negatiivseid seoseid , samas ideaal seostub kõige positiivsega.
Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa
luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing
millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab „Sest mina
ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis
meenutaks mu ideaali .“ Samuti on luuletuses „Hümn ilule“
vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema see nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Luuletus või maal ei pea liigselt seletama, millest see räägib, pigem võib see ,,paisata esile" tähenduse sellest, mida see kirjeldab. Näiteks selle asemel, et pikalt üksilduse olemusel peatuda, võib luuletus ilmutada seda seisundit, kirjeldades üksildast lindu, nagu teeb Baudelaire oma ,,Albatrossis". 1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid
pesuga · Dändimask on eelkõige sisemine hoiak- põlgus hulkade vulgaarsuse vastu, pühendumine ilule India-reis · Perekond tahab temast koolitada diplomaati ja pole tema eluviisiga rahul · Ta saadetakse India-reisile · Mauritiuse saarel lahkub B. laevalt · Kalkutasse ta ei jõua, aga Vaikse ookeani saarte eksootilised muljed kajastuvad hiljem ta luules Jeanne Duval · Baudelaire kohtub mulatist naise Jeanne Duvaliga, "musta Veenusega" · Jeanne'ist saab tema needus ja rõõm, tema vampiir ja unustusallikas 20 aastaks · Jeanne inspireerib Manet portree Jeanne'ist Baudelaire'i parimat armastuslüürikat Täisiga · 1843 saab B. isa pärandusena
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire......
Charles Baudelaire 9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 Ta oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik. Dekadentsi rajaja. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire õppis Pariisi juurat, kuid sellest ei tulnud midagi välja, teda tõmbas boheemlaslik eluviis. Tänu isa pärandusele sai ta omale meelepärase elu seada ning ta hakkaski elama dändielu, kulutades väga palju raha.
9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 ¤ Lapsepõlv - lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. ¤ Baudelaire'i isa suri varakult (pärandus) ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga. ¤ Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat ( kuid teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal) ¤ Baudelaire saadeti Indiasse, pöördus tagasi täisealiseks saamisel Pariisi. (Indiasse jõudmata) ¤ 3 aastat dändielu, tänu isa jäetud pärandusele. Perekond sekkus, Baudelaire kuulutati teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857
(,,Must Veenus" ja seejärel mõnede teiste daamidega (tsüklid ,,Valgest Veenusest" ja ,,Roheliste silmadega Veenusest"). Nii võisid Baudelaire`i erootilistes luuletustes maine kirg ja nauding luua elutäiuse illusiooni, mille luuletaja aga tihti ise kohe lõikus groteskse või iroonilise madalduse teel, näidates elutäiuse mandumist roiskumiseks, lagunevaks ihuks (,,Vampiiri metamorfoosid"). Pärast ,,Kurja lillede" esikväljaannet muutus Baudelaire aktiivsemalt kriitiliseks ühiskonna suhtes. Tema kunstikriitilised esseed äratasid laia tähelepanu ja tagasid talle esteetilise autoriteedi. Postuumselt ilmus ,,Luuletusi proosas" (1869, e. k. 1930 "Väikesed poeemid proosas").
Baudelairelik luule Analüüs Prantsuse luuletaja Charles-Pierre Baudelaire sündis 9. aprill 1821 Pariisis ning suri 31. august 1867. Baudelaire sündis Joseph Fransois Baudelaire'i ja Caroline Archimbault-Dufais pojana. Kõigest 6- aastasena kaotas ta oma armastatava isa ning tema võõrasisaks sai kõrgem sõjaväeline, kellega aga suhted ei olnud head. Haridust sai ta paljudest koolidest, kuid paljud neist jäid tal pooleli distsipliinipuudumise ja kakluste pärast. Kirjutamist alustas luuletaja Pariisis Louis -le -Grand'i lütseumis. Baudelaire elas Pariisis täieliku boheemlase elu. Ta elas
muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti seesmistele väärtustele ( lähtub põhimõttest kunst kunsti pärast) Dekadentideks peetavad autorid: CharlesBaudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Charles Baudelaire (1821-1867) Lapsepõlv nagu lõputu sünge äike Inetuse ja õuduse poeet Temaga algas prantsuse luules uus periood Temast sai omanäoline varasümbolismi esindaja Ta elas boheemlaseelu, suhtus kõigesse küüniliselt, talle meeldis kaasinimesi sokeerida Looming 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". 1869
Kõik kommentaarid